1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13
KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, ke...
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ...
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad
52 ja 58. (kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust (Vana-Liivimaa riigikesed), mõisted (Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju- Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa, ordumeister, kümnis, hinnus, teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel) 6. Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
kaupmeest ning nende vara. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis siseolusid ületada ja koguda kokku kõik, et astuda vastu venelastele. 1501.aastal sõlmisid liivlased ja leedukad liidu, et lüüa venelasi, mis ka õnnestus Smolina järve ääres. 1503.aastal sõlmiti 6 aastaks vaherahu, mida pikendati kuni Liivi sõja puhkemiseni. 5. Läänikorraldus Liivimaal. Pärast vallutusi kujunes Eestis läänikorraldus. Feodaal- ehk vasalliteedi ehk läänisuhted rajanesid vasalli ja senjööri kokkuleppel, mille alusel tuli senjööril tasuks sõjalise teenistuse eest anda vasallile maad, kui vasall aga teenistusest lahkus, pidi ta maa tagastama. Maad nimetati lääniks ehk feoodiks, maa saajat läänimeheks ehk feodaaliks. Läänisüsteem tõi kaasa ka feodaalse killustatuse (-riigi süsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid täidavad peamiselt vasallid).
19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Suur Prantsuse revolutsioon kaotas feodaaligandid, mis vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas ning sillutas teed tänapäeva turumajandusele. Enam ei piiranud manufaktuuride tekkimist oma aja ära elanud läänisuhted. Suur Prantsuse revolutsioon oli ka poliitiline punkt, millest algas termini kodanik ja kodanikuühiskond teadlik ja eesmärgistatud kasutamine. Mõiste oli varem kasutusele võtnud Jean-Jacques Rousseau ,,Rahvusliku enesemääramise teoorias." Seni oli feodaalühiskonnas valitsenud monarh, kel olid erilised õigused tänu lähedusele jumalaga, tal oli isegi teine veri sinine. Kodanikuühiskond nõuab teistsugust lähenemist kodanikupsühholoogiat,
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. saj Modena Wilhelm: Paavsti legaad (saadik). Moodustas vaheriigi, mis allus ainult Rooma paavstile, et leevendada võõrvõimude vastuolu. Stensby leping 1238: Taani ja ordu vahel loodud leping, millega lahendati tüli ja loodi sõjaline liit. See kindlustas Taani seisundit Eestis. Läänisuhted: Piiskopid ja Taani kuningas andsid agaralt lääne. Siin kehtisid Lääne- Euroopaga sarnased läänisuhted. Kujunes siinne maa-aadel. Osa suguvõsasid haaras endale järjest rohkem maid. Taani hindamisraamat: Pärineb aastast 1241. Seal olid kirjas mõisad. Jäälahing 1242: Peipsi peal, milles orduväed ümber piirati ja nad lõplikult puruks lõõdi. (Novgorodi vürstiriigilt.) 14. Linnad keskajal Tallinn (linnaõigus: 1248), Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. (Kuressaare alles 1563) Piiskopiõigus: Linna õiguskord
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega.
1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maidvasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (HarjuVirus). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajamamõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega.
Konföderatsioon liit. Modena Wilhelm oli paavsti legaat, kes moodustas Viru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavstile allutatud vaheriigi. 1238.a. sõlmiti Stensby leping, millega lahendati tüli Liivi ordu ja Taani vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida-suunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3, ordu 1/3. Läänisuhted olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada. Maa-aadel aadel, kes asus elama vallutatud aladele. 1241. a. Taani hindamisraamat on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mis sisaldab enda Väike Eestimaa ja Suur Eestimaa nimistut. Kärkna ja Padise kloostrid need olid kaks
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond samas ei tärganud feodaalsuhteid ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku vabade meeste üldkoosolek Aadli ja mõisate kujunemine Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid (feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus.
*Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks. *Teotöö- kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järkjärgult aga ikka rohkem. *1236- Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. *1237- asutati Liivi-Orduriik 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s Lk.57-60 (Modena Wilhelm, vaheriik, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel, Taani hindamisraamat 1241, Jäälahing 1242) *Modena Wilhem- Rooma paavsti legaad (saadik) *Vaheriik- Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. *Stensby leping 1238- leping mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks · killustatuse põhjused olid: o vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine · 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid
Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Läänisuhted - olid maahärrade ja läänimeeste vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks maahärra maa kasutamise eest. Maa-aadel - aadel, kes asus elama vallutatud aladele. Taani hindamisraamat 1241 - pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne. Umbes 10% mainitutest on eestlased.
sajandi lõpul, neil olid valdused ka Jeemenis ning nad liikusid ka põhja poole (570-571 jõudis üks Aksumi valitsejatest ka Meka alla). Riigi langus algas 7. sajandil. Langus võis olla seotud araablaste vallutustega, mis lõikasid piirkonna põhja poolt ära kristlikust Vahemere-ruumist ning kaubateed kaotasid oma tähenduse. Tekkis isolatsioon, kus Aksumi kristlik kirik arenes omaette. Järgnevat perioodi nimetatakse tumedaks perioodiks, on sarnasusi Euroopaga samal perioodil (algsed läänisuhted jms). Umbes 12. sajandil algab uus tõus. Riigi taasühendajaks nimetatakse kunningas Lalibelat, kelle ajast pärinevad näiteks neli kuulsat kaljukirikut. Tegemist on sel perioodil juba Etioopia riigiga. 13. sajandil tuli võimule nn Saalomoni dünastia (pidas end kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna järglasteks, seda pärimust olid kasutanud varem ka Aksumi kristlikud kuningad). Kujunes välja küllalt tugev riik (mõningaste tagasilanguse tõi Omaani sultanaat), aga 1270
Olulisi muudatusi Liivimaal siiski läbi viima ei hakatud, kehtima jäid kõik senised printsiibid. Kuningas on lubanud kinnitada ka liivimaalaste privileege, kuid selleni ei jõutud. Kuningas oli lubanud, et kui tuleb kokku järgmine Sei, siis võetakse see küsimus uuesti päevakorrale. Vahele tuli aga sõda, vestluseni ei jõutud. Lõpuks vaadatakse liivimaa seisust olukorda alles peale jam zapolski relvarahu 15 jaanuar 1582, siis juba Bathory võimu all. Põllumajanduslik maakasutus, läänisuhted ja vasallid poola-aegsel liivimaal Ordu alal olid vasallkonnad aga ei olnud piiskopkondi. (rüütelkonna aladel samuti). Ainsa tõsise eralndi moodustavad Harju-Viru rüütelkond. 1258(?) communities. 16 saj keskpaigaks muutub tugevaks pol jõuks.16 saj lõpul hakkab ka Poola alal kujunema välja Liiivmaa seisusi ühendav kogu, mida võib nim Liivimaa rüütelkonnaks. On olemas peamees, kes kõigi eest seisab. Kuid see kogu on tugevalt Poola kuningast sõltuv, poola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
