Suletud pliiakud (SLA) Pliiaku on vanemad tüüpi laetav aku. Akude tüüpe on erinevaid: 2V, 4V, 6V, 8V ja 12V. Pliiaku liigid on Gel Cell, Scooter ja UPS Plussid ei vaja balanseerimist aku asend pole oluline odav hind keskonnasäästkil pikka kasutusigaga (5.a.) Peab vastu kuni 20 tundi Miinused suur kaal(mõõtmed) Neid kasutatakse paljudes rakendustes, sealhulgas sõidukite elektroonikas, UPS-ides, arvutitesüsteemides, ratastoolides, motorollerides, tööstus- ja meditsiiniseadmedes ning paljudes muudes kohtades. Aku isetühjenemine on 40% aastas.On üksparimaid akusid.
lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-) liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Planté. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas
väikesed. Kuna sellel elemendil on suur sisetaksistus, ei saa temalt tugevat voolu. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. Pliiaku on üks tuntumaid akusid, mida kutsutakse ka happeakuks ehk nn. autoakuks. Pliiaku suureks eeliseks, võrreldes teiste akutüüpidega, on see, et ta on võimeline lühiajaliselt välja andma väga suurt voolu, mis on vajalik autode ja teiste transpordivahendite käivitamiseks. Ka on pliiakul sisetakistus väike. Seega on lahtriteks jagatult võimalik suurendada tööpinget vastavalt 6 või 12 V-ni. Pliiaku puuduseks on
taskuarvutid, pleierid jne. (Timotheus, 1999:259) 1.2. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. (Timotheus, 1999:259)Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. (Timotheus, 1999:259) 1.2.1. Pliiaku Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Tavaliselt on uus aku kuivas olekus, negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist ning positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest 4 jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; =1,18-1,22 kg/dm 3 (Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii
taskuarvutid, pleierid jne. (Timotheus, 1999:259) 1.2. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. (Timotheus, 1999:259)Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. (Timotheus, 1999:259) 1.2.1. Pliiaku Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Tavaliselt on uus aku kuivas olekus, negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist ning positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; ρ=1,18-1,22 kg/dm 3 (Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii
kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse
aeg liigub kõrgemal kiiremini edasi, kuna seal on gravitatsiooni mõju väiksem. Selline teadmine võib suure tõenäosusega tähtsat rolli mängida raketiteaduses või geofüüsikas, ent minu igapäevase elu suhtes on sellise teadmise väärtus väga minimaalne, sest kas on tõesti vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea. Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi
Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani.
· ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE · Kõige rohkem toodetav hape · Pliiaku täitevedelik · Väetiste,värv- ja lõhkeainete valmistamiseks · H2SO4 VÄÄVLISHAPE · H2SO3 · Villa,siidi,jahu ja suhkru pleegitamiseks · Bakterite ja hallitusseente hävitamiseks puuviljade ladustamisel LÄMMASTIKHAPE · HNO3 · Lõhkeainete valmistamiseks · Kulla ehtsuse kontrollimiseks FOSFORHAPE · H3PO4 · Jahutusefekti saavutamiseks karastusjookides · Maitselisandina marmelaadis · Mineraalväetiste
*kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid Autoaku e pliiaku-saab laadida Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaksioonil Vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuse oksüdeerimisel era lduva energia ervel, nim kütuseelementideks. Kütusena saab neis kasutada mitmeid erinevaid Aineid,gaasilisi, vedelaid.nt.vesinikku, metaani, metanooli. Vesinik-hapnikelement- saadakse energiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis. Saadusena tekib vesi,ta pole kahjulik.
Elektrivool toimub tsingi ja mangaadioksiidi vahelise reaktsiooni energia arvelt. Tihti võib kasutatud patareide korral ammooniumkloriidipasta välja imbuda. Ohutuse tagamiseks kasutatakse kuivelemente, milles tsinksilinder on ümbritsetud täiendava teras- või plastikkestaga. (patareid taskulampides, raadiotes, elektronkellades jm) Akuelemendid Vooluallikas, mida tühjenemise korral saab uuesti laadida ja seepärast palju pikaajalisemalt kasutada. Kõige enam leiab kasutust pliiaku ehk autoaku. Tema suureks eeliseks teiste akude ees ongi, et ta suudab lühiajaliselt välja anda väga suurt voolu, mis on vajalik autode ja teiste transpordivahendite käivitamiseks. Näiteks autoaku: Negatiivseks elektroodiks on plii, positiivseks pliidioksiid. Elektrolüüdiks väävelhappe lahus. Elektrienergia tekib plii oksüdeerumisel ja pliidioksiidi redutseerumisel vabaneva energia arvel. Tühjenenud aku laadimiseks juhitakse akust läbi vastassuunaline alalisvool. Nii liiguvad
.......................... 9 4.ELEKTRIAUTODE LAADIMINE...................................................................................11 4.1.Laadimine kodus.............................................................................................. 11 4.2.Laadimine avalikes jaamades..........................................................................12 5.AKUTÜÜBID............................................................................................................ 13 5.1.Pliiaku............................................................................................................... 13 5.2.Liitium-ioonaku................................................................................................. 13 5.3.Liitium-polümeeraku........................................................................................ 14 5.4.Nikkel-metallhüdriidaku................................................................................... 14 5.5.Nikkel-kaadmium.......
KEEMILINE VOOLUALLIKAS •Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus. •Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul •Korrosiooni põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse KEEMILINE KORROSIOON •Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises
2)redutseerimine alumiiniumiga Sellist tootmisviisi nim aluminotermiaks. Raua tootmine: 1) kaevandatud rauamaak peenestatakse 2) viiakse kõrgahju koos kivisöe ja lubjaliivaga. Segule juhitakse 900 kraadine kuum õhk 3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall(malm)tuleb alt välja 4.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad *Kerged, madala sulamistemp *Head elektri-soojusjuhid *Reag aktiivselt veega *Reag tormiliselt hapetega Kasutamine: redutseerijatena org
18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement. Keemilised vooluallikad toimivad tänu oksüdeerumisele ja redutseerimisele, mille käigus vabanev energia muudetakse elektrienergiaks. Kuivelement töötab pressitud NaO2 ja C-varda abil, mida ümbritseb elektrolüüt tahke NH4Cl(sool). Kuivelemendil on Zn kest, mis toimib anoodina. Zn+2MnO2+2NH4 → 2MNOOH+[Zn(NH3)2]+H2O Vask-tsink element töötab kahes keeduklaasis oleva CuSO4 ja ZnSO4 ja vastavalt nende sees oleva Cu ja Zn pulga abil
nimetatakse anoodiks. Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid · Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid sellised patareid mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid targbeesemeid(kellad,raadiod,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki
Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili, värvi, lakikihi abil või
korrosioonikindlamast metallikihiga (Cr, Zn, Ni, Sn)
7. Keemilised vooluallikad (lk 67)
Vooluallikas keemiline energia muudetakse elektrienergiaks.
Vasktsinkelement
Zn(0) + Cu(II)SO4 > Cu(0) + Zn(II)SO4, (H<0)
A: Zn 2e() > Zu (2+)
K: Cu(2+) + 2e() > Cu(0)
Aktiivsem metall käitub anoodina.
Autoaku, pliiaku protsess kulgeb kahes suunas, annab lühiajaliselt väga suurt voolu.
A: Pb(0) 2e() > Pb(2+)
K: PbO2 + 2e() >Pb(2+)
(tekib laadimisel) Pb+PbO2+2H2SO4 ⇔ 2PbSO4+2H2O (tekib tühjenemisel) (H
ereldi elektroodidel. Elektrood, millel toimub oksüdeerumine, on anood. Elektrood, millel toimub redutseerumine on katood. Elektroöüüsi käigus läbib seadet elektrivool väisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas). Elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 5. Keemilised vooluallikad Väikesed patareid koosnevad kuivelementidest, mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid tarbeesemeid. Autoaku e. pliiaku on mõeldud paljukordseks kasutamiseks. Aku tühjenemisel saab seda jälle laadida ja uuesti kasutada. Keemiline vooluallikas keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) muudetakse vahetult elektrienergiaks. Keemiline energia -> soojusenergia -> mehhaaniline energia -> elektrienergia. Anood on ,,-'' Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja liitmine(redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel
eemaldamiseks anood: elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon, elektrolüüsiseadmes on tal positiivne, keemilises vooluallikas negatiivne laeng katood: elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon, elektrolüüsides on tal negatiivne, keemilises vooluallikas positiivne laeng aku: (akumulaator) korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas (nt pliiaku) elektrolüüs: elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon 2) Too näiteid korrosiooni esinemisest. raua roostetamine, vase hävimist keskkonna toimel võib märgata kirikute katustel, hõbeesemete tuhmumine 3) Korrosiooni liigid ja näited keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis elektrivoolu ei juhi. Nt: raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta
jms.. Sulam materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on odavamad ja paremate omadustega kui puhtad metallid. Sageli ka korrosioonikindlamad. rauasulamid: Roostevaba teras tööriistadel, käärid, tarbeesemed. Duralumiinium lennukitööstuses vasesulamid: pronks relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid. Melhior, uushõbe lusikad, ehted, kelladetailid. Patareid koosnevad kuivelementidest. Autoaku ehk pliiaku. Kütuseelemendid keemilised vooluallikad, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel. Keemiline vooluallikas: anood on negatiivne, katood positiivne. protsessid ruumiliselt eraldatud keemilises vooluallikas ühte metalli saadakse, teist kulutatakse. Elektrolüüs: anood positiivne, katood negatiivne. toimub ühes lahuses saadakse erinevaid lihtaineid mõlemas:
Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr. 4 Aku Tootjad 5 1.4 Akude mahutavus Akude mahutavus nime elektrihulka ( langud ) mida võib sada teadudud tühjendusviisiga mõõtühik C- / culon / mahutavus C= A/h ampertund NT: 45, 65, 70, 85, 100, 120 Töö mahust oleneb aku suurus
saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto 1926 Citren I teraskerega auto 1934 esiveoga auto Citren 1955 I plastkerega auto 1980 neljarattaveoga audi 1795 J.Bramah hdroajamid 1816 G.Lankenberger knmikrool 1841 J.Whitworth htne keermestussamm 1859 G.R.Plante Pliiaku 1866 W.Siemens dnamo 1876 G.Daimler karburaator 1881 W.Siemens sidur 1895 Michenlini ja Dunlopi kummid 1902 R.Bosch magnetsde 1902 Frederick Lanchester ketaspidur 1893 W.Maybach, D.Banki karburaator 1909 katalsneutralisaator 1909 Edwards Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 Ch.Kettering starter 1923 bensiini valmistamine 1926 roolivimendi Francis Davis 1927 oktaanarvude ssteem saksamaal 1938 automaatkigukast Oldsmobile 1957 ketaspidurid SIDU TURVALISUSE ARENG
kilofaradites. Erinevana tavalistest on neid hakatud nimetama ülikondensaatoriteks. Ülikondensaatorid kujunevad ilmselt varsti arvestatavateks energiasalvestiteks nad võimaldavad sama massi juures salvestada umbes 100 korda suuremat energiahulka ning on umbes 10 korda võimsamad kui tavaline kondensaator. Ettekujutuseks väike energiasalvestite võrdlus: Üli- Tavaline Pliiaku kondensaator kondensaator -3 -6 Laadimisaeg 1...5 h 0,3...30 s 10 ...10 s -3 -6 Tühjendamisaeg 0,3...3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000
oktaaniarvu tõstmiseks. Pliietanaat: Pb(CH3COO)2 · 3H2O mürgine kristallne aine, selle lahuseid rakendatakse meditsiinis väliselt loputusteks ja kompressideks (0.5 2 % - ne lahus) Kasutamine Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal. Pliiühendeid kasutatakse värvainetena ( PbO kollase ja punase värvainetena; Pb3O4 oranz punane väga korrosioonikindel värvipigment) ; PbO on pliiaku elektroodimaterjal. Pliioksiidi sisaldav kristallklaas on raske ja dekoratiivne materjal, mida tuntakse tavakeelse nimetusega kristall. Kuna plii on korrosioonikindel metall kasutatakse seda keemiatööstuse aparatuuri valmistamisel. Sellest tehakse ka elektrikaabli kesta, akumulaatoriplaate, haavleid, püssi- ja srapnellikuule ning kaitsekraane radioaktiivse kiirguse vastu. Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt
kilofaradites. Erinevana tavalistest on neid hakatud nimetama ülikondensaatoriteks. Ülikondensaatorid kujunevad ilmselt varsti arvestatavateks energiasalvestiteks – nad võimaldavad sama massi juures salvestada umbes 100 korda suuremat energiahulka ning on umbes 10 korda võimsamad kui tavaline kondensaator. Ettekujutuseks väike energiasalvestite võrdlus: Üli- Tavaline Pliiaku kondensaator kondensaator -3 -6 Laadimisaeg 1...5 h 0,3...30 s 10 ...10 s -3 -6 Tühjendamisaeg 0,3...3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000
Min RAM: 2048 MB Kahepoolne stereomikrofon Mõõtmed: 9.4 cm x 4.33 cm x 7.1 cm Kaal:162 g · Hind 125 (,, Ordi ") 17 Operatsioonisüsteem/tarkvara Microsoft Windows 10 Pro 32/64-bit Estonian USB Box · Hind 218,48 (,, E-arvutipood ") Microsoft Office 365 Personal Estonian 1 Year · Hind 39 (,, Telia ") 18 UPS APC SMT1500I Aku tüüp: Hooldevaba pliiaku Arvutiga ühendamine: IEC; SmartSlot, USB Võimsus: 1500 VA; 1000 W Väljundpesad: 8 tk IEC Müratase: 45 dBT Kaal: 24 kg Laadimisaeg: 3 h Tööaeg (alates kuni): min 6.7 minutit täis akuga · Hind 544,70 (,, Galador ") 19 Kokkuvõtte korpus 116,80 kõrvaklapid emaplaat 130,24 mikrofoniga 198,00
o Elektromootorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel o Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) o Hea säilivus o Kui tegemist on akudega siis on olulised veel: Maksimaaline laadimid- ja tühjendamiskordade arv Väike isetühjenemine · Erinevad vooluallikad: o Mangaan-tsinkelement o Leeliselement o Liitiumelement o Pliiaku o Liitium-ioonakud o Nikkel-kaadmiumaku o Nikkel-metallhüdriidaku o Kütuseelemendid · Elektrolüüs on: o redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis o elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! o elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele · Elektrolüüs liigitatakse:
m¨uu¨da standardset m~oo~tu (AA, AAA, jne) liitiumpatareisid, sest need ei oleks kasutatavad 1,5 V patareide asemel. Pinge langeb kasutamisel v¨aga aeglaselt ja l~opuks, t¨uhjakssaamisel, kiiresti. See raskendab j¨arelej¨a¨anud energiahulga hindamist klemmipinge alusel. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 20 Pliiaku Pb PbO2 (autoaku) 11111 00000 00000 11111 1111 0000 0000 1111 00000 11111 0000 1111 Anoodil (--): 00000 11111 0000 1111 0 II 00000 11111 0000 1111 Pb + HSO- + - 00000 11111 00000 11111 0000 1111 0000
AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK- aine kogus moolides AKU (akumulaator)- keemiline vooluallikas, mida tühjenemise järel saab uuesti laadida; näit. pliiaku. ALLOTROOPIA- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina). AATOMI TUUMALAENG- tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, võrdub aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit
1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter
mõnikord vastupinget (Seda laetakse vale polaarsusega) ning see võib elementi rikkuda. Ka alalisvoolumootor genereerib akule vastupinget oma töö ajal, aga see ei tohiks reeglina rikkeid põhjustada. laadimise kasutegur (%) - näitab akusse laetud laengu ning laadimiseks kulunud laengu suhet salvestatud laengu sõltuvus ajast ehk isetühjenemise kiirus lühisvoolu talumise aeg (s) PLII- e. HAPPEAKU Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Aku negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist; Positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud pliidioksiidi (PbO2). Kui aku täita paraja kanguse ja tihedusega väävelhappe lahusega, hakkab negatiivsel elektroodil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis Pb ära annab, liiguvad positiivsele plaadile. KEEMILINE REAKTSIOON HAPPEAKUS (LIHTSUSTATUD KUJUL)
üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui
üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui
üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui
Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm. PbO2 pliidioksiid on tumepruun tahkis, esineb kahes kristallvormis; tugev oksüdeerija. Saadakse Pb(II)ühendite oksüdeerimisel. Kasutatakse pliiaku elektroodide ning tikupeade koostises jm. Vees lahustumatu, kuid reageerib leelistega: PbO2 + 2 NaOH + 2 H2O Na2[Pb(OH)6] naatriumheksahüdroksoplumbaat(II) PbO2 reageerib ka hapetega (on amorfne); kuumutamisel H2SO4-ga tekib O2, HCl-ga moodustub Cl2. a-PbO2 laguneb kuumutamisel astmeliselt: PbO2 Pb12O19 Pb12O17 Pb3O4 PbO
Kett koosneb seeklitest. Kett on kinnitatutd ketikasti halsiga ning kett tuleb sealtvälja läbi ketilüüsi. 15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2.silindri paigutuse järgi: ·Ridamootor ·V-kujuline mootor ·Tähtmootor ·Boksermootor ·Vastaskolbidega mootor, ühe väntvõlliga vastaskolbidega ridamootor, vastaskolbidega mootorid on eranditult 2 taktilised. 16.Happe- ehk pliiaku - Kasutatakse elektrolüüdina väävelhapet ning vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Erinimelised plaadid on eraldatud üksteisega mingisuguse isolatsiooniga, sest kui plaadid kokku puutuvad siis tekib lühis, mis võib tekitada isegi plahvatust. Täislaetud Pliiaku pinge on 12 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende
Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad: 1) keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks 2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga. 2) Vahelduvvoolugeneraatorid Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas); seadmed, mis teevad tööd (elektriajamid); seadmed, mis teevad väga keerulisi asju
Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus. Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: - maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv - väike isetühjenemine. Nt: kuivelement ja pliiaku. 58. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal. See reaktsioon toimub elektrivoolu toimel, selles muundub elektrienergia keemiliseks energiaks! Elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Redoksreaktsioonid, millele vastab positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, küll aga saab neid esile kutsuda elektrivoolu toimel. Elektrolüüs ongi
Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid
Puudused: keerukam toota (ranged nõuded lekkekindlusele); kallim. Liitiumelement (liitiumpatarei) _ Eelised: kerge (liitiumi tihedus on väike), väga pika säilivusajaga. Sobib kasutamiseks kohtades, kus voolutarve on väike, aga voolu on vaja pika aja vältel. Puudused: kallis; pinge on ,,mittestandardne", mistõttu laiatarbekaubana ei müüda standardset mõõtu (AA, AAA, jne) liitiumpatareisid, sest need ei oleks kasutatavad 1,5 V patareide asemel. Pliiaku (autoaku) Aku laadimisel toimuvad reaktsioonid elektroodidel vastassuunas, nimetused ,,anood" ja ,,katood" vahetavad kohad. Klemmipinge umbes 2 volti. Tüüpilises autoakus on 6 järjestikku ühendatud elementi summaarse pingega 12 volti. Eelised: suur mahtuvuse/ruumala suhe; suur laadimiskordade arv; võime anda väga tugevat voolu; vastupidavus kuumusele, jne. Puudused: suur mass; happe lisamise vajadus (välditav konstruktsiooni täiustamisega); plii on mürgine ja väävelhape korrodeeriv
2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: Akud on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks. Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Esimena ehitas Volta. Sisuliselt on aku Daniel-Jacobi GE. D-J element on pööratav. GE jaotatakse elektrolüüdi järgi happe (plii) ja leelis (raud-nikkel) akudeks. Pliiaku: laadimine, [+]- PbSO4+2e=Pb+SO4²-; [-]-PbSO4 +H2O=PbO2+4H- + SO4²-+2e; tühjenemine: [+]Pb+SO4²-= PbSO4+2e; [-]PbO2+4H-+ SO4²-+2e= PbSO4 +2H2O; raud- nikkel aku: 2NiOOH+Fe+2H2O= 2Ni(OH)2+Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O=2Ni(OH)2+Cd(OH)2 (E=1,44V). parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30. Värvide põhimõtteline koostis
üksteisest eemal separaatorid. Aku laadimiseks juhitakse temast läbi alalisvool ning elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui
· elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris · anood: Zn - 2e- = Zn2+ · katood: 2NH4 + + 2MnO2 +2e- = Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg-pataerei kasutatakse kellades, kalkulaatorites, väike patarei Sama kui Mn-Zn patarei kuid: · 1) sisaldab aluselist elektrolüüti KOH · 2) Zn pind kare = suurem pind, pikem kasutusiga, Emj E = 1,5 V Anoodil Zn + 2OH- = Zn(OH)2 + 2e- Katoodil 2MnO2 + 2H2O + 2e- = 2MnO(OH) + 2OH- Pliiaku anoodiks Pb, katoodiks PbO4, elektroodid asetsevad elektrolüüdis, milleks on väävelhappe (H2SO4) 33,6%-line vesilahus (ruumala järgi). Tühjakslaetud olekus on mõlemad elektroodid muutunud plii(II)sulfaadiks (PbSO4), samas on elektrolüüt kaotanud enamiku väävelhappest ja muutunud põhiliselt veeks (H2O) Voolu võttes sadeneb mõlemale elektroodile valge PbSO4, väävelhappe H+ ja SO42- ioone kulub ja moodustub vesi. Seega väävelhappe kontsentratsioon väheneb.
Oksüdeerimisel on anoodiks detail. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidi kiht, s.o. värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused. Olenevalt anodeerimisprotsessi parameetritest, reguleeritakse saadava oksiidikihi omadused. 29. Akumulaatorid on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks. Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Akumulaatorid jaotatakse plii-ehk happeakudeks ja leelisakudeks. Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H2SO4àPbSO4+H2O. Laadimine: +plaat : PbSO4+2eàPb+SO42-; -plaat: PbSO4+2H2O-2eàPbO2+4H++SO42-. Happe kontsentr. tõuseb. Laadimisel moodustub galvaani element (-)Pb | H2SO4 || PbO2 (+)Tühjenemine: -plaat: Pb+SO42--2eàPbSO4 Pb- 2e=Pb2+ (oksüd.) +plaat:PbO2+4H++SO42-+2eàPbSO4+2H2O Pb4++2e=Pb2+ (reduts.) Happe kontsentratsioon väheneb Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks
detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 32. Akumulaatorid on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks (sisuliselt Daniell-Jacobi galvaanielemendid). Keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ja milles ladustatakse energiat. Akumulaatorid jaotatakse plii- ehk happeakudeks ja raud-nikkel- ehk leelisakudeks. . Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H2SO4PbSO4+H2 O. Laadimine: +plaat: PbSO4 +2ePb+SO42 ;-plaat: PbSO4 + 2H2 O 2e PbO2 + 4H+ + SO42- .Happe kontsentratsioon tõuseb (vt 4H+). Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus
vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimise pinge 40-60 V. Tihedus 400-600 A/m2 ja elektrolüüdiks HClO4 lahus. 30) Akumulaatorid on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks (sisuliselt Daniell-Jacobi galvaanielemendid). Keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ja milles ladustatakse energiat. Akumulaatorid jaotatakse plii- ehk happeakudeks ja raud-nikkel- ehk leelisakudeks. Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H 2SO4PbSO4+H2 O. Laadimine: +plaat: PbSO4 +2ePb+SO42 ;-plaat: PbSO4 + 2H2 O 2e PbO2 + 4H+ + SO42- .Happe kontsentratsioon tõuseb (vt 4H+). Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H 2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus
29. Millised seadmed on akumulaatorid? Isel raud-nikkel- ja pliiakumulaatorit. Millistel tingimustel moodustuvad (tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid? ... Akumulaatorid on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks. Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Esimesena ehitas Volta. Sisuliselt on aku Daniel-Jacobi pööratav GE. Akumulaatorid jaotatakse elektrolüüdi järgi: happe (plii) ja leelis (raud-nikkel) akudeks. Pliiaku: laadimine, [+]- PbSO4 + 2e = Pb + SO4-2; [-]- PbSO4 + H2O = PbO2 + 4H- + SO4-2 + 2e; tühjenemine: [-] Pb + SO4-2 = PbSO4 + 2e; [+] PbO2 + 4H- + SO4-2 + 2e = PbSO4 +2H2O; raud-nikkel aku: 2NiOOH +Fe +2H2O =2Ni(OH)2 +Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O = 2Ni(OH)2 + Cd(OH)2 (E=1,44V). Parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30
Anoodil: Zn + 2OH . ZnO + H2O + 2e Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e . Mn2O3 + 2OH Klemmipinge samuti umbes 1,5 V. Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära), pikem säilivusaeg (leelis ei korrodeeri tsinki sama tugevasti kui happeline NH4Cl), ühtlasem klemmipinge kasutamisel (OH kontsentratsioon on püsiv). Puudused: keerukam toota (ranged nõuded lekkekindlusele), kallim kui mangaantsinkelement. Pliiaku (autoaku) Elektrolüüs Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon, millega kaasneb aine keemiline lagunemine. Näide: NaCl elektrolüüs Elektrolüüsi võib läbi viia ka sulas soolas. See võimaldab vältida vee elektrolüütilist lagunemist, mis algab 1,7 ... 1,8 voldi juures ja võib takistada muude reaktsioonide kulgemist.
annaabi.ee 
