INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahm...
XII-XIII Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes esitas laule ja mitmesuguseid kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. .............................e lauluks nimetatakse roomakatoliku kiriku ühehäälset ladinakeelset liturgilist saateta laulu, milles on alati peamine tekst ja sõnum.
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
Palve on kirjutatud sanskriti keeles. ees. Ta võib valgustada meie südameid ja meie arusaamu. Hindu uskumused Hindud usuvad, et pärast surma, oleme uuestisündinud. Oleme jätkuvalt uuestisündinud kuni leiame Jumala. Ainuke asi, mis kuulub meile, kui me sureme ja oleme uuestisündinud on meie iseloom. Kui oleme targad oleme uuestisündinud. Puja Jumalateenistus Pühamu on koht kodus, kus Jumalat teenitakse. Jumalus on Jumala kuju mida teenitakse. Jumaluse pilt või kuju asetatakse kaunistama pühamus platvormi. Puja Jumalateenistus Küünlad on pandud põlema, näitamaks, et me tahame minna pimedusest valgusesse. See näitab, et tahame leida Jumalat. Puja Jumalateenistus Vett puistatakse, et pühamu oleks puhas. Lilli tuuakse, näidatamaks, et pakume oma südame Jumalale.
Laulatuse pidulikum osa on kroonimine. See sümboliseerib piibellikku tähenduse järgi tasu vagaduse ja ustavuse eest. Piiskopid ei tohi abielus olla, kuid preestritel on õigus abielluda õigeusklikuga enne preestriks pühitsemist. 7)Haige võidmises palutakse ihulist ja vaimset tervist. Sellega koos võtab preester enamasti ka pihile ja jagab armulauda. Kõik sakramendid toimetatakse võimaluse korral kirikus ja ühenduses jumalateenistusega. Kõige olulisem on pühapäevahommikune armulaua jumalateenistus liturgia. Selle osad on: 1)proskomiidia, mille ajal tehakse vajalikud ettevalmistused armualauks. 2)õpetatavate liturgia, sinna kuulub Piibli lugemine laulmine ja jutlus. 3)Usklike liturgia, mille ajal jagatakse armulauda. Ortodoksne jumalateenistus sisaldab ohtralt sümboolset tegevust, nt suitsutamist, küünalde kasutamist, kummardamist, risti suudlemist. Preestrid, kogudest liikmed teevad
aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja 9) missa jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt
1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele vastav muusikateos reekviem- leinamissa, esitajaks solistid, koor, ansamblid, saadab orkestrid oratoorium- vokaalinstrumentaalteos koorile, solistidele ja orkestrile passioon- heliteos koorile, solistidele, jutustab Kristuse kannatustest
Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo
*Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud.
Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat Kalvinismis jumalik ettemääratlus Anglikaani kirikus missa
iseennast". Inimese tahe on vaba- täita jumala käsku või mitte. Pärast surma tasutakse hea ja halb saab karistuse. Kultus Peamised palverännakute Juudi jumalateenistus Palvetatakse 5 korda (palvused, sihtkohad olid Rooma ja toimub sünagoogis. Seal päevas, mis võtab aega jumalateenistus, Sant Jago de Compostella palvetatakse. vaid mõned minutid. Jumalateenistus väga palverännakud klooster Hispaanias, kuhu Moslem võib palvetada
reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad
Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Motett - vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Orlandus Lassus- renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Renessanss - Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. saj, Ajastut iseloomustas
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate
Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6. Kas vatureformatsioon täitis oma eesmärgi? Minu arvates mitte, kuna vastureformatsiooni mõte oli püüda takistada kirikulõhe tekkimist, aga kirikulõhe tekkis ja tekkis luteri usk ning kalvinistlik ja anglikaani kirik.
Kõik mida munk omas, pidi kuuluma kloostri omandisse. Mungad pidid järgima põhikirja, mille kohaselt pidid nad aitama vaiseid. Samuti oli kloostrites paika pandud kindel päevakava, mille järgimine oli loomulikult kohustuslik. Ööpäev algas jumalateenistusega, mis kestis veerand kolmeni. Peale öist jumalateenistust järgnes neli tundi uneaega. 5:15 oli äratus, millele järgnes kongide ülevaatus ja individuaalne palve. 6:15 - 8:00 oli hommikune jumalateenistus. Peale seda, kaks tundi tööd ja tagasihoidlik hommikusöök. Peale hommikusööki palve kongis ja pühakute elulugude lugemine. 11:30 15:00 oli tööaeg. Kui tööaeg lõppes oli pooleteise tunnine lõunane jumalateenistus. Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid vaimulikud preestrile pihtima. 20:00 oli öörahu. Kloostri eeskirjade vastu eksinuile olid määratud kindlad karistused.
jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuningas oli siis Henry VIII. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Suleti kõik kloostrid , kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest said töötud. Kirikutegevuses sai tähtsaimaks ingliskeelne jumalateenistus, vähendati kirikupühade arvu. Peale Henry VIII surma astus troonile tema laps Eduard VI, kuid tema suri varakult. Peale tema surma astus troonile Mary I , kes oli veendunud katoliiklane ja kes üritas hakata taastama katoliiklust Inglismaal, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks, ta suri 1558. aastal. Peale teda oli kuninganna Elizabeth I, tema ajastul arenes kapitalism ja Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks.
Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1.päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6
heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Kõigepealt eraldus Saksamaal Martin Lutheri eest vedamisel luterlus. Luterlaste peamised seisukohad olid, et jumalateenistus peab olema emakeelne, induligentside müük tuleb keelustada ning sakramendiõpetuses piisaks ka ainult ristimisest ja armulauast. Siiamaani nõustun ma luterluse seisukohtadega, kuid see, et kaotati kiriku väline hiilgus ning vähendati kirikupühade arvu teeb katoliiklased kindlasti õnnelikemaks luterlastest. Sveitsi tuntuim reformaator oli Johann Calvin, kelle järgi nimetati uut ususuunda kalvinismiks. Kalvinismi kõige olulisem seisukoht oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni
. Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid Friedrich Targa lossis, kuid siis pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik.
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3
Enamik oma elust veetis Roomas, kus ta ka suri 1594 aastal. Kogu tema looming on seotud kirikuga. Isegi madrigalid olid tal vaimuliku sisuga. Tänapäevani hinnatakse Palestrina loomingut ja kirjaviisi, kui väärika, puhta ja reeglipärase eeskujuga. Saksammal mõjutas muusika elu kirikutegelane Martin Luther. Tema järgi on kirikulaulu hakatud nimetama lutheri koraaliks. Luther vallandas protestilaine, mille ainsaks peamiseks eesmärgiks oli rahvuskeelne jumalateenistus. Ise kirjutas Luther umbes 30 koraaliviisi ja 20 koraaliteksti.
Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed, pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja
preestrite tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kustutamise jne. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelinmäng asendati koguduse lauluga, vähendati kirikuteenistujate arvu. Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö austusväärtust ja vajalikkust. Jumalateenistus pidi olema lihtne, vähendati pühade arvu. Pühapäeval oli keelatud laulud, mängud, meelelahutus, pidi käima kirikus, lugema pühakirja. Tuli loobuda erksavärvilistest riietest. Jan Hus: oli kiriku eriseisundi vastu, arvas, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati
Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku
mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. · Mis on missa? Kirjelda. - On läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne · Kirjelda noodikirja arengut Vanim säilinud üleskirjutis on pärit 8.-9. Saj, 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, 13.saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne
21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks. Augsburgi usurahu 1555 22. Augsburgi usurahu 1555. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise ''Kelle valitsus, selle usk''. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. 23. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Katoliiklus Protsetantlus *Jumalateenistus ladina keeles *2 sakramenti *Vaimulikud ei võinud abielluda *Vaimulikel õigus abielluda * Usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades *Rahvakeelne jumalateenistus mitmesugust sümboolikat (näiteks *Pühakirja vaba tõlgendamine
meenutamiseks Paides ametisse nimetaud juba viis aastat, lasevad kunagiste ametivendade auks taevasse ka ,,aupaugu" ehk muistse kombe kohaselt neli põlevat vibunoolt. Peale pidulikku võimu üleandmise tseremooniat heisatakse öösel Paide keskväljaku lipuväljakul ka Paide nelja kuninga lipp ning raekoja seinale kinnitatakse kuninglik sõnum linnarahvale. Jõuludel peetakse erinevaid üritusi, jumalateenistusi näiteks: 23. detsembril kl 10 neljanda advendipüha jumalateenistus armulauaga, leeripüha. 24. detsembril kl 16 jõuluõhtu jumalateenistus, kaastegev ansambel Olaf Lääne juhatusel, kasutusel laululehed. 25. detsembril kl 10 Kristuse sünnipüha jumalateenistus. 30. detsembril kl 10 esimene pühapäev pärast jõule, armulauaga jumalateenistus. 31. detsembril kl 18 vanaaastaõhtu sõna ja palveteenistus. 10
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng
kirikutele. Rooma katoliku (katoliku) Kreeka katoliku (vene õigeusk) paavst patriarh Püha vaim = isa ja poeg Püha vaim = isa Armulaual ainult leib Armulaual leib ja vein Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk = viie sõrmega Ristimärk = 3 sõrmega Jumalateenistus = ladina keelne Jumalateenistus = kohalikus keeles Vaimulik = vallaline Vaimulik = ei pea olema vallaline 7. Ülikoolid ja skolastika Esimene ülikool oli Bologna ülikool Bolognas. Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut.
. , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus võistlema / munakoort puruks lööma vastasmängija / võitma kaotaja uhkust tundma komme / säilima kiik kiige juurde kokku tulema kiikuma jumalateenistus / korraldama 4 kohupiima pasha kulits (suur ümmargune magus lihavõttesai) , . : 1. värvima, 5. komme, 6. kask, 8. kirik, 9. paju, 10. kiikuma, 12. reede : 1. kiik, 2. kohupiim, 3. kaunistama, 4. võistlus, 7. paast, 11. munad 1 2 3 4
Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning
Eisenachis . Ta oli augustiini munk ja saksa kristlik teoloog .Ta tahtis juba 1501 aastal minna õppima juristiks Erfurdi ülikooli teadusosakonda kuid 1505 aastal sai temast munk ja ta otsustas jätta oma õiguse alased uuringud ,1507 aastal pühitseti ta preestriks.Ta hiljem seletas oma põhjust : 2. juulil 1505, ta oli hobuse seljas ja välk tabas teda väga lähedalt , kui ta oli tagasi ülikooli pärast reisi kodus . Ta tahtis ja arvas , et jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena. 1512 aasta oktoobris sai temast Piibliteaduste professor ja teoloogiadoktor. Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 15. juunil 1520 mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust
reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis
Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle valitsus, selle usk", see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
Temast pidi saama advokaat. Peale ülikooli otsustas ta hoopis mungaks hakata, kui oli peaaegu välguga pihta saanud. Ta hakkas võitlema Rooma Katoliku kiriku korra vastu. Talle ei meeldinud igasuguste kujukeste jumaldamine ja et inimesed said ennast patust vabaks osta. Ta kirjutas 95 teesi (vastuväidet) 1517 aastal ja naelutas need ühe katoliku kiriku uksele. Sellest sai alguse suur usuliikumine. Martin Luther tõlkis piibli ja kirjutas palju laule. Ta soovis, et jumalateenistus oleks ka rahvakeeles, mitte ladina keeles, et kõik aru saaksid ja Jumalat tundma õpiksid. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther#Birth_and_education http://christianfaithinamerica.com/sound-doctrines/luthers-95-theses/ Johannes Palm, 5b
pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne.
Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk pärimusmuusika Kammermuusika- väike koosseis Liturgia- jumalateenistus Unisoon- ühehäälsus erinevates kõrgustes Kontsert- avalik muusika ettekanne Algrum-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas Gimze seminar-koorilaul ja pillimuusika arengule aitas ta kaasa.
Ateistlik õpetus. 3. Jooga - aluseks smkhya dualism, kahesus, kuid tunnustatakse jumaluse olemasolu. Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis. Kultus ehk jumalateenistus on väga individuaalne. Erineb vastavalt kastidele. Templiteenistusi viivad läbi braahmanid, kes ööpäev läbi hoolitsevad pühade piltide ja kujude eest. Kindlaid teenistusaegu ei ole. Hindusimis austatakse kõike elavat, enamasti ollakse seetõttu taimetoitlased. Ahmisa idee kohaselt võib iga pisemgi loom olla varasem inimene. Kõige enam outtakes lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Samuti ahveeee austatakse. Elus eristatakse nelja etappi. Suurimaks sooviks on eraldumine maailmast
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie
KESKAJA TEATER. ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed,
Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul)
4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised,
India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad sku...
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
