Eesti keskaeg (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Eesti keskaeg . Kordamisküsimused.
1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.
2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart.
3. Seisused . Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega .
4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed.
5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine.
6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid . Eluolu linnas.
7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid . Reformatsioon .
Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond , mõis, teoorjus , pärisorjus , sunnismaisus , adramaa ; teab, kes olid: Lembitu , Kaupo , piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust.

RISTISÕJA EESMÄRGID:

Paavsti soov levitada ristiusku
Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine
Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse
Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid

EELLUGU : 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid. Esimesena saadeti Eestisse augustiinlane Meinhard , kelle ülesandeks oli eestlased ristida . Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold , kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi . 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine.
EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS:
I periood(1208- 1212 )- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja.
II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha.
III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine. Mandri Eesti punkt langes saarlaste kätte. 1227 langeb Saaremaal Valjala. ( Oodati külma talve, et minna sõjaväega üle jää Muhu ja Saaremaad vallutama.)

a) Saksa ordu Liivimaa ordu
b) Riia piiskopkond
c) Tartu piiskopkond
d) Sääre-Lääne piiskopkond
e) Kuremaa piiskopkond
Järvamaa ja Virumaa, Sakala(valitseti Viljandi linnusest)- Mõõgavendade ordu, Rävala, Harjumaa ja Tallinn- Taani (1346 loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile), osad Ida-Eesti alad, Ugandi- Tartu piiskopkond, Lääne-Eesti- Saare-Lääne piiskopkond

Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud. Vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad- läänivaldused. 14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi . Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420 . a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister , Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Vaatamata maapäevadel jäi poliitiline killustatus püsima.
Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepostitsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda.

Taanile muutus oma alade valitsemine tülikaks ja vähetasutavaks, seepärast otsustati alad Saksa ordule maha müüa. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. a ööl vastu 23. aprilli alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat. Edasi asuti Tallinnat piirama. Enda abivägedest ei jagunud, pöörduti lähima Rootsi esindaja ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Läänemaalased piirasid Haapsalu sisse. Ei Taani ega Saare-Lääne piiskopkond ei suutnud midagi sissepiiramistega peale hakkata, niisiis pöörduti Saksa ordu poole. Paides toimusid 4 kuninga ja ordumeistri vahelised läbirääkimised ning eestlased tapeti .

Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine , kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. Peagi hakkasid vasallid pühenduma üha enam oma maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajadit laiendama ja ise vilja tootma. Toetuseks soodus turukonjunktuur. 15.saj lõpul viljahinna tõus ning soodsad võimalused viljaekspordiks. Mõisapõldude laiendamise hoog- 15. ja 16. saj. Keskajal Eestis 500 mõisat. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Sellest tekkis uus koormiste liik- teokohustus . Iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise.
15. saj teisel poole tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad- kujunes välja sunnismaisus. Talupojad ei võinud enam ühe aadliku juurest teise juurde paremat elutingimust otsima minna. Maarahvas andis aga linnarahvastikule palju juurde, põgenikele loodi adra-ehk haagikohtuniku amet. Tõusid maksud - kümnis ¼ saagist. 1507 . võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj talupoegi hakkati pidama mõisnike isiklikeks omandiks. Liivimaal oli väljakujunenud pärisorjus.

Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus . Linnaõiguse tuumaks linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse katse. Põgenikud said pärast aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest, maksude maksmine . Õigused: nende eest võidi kohut mõista vaid linna kohus, tohtisid tegeleda vabalt käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, karjamaid ja heinamaid.
Raad valitses linna, mille suurus sõltus linna suurusest . Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni rae liige suri, valis raad ise talle sobilik järeltulija . Linna juhtimise eest ei makstud. Rae võim oli suur ja omandas reformatsiooni järel peaagu piiramatu täiuse. Peale tänapäevase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise, kuulus suuremates raele kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Linna raad sekkus ka üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Rae ülesanded: linna juhtimine, raehärrade tülide lahendamine, maksude kogumine, linnaveskite eest hoolt kandmine, metsade ja tööhoovide eest hoole kandmine, linna hoonete eest vastutamine , linnakindlustuste, tulirelvade eest hoole kandmine jne.
Tsunftid ehk käsitööliste ametialade grupid. Nad valitsesid turgu, korraldati väljaõpet, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Algul moodustati tsunftid kõigepealt vanematel ja keerukamatel käsitööaladel. Üksnes Tallinnas tegutsesid tsunftid ka lihtsamatel aladel( voorimehed , õllekandjad, mündrikud). Tsunftide põhikirjaks oli skraa , kus olid meistrite ja tsunftiks saamise tingimused ja erialade ning töökohtade reeglid.
Liivimaa elusoon oli tansiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Käsitöö oli pigem kohalikule elanikkonnale. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde- Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikult tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod . Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa liidu liikmed. Hansa liidu tähtsamaid kaubanduskontoreid asus Novgorodis.

Piiskoppide keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus , Riias ja Aizputes. Jumalateenistused toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides , ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik . Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak.
Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale , austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid . Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus usus oodati pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjailt. Liivimaa nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus.
Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud , kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis , Tartus ja Rakveres . Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt isa või abikaasa eestkoste all. Naiskloostrid täitsid vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Naisklooster Tallinnas, Tartus ja Lihulas .
Reformatsioon ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Wittenbergis. Tuldi jutlustusi pidama, leidi poolehoidjaid, jutlustati evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524 .a Tallinnas pildirüüste - kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid, mis tähistasid vana usku. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus- Pärnus . Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpuni, sest Liivimaa meister jäi ordule truuks ja lükkas uue usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitasid kaasa koguduse jumalateenistusse. M. Luther tunnistas 7st sagramendist ainult 2, niiet need ainult jäidki. Reformatsiooni järgsel ajal ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja S. Wandradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja J. Koelli luterlik katekismus a 1535.
Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad
Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237 –1562.
Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid
Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Adramaa- Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 1adramaa=1adraga haritav maa=u 10 ha
Lembitu- Lihula vanem, kes hukkus Madisepäeva lahingus 21.september 1217a.
Kaupo- liivlaste vanem
Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kellel õnnestus eestlased pärast Meinhardi ja Bertholdi katseid ära ristida, Riia linn ja Alberti kirik Riiasse asutada, kuhu ta koondas ristisõdijaid. Samuti lõi ta Mõõgavendade ordu.
Kroonik Henrik ehk Läti Henrik oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ullekass Õppematerjali autor

1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.
2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart.
3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega.
4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed.
5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine.
6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas.
7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon.
Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust.

liivimaa kirik piiskopkond jutlus saksa ordu kloostrid talupoeg vasallid kroonik tsunftid meinhard

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaeg Eestis

aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu. 12-16 saj.

rajas 1220. A tugipunktiks Lihula linnuse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Rootsi vsplaanid nurjati.ägi löödi ja nende vallut Allajäämise põhjused- Sõda oli kestnud 20 aastat. Sõjaline ülekaal vaenlaste poolel. Eestlastel polnud ühtegi kindlat liitlast. Puudu tuli elavjõust. Taani ja Rootsi sekkumine. Vallutajaid toetas roomakatoliku kirik. Maakondade vahel koostöö nõrk. Venelaste rüüsteretked. Vana-Liivimaa piiride kujunemine-Kui Eesti ala oli vallutatud, suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse.1290. aastal andsid alla semgalid.Selelga oli Liivimaa sõda lõppenud. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega nim Liivimaaks. 2.vallutatud alade poliitiline jaotus-Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud aladest. Tartu piiskopkond-sakala,

Ajalugu

docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.

Ajalugu

doc

Vana-Liivimaa

Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 12

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke

Ajalugu

doc

Muistne vabadusvõitlus

4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-Asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. 1206-1207 Liivlaste vastupanu rauges. Toimus ulatuslik ristimine; liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid. 1210-Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See andis eeslastele julgust ja jõudu juurde vastuhakkamiseks. 1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd uba ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse.Eestlased ei

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

1344/45 Saaremaa purustamine NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 juriidiline vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine. Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid