Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö (1)

Balti ristisõja põhjused.
Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala . (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten ; Lübecki linna rajamine 1143 , mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ).
Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade.
Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida ) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega).
Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu.
Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
Muistne vabadusvõitlus.
Muistse vabadusvõitluse I periood 1208- 1212 :

• Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu.
  
• Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked.
  
• 1210 Ümera lahing – eestlastele võidukas
  
• Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased .
  
• 1212. Aastal puhkes katk, ning tuli 3 aastaks vaherahu .
  

Muistse vabadusvõitluse II periood 1215- 1220 :

• Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, riialased) ning nende sõltlastele ( liivlased , latgalid ) ka Rootsi ja Taani kuningad.
  
• Sõjategevuse piirkond levis üle kogu Eesti mandriala.
  
• 1217 . Aastal toimus madisepäeva lahing
  
• Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega sakslaste vastu.
  
• Eestlaste vastupanu korraldamine paranes; toimusid otsustavad suurlahingud.
  
• Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse.
  

Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227:

• Seni veel vabade saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu.
  
• Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust (va. Tallinn, mis jäi taanlaste valdusesse).
  
• Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendade ordu poolt. Tapeti nii mehed kui lapsed.
  
• 1227 loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümneid
  

1223 . aastaks oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud Tartu. Augustis hõivati linnus tormijooksuga. 1227. Aasta talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased alistusid ja lasid end ristida.
Eestlaste liitlased ja vastased.
EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED:

• Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
  
• Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
  
• Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
  
• Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased , rootslased, venelased.
  
• Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
  
• Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid.
  
• Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja.
  

Vana- Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus
Kujunesid välja piiskopkonnad . Tartu piiskopkond – peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks ( 4-6 küla). Korraldati maapäevi.
Jüriöö ülestõus.
Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343. Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud Eestimaa hertsogkonnas , Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28 munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu, mis parajasti sõdis Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest.
feodaalsuhted , talurahva õiguslik seisund, käsitöö ja kaubandus.
Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Talupojad kes harisid uusi põldse, nende koormised olid tunduvalt madalamad, neid nimetati üksjalgadeks. Olid ka maavabad ja vabatalupojad. Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad koormistest. Vabatalupojad olid need, kes olid ennast koormistest lahti ostnud.
Keskaja jooksul kasvas talupoegade väärtus mõisniku jaoks. Talupoegadele ei toonud see mingit kasu, kujunes välja sunnismaisus . Suurenesid talupoegadelt nõutavad maksud . Talupoegadeks oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus.
Liivimaa linnnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem. Peamiselt tehti tarbeesemeid, oli väha spetsialiseerunud käsitöölisi. Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse , mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa .
Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulened soodsast asukohast. Tallinnas olid tihedad sidemed Rootsi,Soome ja Novgorodiga. Venemaal eksporditi tooraineid.
Koormised.

• loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,
  
• linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid ,
  
• vakuandamid,
  
• hinnus ,
  
• teoorjus,
  
• mõisategu,
  
• raharent.
  

Linnad.
Keskaegse linna õiguslikuks aluseks olis maaisanda antud linnaõigus, mis tagas autonoomi ja eristas ümbritsevast keskonnast . Mida väiksem oli linn seda rohkem oli seal tõenäoliselt eestlasi.tekkis 9 linna tln(liinnaõigus 1248 ), rakvere, haapsalu, narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu
Vaimuelu .
Berthold - tsistertslane , kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus.
Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi -bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise.
Albert - peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199 . Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik , mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel.
Kaupo -liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus.
Lembitu- sakala vanem , hukkus samuti madisep. Tema juhtimisel koondati vägesid saadi 6000 m lahinguks.
Mõõgavendade ordu- 1202 aastal asustati aga alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk see sama. Üheks selle loomise initsaatoriks peetakse theoderichi kes oli hilisem eestimaa piiskop ja meinhardi hea abiline .
Vana-Liivimaa-ks nimetatakse läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega ja lõunas paganlike leedu hõimudega.
Stensby leping-1238 aastal tehtud leping, millega otsustati ära põhja-.eesti saatus. Paavsti nõudmisel pidi saksa ordu liivimaa haru tagastama taani kunnile tlna , rävala, harjumaa , järvamaa, virumaa. Tekkis eestimaa hertsogkond keskusega tln. Järvamaa kll anti tagasi tingimusega et ei ehitata linnuseid.
Liivi ordu-mõõgavendade ordu + saksa ordu
Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse
Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam
Hinnus- kindla suurusega andam
Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik , mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus.
Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand.
Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid
Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks.
Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline.
sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad.
adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tulebki nimetus.
Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest . Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks.
Maavaba - vallutusperioodi ülikute järeltulijad
Vabatalupoeg - need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud
Vabadik - külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all.
Trääl- orjad , kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks
Raad – linnavalitsus .. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra
Bürgermeister- linnapea
Linnafoogt - maaisanda määratud seaduslik esindaja rae juures
Tsunft - ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse
Skraa- tsunfti põhikiri
Gild - kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust
Hansa Liit- hansa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Tallinn tartu viljandi uus pärnu olid hansaliidu liikmed
toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud - toomhärrad, kes osalesid piiskopkonna valitsemiselja moodustasid toomkapiitli.
M. Luther algatas usupuhastuse 1517 wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutustajad juba 1523 ja leidsid väga kiiresti poolelehoidjaid. Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, seda enam et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Kui mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, vals see ainult õli tulle.
Reformatsioon - usupuhastus
Pildirüüste- 1524 aastal tallinnas toimunud meeleavaldus , mille vallandas ordumeistri ja piiskopide vaenulik suhtumine. Nimelt mitmesajapealine sakslastest ja eestlastes koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kkujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks . sama sündis muudes linnades. Linna ülemkiht mõiistis selle käitumise hukka, aga usupuhastuse suund pääses kõigis linnades võidule.
Wanradt- Koell katekismus - reformatsioonijärgsel ajal ilmub esimene eestikeelne raamat – tallinna niguliste kiriku petaja simon wandradti ja pühavaimu kiriku eeesti jutlustaja johann koelli luterlik katekismus a 1535.