1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima
sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 3. eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. 6)katoliku ja õigeusu piir1242. toimus Peipsi järvel Jäälahing, millega pandi paika katoliku ja õigeusu piir keskajal .7)Läti Henrik oli ristiusu preester kes koostas tähtsaima allika Liivimaa kroonika,mis kajastab eesti ja läti ristiusustamise sündmusi 8)läänisuhted- suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänusõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 9)taani hindamisraamat- Suur Eestimaa nimistu- koostatud munkade poolt,milles on üle 500 kohanime Harju-ja virumaalt
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13
saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piikopikirik ehk katedraal
Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ehk investituuriga(vasallilepinguga), mis Lääne-Euroopas kinnitati erilise kombetalituse ja truudusvande andmisega senjöörile. Vasallilepinguga kohustati vasallil osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi jms. Senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt
Viimased kaotasid, oli ka eestlasi. Mõõgavenade ordu tegi laastava töö ja ja panid talupojad ja vasallid pidid körgeid makse maksma. Taani jäi oma maadest ilma. Tülid lahendati 1238, vaherahu ( stensby). Taani kuningas sai tagasi talinna koos viru-harjuga. Järva jäi ordule.Talurahvas jäi jalgu kodusödadele kus taani ja ordu kaklesiid. Kohaliku aadli kujunemine Püsivaid kaupmehi polnud, aga juurde kutsuti sakslasi, aadlikke. Maasi läänistati, kehtisid läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa-aadel. Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju,
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad
52 ja 58. (kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust (Vana-Liivimaa riigikesed), mõisted (Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju- Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa, ordumeister, kümnis, hinnus, teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel) 6. Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides
Vanal-Liivimaal. 13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks 14.1236 ja 1237 (mõõgavendade ordust saab liivi ordu)- Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast ja tekkis liivi ordu. 15.Stensby leping 1238- Revala, Harju ja Virumaa Taani valdusesse. 16.läänisuhted- aja jooksul hakati vasalile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis pärandus isalt pojale. 17.maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale 6.Linnad keskajal 1. 9 keskaegset eesti linna- Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. 2. Linnaõigus- linnas kehtivate seaduste kogum e linna põhiseadus. 3. Tallin 1248- sai linnaõiguse 4. Kuressaare 1563- sai linnaõiguse 5
sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus leedulastelt ja semgalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi purustati. Et ristisõda ei katkeks, ühineti Saksa orduga 1237, seega endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Stensby leping (1238) – Põhja-Eesti saatus otsustati ära: paavsti nõudmisel tagastas Saksa ordu Liivimaa haru Taanile Tallinna, Revala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Nii tekkis Eestimaa hertsogkond. Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal
kaupmeest ning nende vara. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis siseolusid ületada ja koguda kokku kõik, et astuda vastu venelastele. 1501.aastal sõlmisid liivlased ja leedukad liidu, et lüüa venelasi, mis ka õnnestus Smolina järve ääres. 1503.aastal sõlmiti 6 aastaks vaherahu, mida pikendati kuni Liivi sõja puhkemiseni. 5. Läänikorraldus Liivimaal. Pärast vallutusi kujunes Eestis läänikorraldus. Feodaal- ehk vasalliteedi ehk läänisuhted rajanesid vasalli ja senjööri kokkuleppel, mille alusel tuli senjööril tasuks sõjalise teenistuse eest anda vasallile maad, kui vasall aga teenistusest lahkus, pidi ta maa tagastama. Maad nimetati lääniks ehk feoodiks, maa saajat läänimeheks ehk feodaaliks. Läänisüsteem tõi kaasa ka feodaalse killustatuse (-riigi süsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid täidavad peamiselt vasallid).
19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Suur Prantsuse revolutsioon kaotas feodaaligandid, mis vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas ning sillutas teed tänapäeva turumajandusele. Enam ei piiranud manufaktuuride tekkimist oma aja ära elanud läänisuhted. Suur Prantsuse revolutsioon oli ka poliitiline punkt, millest algas termini kodanik ja kodanikuühiskond teadlik ja eesmärgistatud kasutamine. Mõiste oli varem kasutusele võtnud Jean-Jacques Rousseau ,,Rahvusliku enesemääramise teoorias." Seni oli feodaalühiskonnas valitsenud monarh, kel olid erilised õigused tänu lähedusele jumalaga, tal oli isegi teine veri sinine. Kodanikuühiskond nõuab teistsugust lähenemist kodanikupsühholoogiat,
Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral välja ost) Lään e benefiits vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See polnud pärandatav. Feood vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega, mis oli pärandatav. Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen kuninga maavaldus
Kergem koormise variant. Teotöö: Füüsiline töö. Piiskop: oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. saj Modena Wilhelm: Paavsti legaad (saadik). Moodustas vaheriigi, mis allus ainult Rooma paavstile, et leevendada võõrvõimude vastuolu. Stensby leping 1238: Taani ja ordu vahel loodud leping, millega lahendati tüli ja loodi sõjaline liit. See kindlustas Taani seisundit Eestis. Läänisuhted: Piiskopid ja Taani kuningas andsid agaralt lääne. Siin kehtisid Lääne- Euroopaga sarnased läänisuhted. Kujunes siinne maa-aadel. Osa suguvõsasid haaras endale järjest rohkem maid. Taani hindamisraamat: Pärineb aastast 1241. Seal olid kirjas mõisad. Jäälahing 1242: Peipsi peal, milles orduväed ümber piirati ja nad lõplikult puruks lõõdi. (Novgorodi vürstiriigilt.) 14. Linnad keskajal Tallinn (linnaõigus: 1248), Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide,
* Tartu piiskopkond, keskus Tartu Taani kaotab alad Liivi ordule ostumüügitehing Pärast 1346.a viis iseseisvat väikeriiki * suurim ja tugevam Saksa ordu Liivimaa haru, algul Riia, hiljem Võnnu * vanim ja kaalukam Riia peapiiskopkond * Tartu piiskopkond * SaareLääne piiskopkond valitsemine keerukas, kuna valdused killustunud Kirikuõiguslikud moodustasid 13.saj keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopi juhtimisel. Läänisuhted Maa jagunes maaisanda domeenideks ja vasallide läänivaldusteks. Domeen kuulus maaisandale ja selle tuludest kaeti riigivalitsemise kulud ning isiklikud väljaminekud Läänivaldused vasallidele sõjateenistuse eest pakutud maa, läänisid hallati 13.saj lõpust eramõisatest ,,Taani hindamisraamat" Läänid alates 1315.a pärandatavad, ordu alal mittepärandatavad. Pärandatavus vähendas maaisanda võimutähtsust. Maaisandale kuulunud õigused (nt
esiplaanile nihkusid võim ja materiaalsed huvid. 1237. aasta – Liivi orduriik Stensby leping – 1238. aastal sõlmiti Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna, Rävala, Järvamaa ja Virumaa. •Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. •Leping kindlustas Taani seisundit Eestis ja takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutumist •Taani kuningas andis Järvamaa tagasi ordule tingimusel, et sinna ei rajata linnuseid Läänisuhted – kuningal on vaja sõjaväge, aga kuna tal ei olnud raha millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes. Maa-aadel – isik, kes haaras endale maid 6. LINNAD KESKAJAL 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn/Reval/Rewal, Tartu/Dorpat, Viljandi/Fellin, Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein
1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega.
1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maidvasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (HarjuVirus). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajamamõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega.
Konföderatsioon liit. Modena Wilhelm oli paavsti legaat, kes moodustas Viru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavstile allutatud vaheriigi. 1238.a. sõlmiti Stensby leping, millega lahendati tüli Liivi ordu ja Taani vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida-suunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3, ordu 1/3. Läänisuhted olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada. Maa-aadel aadel, kes asus elama vallutatud aladele. 1241. a. Taani hindamisraamat on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mis sisaldab enda Väike Eestimaa ja Suur Eestimaa nimistut. Kärkna ja Padise kloostrid need olid kaks
Inglismaal püüti kukutada Elizabeth I, kuid see ebaõnnestus. 1588 hukkus võitmata armaada sõjakäigul Inglismaa vastu, Hispaania kaotas juhtiva mereriigi staatuse. Sõjakäigul Madalmaadesse saatis ta sõjaväge juhtima hertsog Alba. Madalmaade sõjaväge juhtis Oranie Wilhelm. 1581 kuulutasid Madalmaade 7 provintsi end sõltumatuks Hispaaniast. Millised poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused toimusid pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist? (uued riigid, feodaalkord, läänisuhted, pärisorjus ja naturaalmajandus, linnade ja kaubanduse allakäik, kultuuriline allakäik). Bütsantsi ja Frangi suurriigid. Feodaalne killusatus. Feodaalkord- kuningale kuulus võim kogu kuningriigis, ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid. Suurfeodaalid (vürst, hertsog, krahv)- ülesandeks oli riigi sõjaline kaitse. Omasid vasalle (väikefeodaale) andisid neile omakorda maad, vasall andis truuduse vande. Väikefeodaalid (parunid)- neil olid oma talupojad ja mõis
on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond samas ei tärganud feodaalsuhteid ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku vabade meeste üldkoosolek Aadli ja mõisate kujunemine Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid (feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus.
*Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks. *Teotöö- kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järkjärgult aga ikka rohkem. *1236- Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. *1237- asutati Liivi-Orduriik 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s Lk.57-60 (Modena Wilhelm, vaheriik, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel, Taani hindamisraamat 1241, Jäälahing 1242) *Modena Wilhem- Rooma paavsti legaad (saadik) *Vaheriik- Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. *Stensby leping 1238- leping mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel
vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale. Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. 14. Linnad keskajal
Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks · killustatuse põhjused olid: o vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine · 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid
vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale. Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. 14. Linnad keskajal
1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid
Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Läänisuhted - olid maahärrade ja läänimeeste vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks maahärra maa kasutamise eest. Maa-aadel - aadel, kes asus elama vallutatud aladele. Taani hindamisraamat 1241 - pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne. Umbes 10% mainitutest on eestlased.
sajandi lõpul, neil olid valdused ka Jeemenis ning nad liikusid ka põhja poole (570-571 jõudis üks Aksumi valitsejatest ka Meka alla). Riigi langus algas 7. sajandil. Langus võis olla seotud araablaste vallutustega, mis lõikasid piirkonna põhja poolt ära kristlikust Vahemere-ruumist ning kaubateed kaotasid oma tähenduse. Tekkis isolatsioon, kus Aksumi kristlik kirik arenes omaette. Järgnevat perioodi nimetatakse tumedaks perioodiks, on sarnasusi Euroopaga samal perioodil (algsed läänisuhted jms). Umbes 12. sajandil algab uus tõus. Riigi taasühendajaks nimetatakse kunningas Lalibelat, kelle ajast pärinevad näiteks neli kuulsat kaljukirikut. Tegemist on sel perioodil juba Etioopia riigiga. 13. sajandil tuli võimule nn Saalomoni dünastia (pidas end kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna järglasteks, seda pärimust olid kasutanud varem ka Aksumi kristlikud kuningad). Kujunes välja küllalt tugev riik (mõningaste tagasilanguse tõi Omaani sultanaat), aga 1270
Olulisi muudatusi Liivimaal siiski läbi viima ei hakatud, kehtima jäid kõik senised printsiibid. Kuningas on lubanud kinnitada ka liivimaalaste privileege, kuid selleni ei jõutud. Kuningas oli lubanud, et kui tuleb kokku järgmine Sei, siis võetakse see küsimus uuesti päevakorrale. Vahele tuli aga sõda, vestluseni ei jõutud. Lõpuks vaadatakse liivimaa seisust olukorda alles peale jam zapolski relvarahu 15 jaanuar 1582, siis juba Bathory võimu all. Põllumajanduslik maakasutus, läänisuhted ja vasallid poola-aegsel liivimaal Ordu alal olid vasallkonnad aga ei olnud piiskopkondi. (rüütelkonna aladel samuti). Ainsa tõsise eralndi moodustavad Harju-Viru rüütelkond. 1258(?) communities. 16 saj keskpaigaks muutub tugevaks pol jõuks.16 saj lõpul hakkab ka Poola alal kujunema välja Liiivmaa seisusi ühendav kogu, mida võib nim Liivimaa rüütelkonnaks. On olemas peamees, kes kõigi eest seisab. Kuid see kogu on tugevalt Poola kuningast sõltuv, poola
annaabi.ee 
