FÜÜSIKA. Elektri mõisted. (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastasmõjus.

Selliste laetud kehade laengut, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega nimetame punklaenguks.
Väikseim võimalik laeng looduses v.a. kvargi laeng. Ta on elektronil e = - 1.6 . 10-19 C
Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng.
Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / ε r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2
Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m
Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole
Superpositsioon ehk liitumise põhimõte. st. Kogu väljatugevus on võrdne üksikute laengute väljatugevuste geomeetrilise summaga .
JõujoonMõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud pikki selle joone puutujat.
Töö elektriväljasA = q E s kus s on jõu suunaline nihe. Töö ei sõltu laengu liikumise tee kujust .
Potentsiaal iseloomustab ühikulise positiivse laengu potentsiaalset energiat mingi 0 taseme suhtes.
PingeU = φ1 - φ2
Ta iseloomustab tööd, mida teeb ühikuline laeng ( 1 C ) kahe väljapunkti vahel
Elektrijuht . Aine mis sisaldab mingisuguseid vabu laengukandjaid. ( elektrone, ioone jne.)
DielektrikAine milles vabu laengukandjaid ei ole (või neid on ääretult vähe)
Dielektriline läbitavusFüüsikaline suurus, mis näitab mitu korda aine vähendab elektrivälja tugevust, iseloomustab aine polariseerumisvõimet.
ElektrimahtuvusSuurus, mis näitab kui suur laeng tuleb kehale anda, et tema potentsiaal muutuks 1 voldi võrra C = q / U
Ühikuks farad , kasutakse μF ja pF sest F on väga suur ühik. Maa mahtuvus = 0,8 F
PlaatkondensaatorKahest plaadist moodustatud süsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks, et sinna salvestada mingi kogus elektrienergiat elektrivälja näol.
Laetud kondensaatori elektrivälja energia W(E) = CU2 / 2 C = S/εd
Mingite laetud osakeste suunatud liikumine. Eristatakse alalist ja vahelduvat voolu.
Voolutugevus iseloomustab sekundis juhi ristlõiget läbinud laengu suurust. I = qnvS
Ohmi seadus osa kohtaVoolutugevus mingis vooluringi osas (kas või ühes tarbijas) on võrdeline selle osa otstel oleva pingega ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I = U / R
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab el.välja võimet teha tööd laengukandjate ümberpaigutamisel. Ühik volt V 1V = 1 J / C Ohmi seadusest U = IR see tähendab, et pinge on siis juhi otstel 1 V, kui 1 oomist juhti läbib 1 amprine vool.
Takistus Juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus, mis sõltub juhi materjalist ja juhi mõõtmetest ( pikkusest ja ristlõikepindalast ). R = ρl / S kus ρ on eritakistus , l on juhi pikkus, S ristlõikepindala. Ümmarguse juhi puhul S = π r2 . Ühikuks oom 1Ω = 1 V/A
JadaühendusI = const . R = R1 + R2 U = U1 + U2
RööpühendusU = const. 1/R = 1/R1 + 1/ R2 I = I1 + I2
Materjali takistust iseloomustav suurus, näitab 1 meetrise juhtmelõigu takistust kui ristlõige on 1 mm2 või 1 m2. Ühik Ωmm2 / m või SI-s Ωm Nullise eritakistusega aineid nim. ülijuhtideks. Selline olukord saabub väga madalal temperatuuril mõni kraad Kelvinit.
Voolu võimsusVõimsus näitan ühes ajaühikus voolu poolt sooritatud tööd.
N = UI Ühikuks W
Joule - Lenzi seadusKatseliselt saadud seadus, mis annab voolu toimel juhis eraldunud soojushulga. Q = I2 Rt
Kinnine ahel vooluallikast, tarbijatest, ühendusjuhtmetest ja abiseadmetest (lülitid jne)
Vooluallikas on seade, mis mitteelektriliste jõudude toimel tekitab ja säilitab juhis elektrivälja.
Elektromotoorjõud on suurus, mis näitab ,kui suurt tööd tehakse ühikulise laengu nihutamiseks suvalisest vooluringi punktist läbi kogu vooluringi sinna punkti tagasi Ühik V.
SisetakistusVooluallika sisemine takistus, mille ületamisel. teevad kõrvaljõud ( keemilised, mehaanilised jne,) tööd
Ohmi s. kogu ringile I = E / (R+r) Voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogu takistusega.
VoltmeeterRiist pinge mõõtmiseks. Töötab magnetväljade vastasmõju tulemusel.Takistus võimalikult suur.Skaalal täht U
AmpermeeterRiist voolutugevuse mõõtmiseks. Töötab magnetväljade vastasmõju tulemusel. Takistus võimalikult väike.Skaalal täht A
PüsimagnetKeha mida alati ümbritseb magnetväli. Tekib ainesiseste voolude toimel.
Voolude vastasmõjuRööpsete juhtmete vaheline vastasmõju, kui neis voolab elektrivool . Samapidiste voolude korral juhtmed tõmbuvad , vastupidiste korral tõukuvad. vastasmõju põhjuseks on voolude magnetväljad.
Vooluga juhtme magnetväliVooluga juhtme ümber on ringi kujuline magnetväli ,milles magnetvälja suuna määrab kruvi reegel, kruvi pea liikumine ühtib magnetvälja suunaga ja kruvi kulgev liikumine voolu suunaga.
Magnetilise induktsiooni vektorB = F / Il Vektoriaalne suurus, mis näitab igas punktis ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas mõjuva jõu suurust ja suunda
Magn. jõujoonMõtteline joon mille puutujaks on igas punktis B-vektor. Nähtavaks saab teha rauapuru abil
Ampere`jõud F = B I l sin α Juhtmelõigule mõjuv jõud. Suuna määrab vasakukäe reegel
Lorenzi jõudF = q v B sinα Liikuvale laengukandlae mõjuv jõud . Suuna määrab vasakukäe reegel
El. mag. induktsioon Suletud kontuuris voolu tekkimine magnetvoo muutumise tõttu. Magnetvoo muutumise põhjus ei ole oluline.
Magnetvoog on iseloomustab kontuuris olevat magnetvälja ja defineeritakse valemi Φ= BScosα järgi
Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. ε =ΔΦ/Δt
Lenzi reegelInduktsioonvoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonvoolu sile kutsuva magnetvoo muutumist.
Eneseinduktsiooniks nimetame induktsioonvoolu tekkimist selles juhis esineva elektrivoolu muutumise tõttu.
Induktiivsus on juhti iseloomustav suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest, kujust ja teda ümbritsevast keskkonnast . Ühik henri ( H )
Mag. välja energiaVooluga pooli energia mis sõltub voolutugevusest ja pooli omadustest.(induktiivsusest) W = LI2/2
VõnkeringInduktiivpooli ja kondensaatori ühend, milles toimub magnetvälja ja elektrivälja vaheldumine .
Thomsoni valem Võnkeringis toimuvate võnkumiste perioodi määrav valem. T = 2π (LC)-2
Elektromagnetvõnkumiste levimist ruumis nim. elekromagnetlaineksMadalsageduslikud lained kuni 104Hz Levivad juhtides.
Raadiolained - 1012 Hz Levivad väljaspool juhte, levimine sõltub sagedusest.
Optiline kiirgus kuni 1017 Hz jaotun infrapunaseks -, nähtavaks- ja ultravioletseks kiirguseks .
Röntgenikiirgus kuni 1019 Hz Tugev bioloogiline toime
Gammakiirgus kuni 1023 Hz -tuumakiirgus Bioloogiliselt väga ohtlik
Lainepikkus on vahemaa mille laine läbib ühe võnkeperioodi vältel.
λ = vT = v/f Ühik meeter
Sagedus näitab elektriväljatugevuse ja magnetilise induktsiooni võngete arvu ühes sekundis igas elektromagnetilise laine punktis. Tähis f Ühik Hz.
Vaakumis valguse kiirus 300000 km/s Keskkonnas väiksem, vastavalt magnetilisele -, ja dielektrilisele läbitavusele,
ValguslaineOptilise kiirguse nähtav osa. Elektronide võnkumise tulemus aatomis
Valguse interferentsErisuunaliste valguslainete liitumine. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkuseid siis valgus tugevneb, paarituarvulise käiguvahe puhul valgus kustub.
DifraktsioonValguse paendumine tõkete taha.
Valguse suunamuutus valguslaine pikkusest oluliselt suuremalt tõkkelt. Eristatakse korrapärast ja difuusset peegeldumist
Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. α = βNurgad on samal tasapinnal ,
Valguse suunamuutus kahe valgust läbilaskva erineva optilise tihedusega keskkonna piirpinnal. Või ka valguse kiiruse või lainepikkuse muutus
Murdumisseadusn = sinα / sinβ Nurgad on samal tasapinnal,
Absoluutne murdumisnäitaja näitab murdumist vaakumi suhtes n = c/v = λv/λk ja Suhteline murdumisnäitaja n21= sinα / sinβ = v1/v2 = n2/n1
Murdumisnäitaja (valguse kiiruse ) sõltuvust sagedusest nim. dispersiooniks.
FootonNähtava valguse algosake .
Omab energiat mis on võrdeline sagedusega,
E = hf kus h on Planci konstant
Fotoefekt Negatiivse laengu kadumine footonite toimel. Footoni energia > väljumistööst
Einsteini võrrandhf = A + mv2/2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiina16 Õppematerjali autor

Elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, elektrivälja tugevus, punktlaengu väljatugevus, jõujoon, töö elektriväljas, pinge, elektrijuht.........

Elektrilaeng laengu jäävuse seadus elektrivälja tugevus punktlaengu väljatugevus jõujoon töö elektriväljas pinge elektrijuht

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektromagnetism ja optika

ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik: 1C) Elek

Füüsika

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii

docx

Ohmi seadus vooluringi kohta, elektromotoorjõud, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud, Lenzi reegel, edainduksioon

OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus s?

Füüsika

128

pdf

Elektromagnetism

4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja

Elektrimaterjald

docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

Füüsika ja elektrotehnika

docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii

pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted:  Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta.  Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude

Füüsika

docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika

Rohkem sarnaseid