Keskkooli füüsika (26)

I. Mehaanika

I. Kinemaatika

Koordinaat
Nihe
Kiirus
Kiirendus
Ühtlane sirgjooneline
liikumine
Ühtlaselt muutuv
liikumine

II. Dünaamika

Newtoni I seadus
On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Newtoni II seadus
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
a – keha kiirendus, F – kehale mõjuv resultantjõud, m – keha mass
Newtoni III seadus
Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus
Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga .
G – gravitatsioonikonstant
Impulsi jäävuse seadus
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel.
– keha impulss
Hooke’i seadus
Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega.
k – keha jäikus (1N/m), x – keha deformatsioon e. pikenemine (1m)
Toereaktsioon
mg – raskusjõud, α – kaldenurk
Amontons’i-Coulomb’i seadus
Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga.
μ – hõõrdetegur, N – toereaktsioon

III. Töö ja energia

Energia muutumise seadus
Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga.
– keha energia muut, A – väliste jõudude töö
Kineetiline energia
m – keha mass, v – keha kiirus
Ülestõstetud keha potentsiaalne energia
m – keha mass, g – raskuskiirendus , h – keha kõrgus maapinnast
Deformeeritud keha potentsiaalne energia
k – keha jäikus, x – keha deformatsioon
Mehaanilise energia jäävuse seadus
Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv.
Mehaaniline töö
on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
F – jõud, s – nihe, α – jõu- ja nihkevektori vaheline nurk
Võimsus
A – töö, t – kulunud aeg

IV. Perioodilised liikumised

Nurkkiirus
φ – pöördenurk, t – kulunud aeg, T – periood
v – joonkiirus , r – kõverusraadius
Kesktõmbekiirendus
v – joonkiirus, r - kõverusraadius
Pendli vabavõnkumise periood
Mat. pendel : l – pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus
Vedrupendel : m – keha mass, k – vedru jäikus
Võnkliikumise võrrand
x – hälve, x0 – amplituud , ω – nurkkiirus, t – aeg
Laine levimiskiirus
λ – lainepikkus , f – laine sagedus

II. Soojusõpetus

Pascali seadus
Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki.
Rõhk vedelikus
p – vedeliku rõhk sügavusel h, g – raskuskiirendus, ρ – vedeliku tihedus
Üleslükkejõud
p – vedeliku või gaasi tihedus, V – keha poolt väljatõrjutud ruumala

I. Termodünaamika

Ideaalse gaasi
olekuvõrrand
m – gaasi mass, M – gaasi molaarmass ,
R – universaalne gaasikonstant
p – gaasi rõhk, V – gaasi ruumala, T – gaasi temperatuur
p, V, T on gaasi olekuparameetrid
Temperatuur
T – absoluutne temperatuur (1K), t – Celsiuse skaala temperatuur (1C)
Soojushulk
on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele.
c – aine erisoojus, – temperatuuri muut
q – kütteväärtus (J/kg)
Termodünaa-mika I printsiip
Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd.
Q – süsteemile antud soojushulk, – siseenergia muut, A – sisejõudude töö
Ringprotsess: 
Isotermiline protsess:  
Isohooriline protsess:  
Adiabaatiline protsess: 
Isobaariline protsess:  
A > 0  sisemised jõud teevad tööd, A Q > 0  süsteemile antakse soojushulk,
Q Termodünaa-mika II printsiip
Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Teisiti öeldes, pole võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud soojushulga muundumine tööks.
Soojusmasin
on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.
Soojusmasina
kasutegur
A – masina poolt tehtud töö, Q1, Q2 – soojendilt saadud ja jahutile antud soojushulgad, – maksimaalne kasutegur, T1, T2 – soojendi ja jahuti temperatuurid

II. Molekulaarfüüsika alused

Ainehulk
– ainehulk (1mol), m – aine mass (1kg), M – molaarmass (1kg/mol),
N – molekulide arv, NA – Avogadro arv
Aine kontsentratsioon
N – molekulide arv, V – aine ruumala
Ideaalne gaas
Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vastastikmõju on tähtsusetult väike.
Gaasi temperatuur
– molekulide kulgliikumise keskmine kineetiline energia
k – Boltzmanni konstant, T – gaasi absoluutne temperatuur
Ideaalse gaasi siseenergia
m – gaasi mass, M – gaasi molaarmass,
R – universaalne gaasikonstant, T – gaasi temperatuur
Ideaalse gaasi rõhk
m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, - molekulide kiiruse ruudu keskväärtus

III. Aine ehituse alused

Difusioon
on molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine .
Pindpinevus
on nähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi omaduses võimalikult kokku tõmbuda.
Pindpinevusjõud
on vedeliku pinna piirjoonega risti mõjuv jõud, mille mõjul vedeliku pind väheneb. Pindpinevusjõu suund ühtib vedeliku pinna puutuja sihiga.
F – pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l – pinna piirjoone pikkus

IV. Faasisiirded

Sulamissoojus
Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg kristalltahkise sulatamiseks.
Aurustumis-soojus
Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul.

III. Elektromagnetism

I. Elektrostaatika

Elektrilaeng
iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C.
Laengu jäävuse seadus
Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
Punktilaeng
on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada.
Coulomb’i seadus
Kaks punktilaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
– elektriline konstant
Elektrivälja tugevus
antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E-vektori suund on määratud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga.
F – laengule mõjuv jõud, q – laengu suurus,
U – kahe ekvipotentsiaalpinna vaheline pinge,
d – nende pindade vaheline kaugus
Pinge
A – laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö,
q – laengu suurus
Töö elektriväljas
E – elektrivälja tugevus, q – laeng, d – punktidevaheline kaugus piki jõujoont
Kondensaatori elektrimahtuvus
C – kondensaatori mahtuvus (1F, üks farad),
q – ühe katte laeng, U – katetevaheline pinge
Plaatkondensaatori elektrimahtuvus
S – katete ühispindala, d – katete vahekaugus,
– katetevahelise aine dielektriline läbitavus, – elektriline konstant

II. Alalisvool

Elektrivool
on vabade laetud osakeste suunatud liikumine.
Voolutugevus
I – voolutugevus (1A),
q – juhi ristlõiget läbinud laeng, t – kulunud aeg
Elektritakistus
– aine eritakistus , l – juhi pikkus, S – juhi ristlõike pindala
R0 – takistus 0°C juures, α – takistuse temperatuuri tegur
Joule’i-Lenzi seadus
Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestvusega.
Elektrivoolu töö ja võimsus
A – elektrivoolu töö, N – elektrivoolu võimsus,
I – voolutugevus, U – pinge, t – kulunud aeg
Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel.
I – voolutugevus, U – pinge juhi otstel, R – juhi takistus (1Ω)
Takistite jada- ja rööpühendus
Jadaühendus
Rööpühendus
Voolutugevus
Pinge
Takistus
Elektromotoorjõud
on maksimaalne pinge, mida vooluallika üldse suudab tekitada.
E – elektromotoorjõud (1V), Av – väliste jõudude töö, q - laeng
Ohmi seadus vooluringi kohta
I – voolutugevus, E – elektromotoorjõud,
R – vooluringi kogutakistus, r – vooluallika sisetakistus
– vooluallika klemmipinge, – sisetakistuse pinge
Lühisvool:  Avatud vooluring :
Keerulised vooluringid
Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa sise- ja välisosal.

III. Magnetism

Magnetväli
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja.
Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja.
Magnetiline induktsioon
on vektoriaalne suurus, magnetvälja jõukarakteristik. Tähis B. Ühik 1T (üks tesla ).
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus.
Magnetvälja jõujooned
on kinnised jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise induktsiooni vektori sihiga.
Kruvireegel
Vooluga juhet ümbritsevad kontsentriliste ringidena magnetvälja jõujooned. Välja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemissuunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgliikumissuund.
Ampere’i seadus
Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud.
B – magnetiline induktsioon, I – voolutugevus juhis, l – juhi pikkus
α – nurk juhi ja magnetvälja jõujoonte vahel
Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga :
kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda.
Vooluraam magnetväljas
M0 – vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment
B – magnetiline induktsioon, I – voolutugevus raamis, S – raami pindala
Lorentzi jõud
q – magnetväljas liikuva osakese laeng, v – osakese kiirus,
α – nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga.
Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga.

IV. Elektrodünaamika

Magnetvoog
(1Wb)
S – pindala, mida magnetvoog läbib
α – nurk pinna normaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahel
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus
seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab pööriselektrivälja ning kui kontuur on suletud, tekib selles elektrivool.
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus
Induktsiooni elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Lentzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga püüab kompenseerida teda esilekutsuva magnetvälja muutumist.
– magnetvoo muutus, – kulunud aeg
Eneseinduktsiooni nähtus
seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust.
Induktiivsus
Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega.
L – induktiivsus (1H, üks henri)
Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks.
Laetud kondensaatori elektrivälja energia
C – kondensaatori mahtuvus (1F),
u – vahelduvpinge hetkväärtus
Vooluga pooli magnetvälja energia
L – pooli induktiivsus,
i – voolutugevuse hetkväärtus
Võnkering
on elektrodünaamika idealiseeritud objekt, elektrimahtuvust ja induktiivsust sisaldav kinnine kontuur. Võnkering realiseeritakse omavahel ühendatud kondensaatori ja pooliga. Võnkeringis toimub elektri- ja magnetvälja energia vastastikune muundumine, kuid elektromagnetvälja energia on jääv. Reaalne võnkering on sumbuv.
u – vahelduvpinge hetkväärtus,
i – voolutugevuse hetkväärtus
Thompsoni valem
Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest.
Vahelduvvool
on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub.
Faasinihe:
Mahtuvustakistus :
Induktiivtakistus :
Näivtakistus:

IV. Optika

I. Laineoptika

Valgus kui elektromagnetlaine
Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s.
Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4μm (ultravioletne) ... 0,76μm (punane).
Elektromagnetlainete skaala
Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras:
Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus , valgus, ultravalgus , röntgenkiirgus, γ – kiirgus.
Laine levimiskiirus
λ – lainepikkus, f – laine sagedus
Valguse interferents
on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt.
Koherentsed lained
on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas.
Valguse difraktsioon
on valguslainete paindumine varju piirkonda.

II. Valguse ja aine vastastikmõju

Valguse sirgjoonelise levimise seadus
Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Peegeldumisseadus
Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.
Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
α – langemisnurk, β – peegeldumisnurk
Murdumisseadus
Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.
Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks).
α – langemisnurk, γ – murdumisnurk
Murdumisnäitaja
Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. Murdumisnäitaja näitab ka seda, mitu korda väheneb valguse kiirus üleminekul esimesest keskkonnast teise. Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum , nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks murdumisnäitajaks.
Täielik peegeldus
tekib valguskiire langemisel keskkondade lahutuspinnale optiliselt tihedama keskkonna poolt tingimusel . α – piirnurk , n – murdumisnäitaja
Valguse dispersioon
on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.
Dispersiooni tõttu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks.
Kujutise konstrueerimine läätses
põhineb läätse järgmistel omadustel:
1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse ;
2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda;
3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis.
Läätse valem
D – läätse optiline tugevus, f – fookuskaugus ,
a – eseme kaugus, k – kujutise kaugus
Koondava läätse puhul on optiline tugevus ja fookuskaugus positiivsed, hajutava läätse korral negatiivsed.
Positiivne kujutise kaugus tähendab tegelikku kujutist, negatiivne näivat kujutist.

III. Kvantoptika

Footon
on valguskvant . Keha kiirgab ja neelab energiat kvantide kaupa.
Footoni energia
f – kiirguva või neelduva elektromagnetlaine sagedus, h - Plancki konstant
Footoni energia ühik on 1eV.
Fotoefekt
on elektronide vabanemine ainest valguse – footonite toimel.
Einsteini valem fotoefekti kohta
hf – footoni energia, A – elektroni väljumistöö ainest,
Ek – väljalöödud elektroni kineetiline energia
Fotoefekti punapiir
fp – neelduva elektromagnetlaine minimaalne sagedus,
A – elektroni väljumistöö ainest, h – Plancki konstant

V. Aine struktuur

I. Aatomifüüsika

Bohri aatomimudel
on aatomifüüsika idealiseeritud objekt, milles on aatomi planetaarmudelit täiendatud Bohri postulaatidega.
Peakvantarv
on täisarv, mis määrab elektroni energiataseme aatomis.
Kui , on aatom põhiolekus, kui , on aatom ergastatud olekus.
Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks.
Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt elektroni.
Bohri I postulaat
Aatom võib olla ainult statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Selles olekus aatom ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma.
Bohri II postulaat
Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga, mis võrdub aatomi kahe statsionaarse oleku energiate vahega.
hf – kiirgunud või neeldunud kvandi energia, E1, E2 – aatomi energiatasemed
Elektromagnetilaine kvant kiirgub siis, kui aatom läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse ( tuumale lähemale) ning neeldub siis, kui toimub vastupidine protsess.
Aatomispekter
on spekter , mille tekitavad atomaarsed gaasid. Aatomispekter tekib aatomi üleminekul ühest ergastatud olekust teise ergastatud olekusse või aatomi põhiolekusse. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogum kordumatu , ainult sellele elemendile omane.

II. Tuumafüüsika

Aatomituum
koosneb nukleonidest – prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud.
Prootoni laeng on +e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass ≈ 1u.
Keemilise elemendi tähis
A – aatomi massiarv , nukleonide (prootonite + neutronite) arv, ligikaudne aatomi mass aatommassiühikutes
Z – keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes
Isotoobid
on keemilise elemendi aatomid , mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega.
Radioaktiivsus
on mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus.
Radioaktiivse kiirguse liigid
α -kiirgus – heeliumi tuumade voog (positiivne laeng)
β -kiirgus – elektronide voog (negatiivne laeng)
γ -kiirgus – väikese lainepikkusega elektromagnetlaine ( neutraalne )
Poolestusaeg
on ajavahemik , mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb 2 korda.
m0 – esialgne mass, t – kulunud aeg, T1/2 – poolestusaeg
Massidefekt
on tuumas olevate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumassi vahe.
Z – prootonite arv, A – massiarv
mp – prootoni seisumass, mn – neutroni seisumass, Mt – tuuma seisumass
Seoseenergia
on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks – prootoniteks ja neutroniteks.
– seoseenergia, – massidefekt, c - valguskiirus
Eriseoseenergia
on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1MeV.
Tuumareaktsioonid
on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega.
Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast . Vastasel korral energia neeldub.
Ahelreaktsioon – raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel
Termotuumareaktsioon – kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks.
Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes α –kiirguse korral.
Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid.

VI. Kosmoloogia

I. Tähistaevas

Tähtkuju
on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks.

II. Päikesesüsteem

Päike
on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana.
Maa rühma planeedid
Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Päikesest). Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.
Hiidplaneedid
Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.
Asteroidid
ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
Komeedid
on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad , mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine . Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud.
Meteooriidid
Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera – boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks.
Meteoorid
tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt).
Kuu
on Maa kaaslane . Tema diameeter on umbes 4 korda väiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul Kuu teeb ümber Maa täistiiru, nimetatakse tähe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jõuab Maa ja Päikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sünoodiliseks kuuks.
Kuu peegeldab Päikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes näeme Kuu erinevaid faase. Faasid vahelduvad sünoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 ööpäeva.
Päikesevarjutus
tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna .
Kuuvarjutus
tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri .

III. Tähed ja tähesüsteemid. Universum

Valgusaasta
on vahemaa , mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 va = 9,46·1012 km
Galaktika kuju ja mõõtmed
Läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 21011 Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on meie Galaktikas ca 150 miljardit
Linnutee – meie Galaktika vaadatuna maalt.
Universumi evolutsioon
Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja elementaarosakesed , edasi tekkisid esimesed deuteeriumi ja triitiumi tuumad , edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia ning elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Hakkas tekkima aine ning universum liikus kuuma universumi ajajärgust läbipaistva universumi ajajärku. Jätkus universumi ja reliktfooni paisumine ja jahtumine . Suurenes nähtamatu aine mõju ning vesiniku ja heeliumi mittehomogeensus – algas Universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine. Gaas kuumenes ja sellest moodustusid galaktikaparved, galaktikad , esimese põlvkonna tähed.
Suur pauk
Universumi tekke alghetk, mille ajal Universumi läbimõõt on 0, temperatuur ja tihedus on lõpmatud ja peale mida algab kiire paisumine e. inflatsioon .