Keemia kordamisküsimused 2020 2021 õppeaastal (0)

Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal   YKI0160 Keemia   1. Mateeria ja aine mõisted.   Mateeria- ​kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga.                       Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus  Aine ​on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi                           (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik)  2. Aine massi jäävuse seadus.   1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier)  Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside                     summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.  3. Energia jäävuse seadus.  1760  Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda                           teisteks ekvivalentses suuruses.  1905 A. Einstein    ΔE = Δm*c​2   Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas                         muutumatu suurus.  4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.   Keemilised elemendid​ - konkreetne tuumalaenguga aatomite klass   Keemilised ühendid - moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev                   osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib                             iseseisvalt eksisteerida (O​ 2​, CO​ 2​, H​ 2​O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega.  5. Aine agregaatolekud.  Tahkes​ aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik  Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest                       mööduda. 


Gaaside​ puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda  Plasma  6. Aatom- ja molekulmass.   Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. määratakse aatomite massid                     eksperimentaalselt.  Molekulmass ​(Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass                   arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana.  7. Mooli mõiste.   Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui                         kaheteistkümnes grammis süsinik- 12s  8. Aine koostise püsivuse seadus.   19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton  Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi                           saamisviisist  9. Avogadro hüpotees.   A. Avogadro, 1811  Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu                       molekule  10. Ainete ja materjalide tähistamise viisid.   Nimi   ➢ ei anna infot ei aine ega materjali päritolu,  ➢ kasutamise ega omaduste kohta.  ➢ nimes sisaldub mingisugune info aine kohta.  ➢ kaubanduslik nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot.  Valem  ➢ Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike.  Tähtede ja numbrite kombinatsioon  ➢ Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. 


Nomenklatuursed nimetused  Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides  ➢ lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest                   tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid  11. Ainete ohutuskaart.   Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised                       andmed:  ➢ Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.;  ➢ Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.;  ➢ Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik;  ➢ Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale;  ➢ Tegutsemine tulekahju korral;  ➢ Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed);  ➢ Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele                   iseloomulikud keemilised reaktsioonid.  ➢ Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid.  ➢ Füüsikalised ja keemilised omadused.  ➢ Püsivus ja reaktsioonivõime.  ➢ Terviserisk.  ➢ Keskkonnarisk.  ➢ Jäätmekäitluse viis.  ➢ Veonõuded.  ➢ Õigusaktid.   ➢ Muu teave.  12. Aatomid ja nende koostisosad.   ➢ Aatomid koosnevad positiivse laenguga prootonitest, negatiivse laenguga               elektronidest ja laenguta neutronitest.   ➢ Aatomituum moodustub prootonitest ja neutronitest.  ➢ Elektronid moodustavad tuuma ümber nn elektronpilve.   ➢ Aatom on elektriliselt neutraalne, sest tal on sama palju prootoneid ja elektrone.  13. Isotoopide mõiste ja näited.  


Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse                   isotoopideks​.  ➢ Vesiniku isotoobid on  𝐻 (𝑣𝑒𝑠𝑖𝑛𝑖𝑘),(𝑑𝑒𝑢𝑡𝑒𝑒𝑟𝑖𝑢𝑚) ja (𝑡𝑟𝑖𝑖𝑡𝑖𝑢𝑚)   ➢ Uraani isotoobid on (uraan-235) ja (uraan-238).  ➢ Looduslikud isotoobid puuduvad Na, Al, P, F.  14. Aatomite elektronstruktuur.   ➢ Varasem käsitlus: aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil                       elektron.   ➢ Elektron saab liikuda ainult tuumast kindlatel määratud kaugustel asetsevatel                   orbiitidel ja igal orbiidil on kindel energiatase.   ➢ Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama                     tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon).  ➢ Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda                   juurde energiat (näit. soojusenergiat).   ➢ Energia, mis eraldub või neeldub elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele: ΔE = h​ v                           = E​ 1​ - E​ 2  Orbitaalid.  ➢ Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga             ruumipiirkondades – ​orbitaalidel​.   ➢ Orbitaali all mõeldakse sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega                     viibib. Igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale  ➢ Elektroni üleminekul ​kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) ​neeldub ​kvant                 energiat, üleminekul ​madalama​ energiaga orbitaalile ​kiirgub ​kvant energiat  ➢ Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest                         diskreetsetest lainepikkustest koosnev kiirgus, mida saab lahutada üksikuteks kindla                   lainepikkusega komponentideks ja registreerida (emissioon-spektraalanalüüs).  ➢ Igale orbitaalile mahub maksimaalselt​ kaks ​elektroni.   15. Kvantarvud: pea-, orbitaal-, magnet- ja spinnkvantarv.   ➢ Peakvantarv (n) omab täisarvulisi väärtusi n = 1,2,3…. Mida suurem on n, seda                           suurem on elektroni keskmine kaugus tuumast ja seda suurem seega orbitaal.  ➢ Orbitaalkvantarv (l) määrab orbitaali ruumilise kuju, tema väärtus sõltub                   peakvantarvu väärtusest. l väärtused on täisarvud vahemikus l= 0,1,2,3,…, (n-1) 


➢ Magnetkvantarv (ml, ka m​) määrab orbitaali asendi (orientatsiooni) ruumis ning                     määrab ära orbitaalide arvu antud energia alamtasemel. Magnetkvantarv sõltub l                     väärtusest. Igale l väärtusele vastab (2l + 1) täisarvulist ml väärtust: m= 0, ±1, ±2, …,                                 ±l  ➢ Spinnkvantarv (ms, ka s) iseloomustab konkreetset elektroni ja tema pöörlemist                     ümber oma telje. Spinnkvantarv omab väärtusi -1/2 ja +1/2.   16. Pauli printsiip.   Pauli printsiip - aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat (st.                           ühesuguste kvantarvudega) elektroni (peavad erinema vähemalt spinni poolest).  Hundi reegel  ➢ ühesugused orbitaalid (samade n ja l väärtustega) täituvad esmalt ühesuguse                     spinnkvantarvuga elektronidega.  ➢ Neutraalsete aatomite orbitaalid täituvad nende energiatasemete kasvu järjekorras                 järgmiselt (iga järgmise taseme energia on eelmisest kõrgem): 1s ​→ 2s ​→ 2p ​→ 3s ​→                                 3p ​→ 4s ​→ 3d ​→ 4p ​→ 5s ​→ 4d ​→ 5p ​→ 6s ​→ 4f ​→ 5d ​→ 6p ​→ 7s ​→ 5f ​→ 6d ​→ 7p                                                           →​  8s  17. Elektronvalem,   Süsinik (C): 1s​2​   2s​2​   2p​2  orbitaalidiagramm     ja nende kirjutamine.   ➢ Nool ruudu sees tähistab elektroni, noole suund ühte kahest võimalikust spinni                       (spinnkvantarvu) väärtusest.   ➢ Kahte samal orbitaalil paiknevat elektroni nimetatakse ​ elektronpaariks​.               Elektronpaari kuuluvaid elektrone nimetatakse paardunud elektronideks. Kui               orbitaalil on 1 elektron siis seda nim. ​paardumata​ elektroniks    18. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem.  


  19. Elementide perioodilised omadused.   ➢ Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja                 iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse                 vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised                 omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused,               kristallstruktuur jm  ➢ Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr,               aatommass)  Perioodiliselt muutuvad omadused  ➢ Valentselektronide arv (väliskihi e arv): kasvab perioodides vasakult paremale,   ➢ Aatomite suurus (mõjutab moodustuvate keemiliste ühendite omadusi): kasvab                 rühmades suunaga ülevalt alla.  ➢ Aatomi ja iooni raadiused muutuvad perioodiliselt st perioodides tuumalaengu                   suurenemisel vähenevad.  ➢ Alarühmades jrk nr kasvades raadiused suurenevad (eriti s ja p elemendid).   ➢ Samas rühmas on sarnane valentselektronide struktuur kuid aatomite suurused on                     erinevad → sama rühma elemendid võivad moodustada erinevate omadustega                   ühendeid.  20. Gaas ja aur - definitsioonid.   Gaas​ on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.  


Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui                       toatemperatuur. Näiteks veeaur.  21. Gaaside omadused.   ➢ Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda.   ➢ Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju.   ➢ Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub.   ➢ Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust.  22. Gaaside olekuparameetrid.   ➢ rõhk P  ➢ Rõhk on jõud pinnaühiku kohta     P = F/A     1N/m​2​ = 1Pa  ➢ temperatuur T  ➢ moolide arv n  ➢ Ruumala (maht) V  23. Ideaalgaasi mõiste.   Ideaalne gaas (ideaalgaas) on kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumalata ja                       omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid.  24. Gaaside põhiseadused  (esimest kolme peab oskama joonistada): 


    25. Clapeyroni-Mendelejevi võrrand ideaalgaasi kohta.     26. Difusiooni ja efusiooni mõisted.   Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus antud gaasi osarõhk on väiksem -                           difusioon​. Toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis.  Efusioon ​on protsess, mille käigus gaasi molekulid lähevad läbi väikese ava. Ava mõõtmed                           on väiksemad kui molekulide vaba liikumistee pikkus. Efusiooni kiirus sõltub gaasi                       molekulmassist. Suurema molekulmassiga gaasid aeglasemalt, väiksema molekulmassiga               gaasid kiiremini.  27. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus.    


  28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle                     alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid).       ➢ Kriitiline temperatuur​- so.       temperatuur, millest kõrgemal ei saa           gaasi veeldada rõhu suurendamisega.  ➢ Kriitiline rõhk​- rõhk, mille korral gaas             on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et                 vedela ja gaasilise oleku vahel on             tasakaal.      29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada                   selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)    


30. Reaalgaasi definitsioon ja näide.   Reaalne gaas ​ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas                       tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalgaasi mudelist.  Näide. Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): N​ 2​ 78,08; O​ 2​ 20,95; Ar 0,93; CO​ 2​ 0,03  31. Atmosfääri koostis.     32. Veeaur õhus. Absoluutse ja suhtelise niiskuse mõisted.   Absoluutne niiskus​ on veeauru tegelik hulk õhus – g H​ 2​O m-3   Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %                     (RH- relative humidity)  ○ (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t​ 1​/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril                   t​ 1​) x 100% = …. %  ➢ (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t​ 2 g m-3 /maksimaalne veeauru sisaldus                       temperatuuril t​ 2​ g m-3) x 100 = …. %  33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat), koos                       selgitusega (mis tingimustel plahvatavad).  


    34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport).   ➢ Omadused: vähemürgine, kerge narkootiline toime; kergesti süttiv, koos õhuga                   plahvatusohtlik segu; lämmatav gaas- lämbumine.  ➢ Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine.  ➢ Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega.  35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus).   ➢ inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad                   gaasid.  ➢ Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida.   ➢ Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti;  36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus).   ➢ Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, Mädamuna lõhn  ➢ Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine;  ➢ Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul.  ➢ On olemas bakterid, millised toodavad H​ 2​S-ist H​ 2​SO​ 4​. Seetõttu võib H2S olemasolu                       süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole                 vastupidavad H​ 2​SO​ 4​ toimele (süsinikterased, betoonid, Al, Zn, Cu jt)  37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport,               ohtlikkus).   ➢ Kõik joome gaseeritud jooke, jääb mulje et pole surmav gaas. Lahustub vees;  ➢ OHTLIKKUS: Suures kontsentratsioonis mürgine  ➢ On kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust.  ➢   38. Kasvuhoonegaasid, näited ja ohtlikkus​.   Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad                   ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad                   kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi               pikalainelise soojuskiirgusega 


Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on:  ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas  ➢ CH4 – metaan  ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas  ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid    39. Vedelike üldomadused.   ➢ omandavad anuma kuju;  ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt;  ➢ ei pruugi seguneda omavahel;  ➢ on väga vähe kokkusurutavad.  40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted.  Viskoossus- ​vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud                   keha liikumist (​η​ (eeta), kg/ms ehk Pa.s; 1P (puaas) = 1 g/cm.s =0,1 Pa.s).  Viskoossus = absoluutne viskoossus = dünaamiline viskoossus  Dünaamilise viskoossuse​ pöördväärtus on voolavus.  Kinemaatiline viskoossus​ n (nüü): viskoossus jagatud vedeliku tihedusega                     v = ​η / ​ρ  41. Pindpinevus. Selle reguleerimise võimalused. 2   Pindpinevus – on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku                           mahu sisse.   ➢ (I) Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete         ainetega (vähendab) (PAA), mis lahustudes           vähendavad lahusti pindpinevust.   PAA- detergendid, seep, Na- ja K- fosfaadid.   ➢ (II) Pindinaktiivsed ained (PIA) – lahustudes             suurendavad pindpinevust.  Oluline ka pH, st. kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline.   


42. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes.     43. Vesi, vee füüsikalised ja keemilised omadused.   ➢ hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele.   ➢ kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse –                         temperatuuri stabiliseerimine looduses. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas –                     jäätumine toimub veekogu pinnalt alates.   ➢ Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H​ 2​S,                   H​ 2​Te).   ➢ tugevad molekulidevahelised jõud nn. vesiniksideme olemasolust vee molekulide                 vahel  ➢ Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel                       tekib tugev elektrostaatiline vastasmõju, mistõttu vee molekulid moodustavad                 ulatusliku kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja                     lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja                   oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine.   ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega,                     sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega.  ➢ Iga vee molekul võib osaleda 2 H-sideme moodustamisel. Tekib ruumiline võrk kus                         iga O aatom asub tetraeedri tsentris, H aatomid aga selle nurkades.   ➢ Tavatemperatuuril säiluvad vees H-sidemed (50%), aurufaasi üleminekul need                 purunevad täielikult.   ➢ Paljud ained lahustuvad, sest moodustub H-side lahustunud aine ja lahusti molekulide                       vahel.  ➢ Leelismetallidega 2Na + 2H​ 2​O ​ →​ 2NaOH + H​ 2   ➢ Happeliste oksiididega SO​ 2​ + H​ 2​O ​ →​ H​ 2​SO​ 3  


➢ Aluseliste oksiididega CaO + H​ 2​O ​ →​ Ca(OH)​ 2   ➢ Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks.  44. Loodusliku vee koostis.   ➢ Pinnavesi, põhjavesi, jõevesi, järvevesi, merevesi  ➢ Peamised koostisosad: H​ 2​O, Ca​ 2+​, Mg​2+​, Fe​3+​, Na​+​, K​+​, HCO​ 3​ ​ -​, Cl​-​, SO​ 4​ 2-​, H​+​, OH​-​,  ➢ lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)​ 3​ jt.) ja mikroorganismid  45. Katlakivi tekke reaktsioonid ja tema eemaldamise võimalused.   Ca​2+​ + 2 HCО​ 3​ -  CaCO​ 3​ + H​ 2​O + CO​ 2   Mg​2+​ + 2 HCO​ 3​ -  Mg(OH)​ 2​ + 2CO​ 2  Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid eemaldamise jaoks  ➢ NaOH või selle asemel Na2CO3,   ➢ 2% HCl lahus  ➢ Nõrgad orgaanilised happed – sidrunhape, oblikhape, äädikhape, viinhape.   46. Vee karedus: karbonaatne ja üldkaredus.   (Жесткость) karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide               sisaldust vees.  ➢ Karedust, mida arvutatakse Ca​2+ ja Mg​2+ summaarse kontsentratsiooni järgi,                   nimetatakse ​üldkareduseks (ÜK) (NB ! — kui samas vees ei sisaldu ei HCO​ 3 – ega                               CO3​2-​, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka                       üldkaredust !).  ➢ Karedust, mida arvutatakse HCO​ 3 – ja CO​ 3 2– kontsentratsioonide järgi, nimetatakse                       karbonaatseks kareduseks (KK) (NB! — kui samas vees Ca​2+ ja Mg​2+ ei sisaldu, ei                             ole ka karbonaatset karedust).  47. Vee pehmendamise võimalused.   ➢ Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest eemaldada kas Ca​2+ ja Mg​2+                       või HCO​ 3​ –​, rasvhapete Ca​- ​ja Mg​- soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga                       eemaldada veest Ca​2+ ja Mg​2+​. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi                   nimetatakse vee pehmendamiseks.   ➢ Ca​2+ ja Mg​2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest                     filtreerimise või setitamisega;   


➢ Ca​2+ ja Mg​2+ seotakse vees lahustuvatesse kompleksühenditesse, millised viivad Ca​2+                     ja Mg​2+ kontsentratsiooni vees sedavõrd väiksemaks, et CaCO​ 3 või rasvhapete                     Ca-Mg-sooli ei moodustu (ei sadene).  ➢ Ca2​2+ ja Mg​2+ ning HCO​ 3 – väljavahetamine vees teiste ioonide vastu, millised ei                           moodusta vee kasutamisel rasklahustuvaid ühendeid.  ➔ Vee keetmine st kuumutamine ja filtrimine (kõrvaldab karbonaatse kareduse);   ➔ Ioonvahetus - Ca ja Mg ioonid vahetatakse välja Na​+ või H​+ ioonidega, ja HCO​ 3 –                               ioonid Cl​+- ​ või OH ​- ​ ioonidega kuna  ➔ Na-soolad on hästilahustuvad siis selline vesi katlakivi ei tekita.   ➔ Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid),                       millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone.   ➔ Kationiidid ​– adsorbendid, mis seovad lahustest katioone  ➔ Anioniidid​ – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone  48. Orgaanilised lahustid ja nende kasutamine.   Kasutatakse peamiselt:  ➢ Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoossuse andmiseks;  ➢ Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja               vedelatest ainetest;  ➢ Metallide pindade puhastamiseks õlidest ja rasvadest enne katete pealekandmist;   ➢ Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks.  ➢ Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad                   keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele.  Orgaanilised lahustid on lenduvad orgaanilised ühendid  49. Vedelkütused, iseloomustus ja kasutamine (sh mootorikütused).   Bioetanool on etanool, mis asendab mootorikütusena bensiini. Saadakse taimede seemnete                     või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist.  Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete                       metüülestrid. Biodiislikütust toodetakse taimeõlidest (rapsiõli), kalaõlist, toiduainetööstuse               jääkõlist. Madalatel temperatuuridel selle viskoossus suureneb ja võib tekkida sade.  


bensiinid (kergete süsivesinike, 4-10 C aatomit) segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus                     30–200 °C, Bensiini iseloomustab nn oktaaniarv (näiteks 95) so survetugevus, mis sama                         seguga, mis koosneb 95% iso-oktaanist ja 5% n-heptaanist.  diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200–350 °C), sisaldab                   ~86 massi% C ja ~14 massi% H, lisaained 0,1%. - vedelgaas,   petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu             keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C.nvedelkütuseid toodetakse naftast  50. Lahuse mõiste ja näited.   Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne                       süsteem  Näiteks merevesi-homogeenne segu sooladest vees või õhk  51. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata,                 üleküllastunud).   Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse:   ➢ küllastumata lahus​ – lahus, milles antud ainet veel lahustub;   ➢ küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse                       koguse lahustunud ainet (tasakaal);   ➢ üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab                     lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel                 (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.  52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel.    


53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid.   Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist.  ➢ Gaaside lahustuvus​ suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel.  ➢ Gaasi lahustuvuse olenevus temperatuurist  ➢ Vedelike lahustuvus ​vedelikes temperatuuri tõustes tavaliselt suureneb, rõhust                 oleneb vähe, ainult väga kõrgetel rõhkudel lahustuvus kasvab märgatavalt.  ➢ Tahke aine lahustuvus ​vedelikes üldiselt kasvab temperatuuri tõustes, rõhu mõju                     väike  Sarnane lahustub sarnases!  54. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus,               moolimurd.    


55. Tõeliste – ja kolloidlahuste mõiste, näited.  Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või                         ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid (d​ osake < 2 nm). (suhkru                         lahus vees)  Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (d​ osake ~2-200                         nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on                           suhteliselt ebapüsivad. (Üks võimalus kolloidlahuse valmistamiseks on kallates                 raud(III)kloriidi lahust aeglaselt keevasse vette.)   56. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus) ja selle langus võrreldes puhta lahustiga.   Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. ​küllastunud auru                       rõhuks.  Lahuse üldine aururõhk P on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga                           (​Daltoni seadus​):P = P​ 1 ​+ P​ 2  57. Lahuse keemistemperatuuri tõus.   Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.  Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur.  ∆T​ k​ = i * K​ e​ * C​ m  C​ m​ - lahuse molaalne kontsentratsioon, K​ e​ - ebullioskoopiline konstant, i - isotooniline tegur  58. Lahuse külmumistemperatuuri langus.   ➢ Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist:  Δ  𝑇​   = i * K​ k​ * C​ m​ kus, K​ k​ - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest    ➢ Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel (NaCl, CaCl2); jahutussegude               valmistamisel (antifriis 50:50 70:50 etüleenglükool (külmumistemperatuur -12 oC):                 vesi); ainete puhtuse hindamisel; molaarmassi leidmisel (krüoskoopia)  59. Osmoosi mõiste, osmootne rõhk, tähtsus.   Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema                   kontsentratsiooniga lahuse suunas.  Osmootne rõhk​ on võrdeline absoluutse temperatuuriga ja ka lahuse kontsentratsiooniga. 


  II= iC​ M​ RT (van`t Hoff 1887) või IIV = inRT  C​ M - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm​ 3 ; n - lahustunud aine moolide arv, mol; V -                                   lahuse ruumala, dm​3   Kasutatakse:   ➢ lahustunud ainete (kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel  ➢ Loomade ja taimede ainevahetuses oluline.   ➢ Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust.   ➢ Pöördosmoosi (Обратныйосмос) tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt             joogivee tootmisel mereveest.   ➢ Ehitistes poorne materjal: betoon, keraamilised materjalid, savi, polümeersed kiled                   (polüetüleen, polüpropüleen).   ➢ betoonist mahutid, mis on maa sees ja milles on lahused on tüüpilised                         osmoosiprotsessi tekkekohad.   60. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid,​ mitteelektrolüüdid​.   Elektrolüüdid ​- ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu. st.                         ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone A​ a​B​ b ​ ⇄ aA​b+ + bB​a- ja põhjustavad lahuste                             elektrijuhtivust  Tugevad elektrolüüdid​ - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees.  Näiteks: happed HCl, HNO​ 3​, H​ 2​SO​ 4​, hüdroksiidid NaOH, KOH, Ca(OH)​ 2​, tugeva happe ja                         aluse reaktsioonil tekkinud soolad NaCl.  Nõrgad elektrolüüdid ​- Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud (​α​<< 1).  Põhjustavad vähest juhtivust  H​ 3​PO​ 4 ​ ​ ⇄​  H​ 3​O​ +​ + H​ 2​PO​ 4​ -   AgCl ​⇄ ​ Ag​+​ + Cl​-  Ioonideks lagunemise ulatust kirjeldab ​dissotsiatsioonimäär (a). Vastavalt dissotsiatsiooni                 ulatusele (a väärtusele) jagunevad elektrolüüdid ​tugevateks ja ​nõrkadeks elektrolüütideks.                   Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses ioonidena, nõrgad elektrolüüdid aga nii ioonidena kui                       ka molekulidena. 


61. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni mõiste.   62. Dissotsiatsioonimäär ja – konstant.   Dissotsiatsioonimäär on ioonideks lagunenud aine moolide arvu na ja lahuses olevate aine                         moolide üldarvu n suhe (väljendatakse protsentides).  𝛼 = 𝑛​ 𝑎​/𝑛  Happe dissotsiatsiooni vesilahuses iseloomustab happe d​issotsiatsioonikonstant K​ h​.               Mitmeprootonilise happe korral toimub astmeline dissotsiatsioon, mille igale astmele vastab                     erinev dissotsiatsioonikonstant.   63. Dissotsiatsiooni astmelisus. Näide.   64. Vee dissotsiatsioon. 65. pH mõiste ja määramise võimalused.    


66. Amorfsed ained. Näited.   Amorfsed ained ​- osakesed ei paikne tasapinnaliselt  ➢ puudub kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur;  ➢ elektri- ja soojusjuhtivus on kõikides suunades ühesugune;  ➢ valguse läbilaskvus ja murdumine on kõikides suunades ühesugune.  Amorfsed ained ja materjalid on kõik klaaside tüübid (ka kristallklaas), kivivill, klaasvill,                         diatomiit jt.  Näiteks: metalne hõbe vees ei lahustu, amorfse sisestruktuuriga hõbe lahustub vees,                       moodustub kolloidlahus  67. Kristalsed tahkised. ​Näited​.   Kristalsed tahkised ​- osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnalisel  näiteks​ grafiiti   68. Kristallvõrede tüübid (sh aatom-, molekul- ja ioonvõre).   Aatomvõre​- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentsete sidemetega (teemant (C), grafiit,                   SiO​ 2​,B, Se, Ge, Si, As, pooljuhid);   Molekulvõre​- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der                   Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH​ 4​, O​ 2​, CO​ 2​, P​ 4​ S​ 8​);   Ioonvõre​- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste                 jõududega (NaCl, CaBr​ 2​, K​ 2​SO​ 4​, soolad);  Metallvõre​-võre sõlmpunktides positiivselt laetud ioonid, nende vahel elektronid (Fe, Ni, Li,                         K, Ca, Cu, Cr jt.)  69. Isomorfism ja polümorfism. Näited.  


70. Süsiniku allotroobid: teemant, grafiit, fullereenid.   71. Metallilised tahkised: üldiseloomustus ja omadused.   Aatomid metallivõres püüavad täita ruumi võimalikult tihedalt. Ühesuuruste aatomite puhul                     koosneb kristall kuusnurkse aatomite paigutusega kihtidest.  ➢ Teine kiht paigutub esimese suhtes selliselt, et aatomid jäävad esimese kihi aatomite                         vahekohtadesse.  ➢ Kolmanda kihi paigutumiseks on kaks võimalust.  paigutub esimesega kohakuti. Kristallvõret nimetatakse heksagonaalseks             tihepakendiks (hcp). Näiteks: Mg, Zn  kolmas kiht paigutub nihkega. Neljas kiht kordab esimest. Kristallvõret nimetatakse                     kuubiliseks tihepakendiks (ccp).  Võretühimikud - nn metallvõres kerade vahelised tühimikud  Metalli tihepakendi tühimikud saab täita väiksemate aatomitega, selle tulemusena moodustub                     sulam.  72. Sulamid ja nende üldomadused.   ➢ Saamine- lisatakse sulatatud metallile ühte või mitut teist metalli või mittemetalli:  Sulamite üldomadused:  ➢ Sõltuvad koostisest, saamistingimustest, töötlemisest.  ➢ Sulameid iseloomustatakse nende elektriliste, magnetiliste, termiliste ja mehaaniliste                 omaduste aga ka korrosioonikindluse kaudu.   ➢ Elektrilised: elektrijuhtivus. Reeglina sulamite sisestruktruur korrapäratum kui               puhastel komponentidel  elektrijuhtivusmadalam.   ➢ Kõvadus​- reeglina kõrgem pehmema koostiskomponendi kõvadusest.  ➢ Sulamistemperatuur​- sageli madalam koostisosade sulamistemperatuurist. 


➢ Korrosioonikindlus​- suurem sulamitel, mis on homogeensed tahked lahused.  73. Keemilise reaktsiooni mõiste ja võrrandid.   Keemiline reaktsioon ​on protsess, milles tekib kas ühest või enamast ainest uus aine  Näide: tasakaalustatud võrrand  2H​ 2 ​+ O​ 2 ​ = 2H​ 2 ​O  74. Keemiliste reaktsioonide pööratavus.   Reaktsioonid kulgevad ​mittepööratavalt ​(st ühes suunas) ainult siis kui üks või mitu                         reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast.   Näiteks gaaside teke, sademete teke reaktsiooni tulemusena. pöörduva reaktsiooni võrrand                     üldkujul a​A​+b​B <-/-> c​C​+d​D pärisuunalise reaktsiooni kiirus v​ 1 ning vastassuunalise                     reaktsiooni kiiruse v​ 2​. Tasakaaluolekus v​ 1 = v​ 2 dünaamiline tasakaal -                     vastassuunalistereaktsioonide kiirused võrdsed v  1​ = v​ 2  75. Keemilise reaktsiooni tasakaal ja tasakaalukonstant.   76. Le Chatelier printsiip.   Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis                   paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele  77. Keemilise reaktsiooni kiirus.   ➢ Keemilise reaktsiooni kiiruse uurimisega seotud probleemid moodustavad sellise                 keemiateaduse haru nagu keemiline kineetika.   ➢ Reaktsiooni kiirus on alati positiivne, mõõtühikuks mol/L.min (ka mol/L.s)   ➢ Kriteerium reaktsiooni spontaansuse hindamiseks ∆G - Gibbsi vabaenergia muut  


➢ Kui ∆G <0, siis reaktsioon on teostatav, kuid ei pruugi kulgeda sest reaktsiooni kiirus                             on liiga väike. Reaktsiooni kiiruse tõstmise tulemusena saab reaktsiooni muuta                     tegelikult toimuvaks   ➢ Kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega (vähenemise või                 saaduse suurenemise järgi süsteemis) ajaühikus.  78. Massitoimeseadus. Valem.   Massitoimeseadus​- kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.  Kehtib ideaalgaasi ja lahjendatud lahuste korral  a​A​ + b​B ​produktid  v=k*C​ A​ x ​.C​ B​ y  kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, x - reaktsiooni järk aine A suhtes, y - reaktsiooni järk aine                                   B suhtes reaktsiooni summaarne järk x + y, C​ A ja C​ B ​- ainete A ja B molaarsed                                   kontsentratsioonid, mol/L  79. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid (sh temperatuur).  Temperatuur​. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide                   soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete                     kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust.  ➢ Homogeensed reaktsioonid​: reageerivate ainete iseloom, temperatuur, reageerivate               ainete kontsentratsioon, katalüsaatorid.  ➢ Heterogeensed reaktsioonid​: kõik tegurid samad, mis homogeenstel reaktsioonidel,                 kokkupuutepinna suurus, tahkiste struktuur (poorsus jm)  80. Reaktsiooni mehhanism (molekulaarsus).  


81. Reaktsiooni järk.   Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete                     kontsentratsioonide astendajate summa. Reaktsiooni järk kindla aine suhtes on selle aine                       kontsentratsiooni astendaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal                       on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel.  82. Katalüüs ja katalüsaator. Toime selgitus. Näide.  83. Redoksreaktsioonide mõiste.   Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks                 reaktsioonideks​. Neid nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub             elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele  84. Oksüdeerijad, mõiste, näited.      


85. Redutseerijad, mõiste, näited.     86. Metallide pingerida.   Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi,               nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust ​eespool on aktiivsed metallid​, mis                     tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku  87. Standardne elektroodpotentsiaal. Mõiste ja kust nende väärtusi leida ja mida                       nendega teha saab. ​ ​88. Nernsti võrrand. Valem koos selgitustega. 3   Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardtingimustel nim.                 standardseteks redokspotentsiaalideks (E0, V). Standardsete redokspotentsiaalide (ka nn.                 standardpotentsiaalide) väärtused on toodud vastavates käsiraamatutes. Mida suurem                 positiivne on E 0, seda tugevam oksüdeerija; mida väiksem on E0, seda tugevam redutseerija,                             seega anoodiks (redutseerijaks) on element, mille E0 on väiksem (tsink), katoodiks                       (oksüdeerijaks) element, mille E0 on suurem (vask). Tugevaim tuntud oksüdeerija on fluor                         F2 (mistõttu fluoril puuduvad positiivse oa-ga ühendid), tugevaim redutseerija metalliline                     liitium. 


89. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide.   Galvaanielement - ​ seadis, milles         redoksreaktsioonide tulemusel tekib       elektromotoorjõud st muudab keemilise reaktsiooni           energia vahetult elektrienergiaks. Näiteks:         tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat         vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud           KCl lahust sisaldava sillaga (soolasild). Kui lahuses               toimub elektronide liitmine-loovutamine tsingi         pinnal, siis galvaanielemendis on pandud need             protsessid kulgema erinevates anumates ja           elektronid sunnitakse liikuma mööda välist ahelat/juhet (metalli)  90. Elektrolüüsi mõiste, näide. 91. Elektrolüüsi kasutamine.    92. Korrosioon: mõiste, liigitus.   Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: Ümbritseva keskkonna mõjust                     (temperatuur, mehaanilised jõud jt.).  ➢ Reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega.  Liigitus:   ➢ Üldine ja laiguline- atmosfääris, tekkinud kiht vähendab edasist korrosiooni.  


➢ Pisteline (auklik, nn pitting)- tekivad süvendid ja augud. Tekib C-terasest kuumavee                       torudel, Al ja tema sulamitel, Cu, roostevaba teras merevees.   ➢ Pilu - detailide vahel, ka Cu ja Zn plekk, värvitud plekk.  ➢ Piirpinna- keevitus, kuni 2 cm eemal, põhjustatud temperatuuride erinevusest.   ➢ Hõõrde- elektrokeemiline + mehaaniline. Kontakt- 2 või rohkem erinevat metalli või                       sulamit koos; teras koos Cu neetidega, Al plekk ja Fe poldid  93. Korrosiooni keskkonnad.   ➢ Atmosfäär- õhk Kõige suuremad kaod. Niiskus, mis sisaldab lahustunud hapnikku;                     S- ühendid; NaCl (mere atmosfäär); lahja H2SO4 (happevihmad) -                   tööstuskeskkonnas.  ➢ Vesi Magevesi​- sisaldab lahustunud hapnikku, mineraale (vee karedus). Merevesi-                   soola 3,5% (NaCl), mineraalid jm. Merevesi on ohtlikum korrosiooni keskkond kui                       magevesi.  ➢ Pinnas​ oluline niiskus, hapnik, soolasisaldus, leelisus ja happelisus, bakterid.  94. Sise- ja välistegurid korrosioonil.   SISE  ➢ Metalli või sulami koostis  ➢ Mikro- ja makrostruktuur Näiteks sulami struktuur ja kristallide suurus                   kristallidevaheline korrosioon suuremad kristallid, seda rohkem korrodeerub.  ➢ Sisepinged Näiteks metalli töötlemisel (kuumutamine, jahutamine, pressimine,               valtsimine jm.) tekkinud pinged.  ➢ Pinnatöötlus Näiteks hästi poleeritud metalli pind vastupidav niiskuse toimele, vähe                     mikropragusid.    VÄLIS  ➢ Keskkonna koostis st. lahustunud soolad a) hüdrolüüsuvad soolad pH muutub; b)                       halogeniidioonid suurendavad korrosiooni; kõrged kontsentratsioonid vähendavad O2               lahustumist.  ➢ Temperatuur- ohtlik kui suletud süsteem; Sama metall eri temperatuurid kõrgem                     temp. - anood, madalam temp. - katood. 


➢ Vedelike ja gaaside liikumiskiirus- neutraalsetes keskkondades, soodustab O2                 difusiooni  ➢ Rõhk- suurendab gaaside lahustuvust, mehaanilised pinged metallides.  ➢ pH  95. Keemiline korrosioon: mõiste, näited.   Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes                 (naftasaadused), reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb,                     kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega:  2Mg(t) + O​ 2​(g) = 2MgO(t)  3Fe + 2O​ 2​ + to Fe​ 3​O​ 4  96. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited.   redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht)                   lahuses. Metalli aatomid oksüdeeruvad (Fe​0 - 2e- Fe​2+​) ja hapnik redutseerub (O​ 2 + 2H​ 2​O +                               4e- 4OH​-​).  97. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse.   korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Metall                       korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo,                   elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast               õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse                           ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi.                           Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: viiakse torude                     elektrijuhtivus minimaalseks; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga               mille potentsiaal on suurem​.  98. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile. Lubatud ja mittelubatud                     kontaktid. 


99. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks.   Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske                         üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid  100. Korrosioonitõrje üldised meetodid.   ➢ legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid,                 terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske.  ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht;   ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht).  ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga.  ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise               korrosioonikindlama metalli kiht.   ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht,                 duralumiiniumit.  ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega.  ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav.  ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga.  101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje.   ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis                 takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub.  ➢ Kaitseb ainult selline korros. produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda                         kihina.  102. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted.   Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka                         mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr​ 2​O​ 3​, TiO​ 2​, ZnO, SiO​ 2 sisaldavad                       sulatised).  Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod.  103. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted.   Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või                   kuumsukeldusmeetod. 


Metallkateteliigid - Aatomite termodifusioon, termoaliteerimine, termokroomimine,             pealesulatusmeetod, termomehaaniline, pihustusmeetod, galvaaniline meetod  104. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse.     105. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited.   Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid,               kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus                     metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes).  Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga.  Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides               terasarmatuur kaitseks lisatakse betoonisegusse.  106. Korrosioonitõrje kuiva õhuga.   Metallipind puhas, sile niiskus kondenseerub kui suhteline niiskus ~100%. Kui metallipinnal                       on tolmu, roostet, mikropragusid toimub kondensatsioon <<100% suhtelise niiskuse juures.  Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga.                   Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka                       allveelaevades. Pakitakse hermeetilistesse silikageeli sisaldavatesse kilekottidesse. Vähendab               õhu suhtelist niiskust kuni 40-45%, mis pole korrosiooni seisukohalt ohtlik.  107. Betooni korrosioon ja selle tõrje.  


I tüüpi​- tsementkivi korrosioon Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine                       hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid poorsus suureneb.  II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate                 ainetega.  III tüüpi ​korrosioon Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused maht                     suureneb.  IV tüüpi - Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline armatuur on kaetud Fe                           oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist.  Betooni korrosiooni tõrje  Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2 , SO2 ), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist                         betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; Elimineerida                   kloriidioonid betoonist; Lisada inhibiitoreid.