1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) ...
Tean Tahan teada Sain teada 1.tekkimine Linnad tekkisid Tahan teada Maaisandad hakkasid ise suurte kaubateede kuidas said linnad uusi linnu ristumiskohtadesse endale nime. rajama.Käsitöölistel ja ja suurte sadamate kaupmeestel jäi feodaali juurde võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii ...
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · ...
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
Keskaegsed linnad Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroo...
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, ses...
Linnad ja kaubandus 1227-1561 Kaubandus keskajal Transiit Hansalinnad: Tallinn (Revel), Tartu (Dorpat), Viljandi (Fellin), Uus-Pärnu (Neu- Pernau) Tähtsamad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, millised vahendasid Venemaa kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jag...
Linnaõhk teeb vabaks Katriin Mangus 10.c XIII sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt. Paljud inimesed tulid elama linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole? Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonn...
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu k...
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Varakeskaja lõpul tänu majandusolude paranemisele taastekkisid linnad. Uuendused põllumajanduses soodustasid kaubandus ja majandus arengut. Kaubavahetus hakkas toimuma rahvarohketes, soodsates kohtades, millest tekkisid linnad. Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati fe...
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
Eesti linnad keskajal 1. Vaata ära Eesti linnasid tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=updC9kKvLds 2. Kuulamisülesanne “Keskaegsed linnad Eesti alal”. Kuula juttu, täida selle põhjal lünktekst, kontrolli. https://e-koolikott.ee/kogumik/19071-Keskaegsed-linnad-kaubandus-ja-kasitoo-Eesti (vali 1. 1. Keskaegsed linnad Eesti alal *, ** 3. Loe läbi ptk 44 õpikust. 4. Täida tabel, vajadusel otsi abi internetist. KESKAEGSED LINNAD Riik Linna eestikeelne nimi Linna saksakeelne nimi Tallinn Reval Taani valdused Eestis Rakvere Wesenberg Narva Narwa Saare-Lääne Vana-Pärnu Alt-Pernau ...
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, mille elanikud ei elatu põhiliselt põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada. Näiteks Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ühtekokku sajas linnas kaasa arvatud Tallinnas. Enne linnaõigust olid keskaegsed linnad feodaalide mõju all, sest asusid feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse. Üheks riiklikuks t...
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
Keskaegsed linnad hakkasid tekkima alles 10. 11. sajandil, varem oli nende osakaal Euroopas väike. Sellest sõltumata ei moodustanud ka keskaegsed linnad ühiskonnas mahult suurt osa, vaid jäid nt rahvastiku arvult alla veerandi; see-eest kerkisid linnad põhilisteks arengupunktideks ning suurem osa keskaegsest kultuurist, haridusest ja kaubandusest sai esile tõusta just linnades. Linnade tekkeks andiski impulsi just käsitöö olulisuse kasv ja sellest arenev majandus. Kui linnad juba valmis olid, jäid need kaks siiski põhilisteks elatusallikateks. Käsitöölised ja nendega seonduv moodustas suure osa keskaegse linna identiteedist. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse, mis oligi mingi kindla käsitööalaga tegelevate inimeste vennaskond. Tsunft kujutas endast väga kindlate reeglitega püsivat ja tugevat ühendust, mille põhieesmärk oli arendada küll käsitööd, kuid samuti oli seal oma tugev hierarhia, kombestik, mõnel juhul isegi pühak ja kab...
Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad on läbi aegade olnud kultuuri ja kaubanduse edasikandjad. Varakeskajal ei omanud linnad suurt majanduslikku tähtsust, sest linnaelu hääbus tänu kaubanduse soikumisele ja barbarite vallutustele. Alates 10.-11. sajandist hakkas linnakultuuri osa taas kasvama eristudes maaühiskonnast. Põllumajanduses toimus murrang, tänu millele sai võimalikuks linnade varustamine toiduga ja seega ka elanikkonna kasv ning siirdumine maalt linna. See tõi omakorda kaasa kaubanduse taaselustumise ja tööjaotuse linnades. Niisiis linnaühiskond taastus ja linn hakkas etendama olulist rolli feodaaltsivilisatsioonis. Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsi...
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide d...
Arutlus Hillar Palametsa raamatu põhjal ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" 1.Tootmis ja tehnika areng Tehnika arenemine keskajal oli tingitud eelkõige käsitöö ja põllumajanduse vajadusest. Tööriistade valmistamiseks vajasid nii talupojad, kui käsitöölised metalli, eelkõige rauda. Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul. Keskaja peamised jõumasinad olid veskid. Algul kasutati veskeid vilja jahvatamiseks aga hiljem juba jõumasinana. Samuti oli veskeid erinevaid : altvoolu ja pealtvoolu vesiveskid. 2.Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik Keskajal arvati, et inimese elu jaguneb kaheks : lühikeseks maapealseks ja sellel järgnevaks eluks, mis viib inimese kas taeva õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopis...
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks, kuid mõned pisemad tööriistad hakkasid...
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
1. Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta roots...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
Kordamisküsimused: * Eesti keskajal* lk. 44- 81 I Eestlaste muistne vabadusvõitlus: 1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks? 2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad,...
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite va...
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
Keskaeg 1. Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...
Keskaegne linn kui riik riigis Õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Keskaegsed linnad rajati feodaalide maa peale. Alates 11 sajandist algas linnade kiire arenemine, millega kaasnes ka kiire kultuuri ning majanduse areng. Peamine asi, mis eristas linnasid maa asulatest, oli linna õiguslikuks aluseks olev linnaõigus. Linna kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu maksis. Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeld...
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja...
Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareL...
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus ...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset...
Linnaõhk teeb vabaks Kristin Kätt 10c. Keskajal toimus linnade areng kiirelt. Linnad hakkasid arenema umbes 13. sajandil, kui inimesed jätsid hüvasti maaeluga, ja kolisid linna. Kuna üha rohkem ja rohkem inimesi kolis linnadesse just sellepärast, et linnad olid soodsad kauplemiskohad, siis muutusid linnad ka tiheda rahvahulgaga massiks, kus leidis aset inimeste kirev elu. Linnast oli saanud käsitöö- ja kaubanduskeskus. Kuidas ja kuhu linnad üldse tekkisid ning mis tõmbas rahvast linnadesse elama minema? Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik? Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate residentside juurde. Linna kujunemisloo juurde käis kindlasti peale kaubanduse, käsitöö n...
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ü...
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõj...
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus...
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
Klassitsism Varaklassitsism 1770 1800 Kõrgklassitsism 1800 1830 Klassitsistlikule kunstikäsitlusele andsid hoogu 1748.aastal alanud väljakaevamised Itaalias. Toodi päevavalgele esimesel sajandil tuha ja laava alla mattunud linnad Herkularium ja Pompei. Avastati suured kunstivarad. Vaadati ka Vana-Kreeka/Rooma poole. Arhitektuur Kapitalismi kindlustumien ja kodanluse mõjuvõimu suurenemine andsid arhitektuurile uusi ülesandeid. Ehitati uusi tehasehooneid, laoruume, kaubahoove, panku, börsihooneid, valitsus ja parlamendihooneid, koole ja kõrgkoole, kasarmuid, ühingute ja seltside jaoks maju ja muidugi elamuid. Linnad suurenesid kohutava kiirusega. Kerkis üles linnade planeerimise probleem, vanad keskaegsed linnasüdamed kohandati ümber või rajati uued linnatsentrumid sirgete laiade tänavate ja avarate väljakutega. Sakraalehitiste osatähtsus vähenes. Laienenud ehitusmaht sundis kasutama lihtsamaid ehitusvõtteid ja odavamaid ma...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. ...
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põ...
Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. ...
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena ...
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku r...
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõ...
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise el...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
