Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , , raadiospektroskoopias raadioastronoomias ja mujal.
Suhtluskeel Eesti õhuruumis on lubatud rääkida kahes keeles: eesti ja inglise. Kuna aga Tallinnas on rahvusvaheline lennuväli ning siin lendab palju ka võõramaa piloote siis vähemalt Tallinna lennuväljal on vaikimisi reegel, et kui vähegi võimalik, siis kogu suhtlus on inglise keelne. Seda eelkõige selleks et kõik kes sidet kuulavad, saaksid sellest aru ning vajadusel nopiksid ka teiste side kuulamisest üles infot, mis aitaks paremini mõista liikluspilti. Kutsung Igal raadiosides osaleval jaamal (maapealsel või õhus oleval) on oma kutsung. Maapealsete jaamade kutsungid näiteks on: • Tallinn tower / Tallinn torn • Tallinn radar / Tallinn radar • Tallinn control / Taliinn kontrol • Tartu tower / Tartu torn Õhusõidukitel on aga erinevaid kutsungeid. Üks on nende registreerimistähis kuid liinilennukitel on selel asemel kasutusel liini tähis: • ES-ECY • Estonian 165
Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside Imre Mäetalu AV11 02.05.2013 Raadiosaatja Raadiosaatja struktuurskeem, liigid, näitajad. Raadiosaatja – tehniline seade, mis on ette nähtud raadiolainete abil info või rakenduslike käskude edastamiseks või mõneks muuks rakenduslikuks toimeks. Liigid: 1) kasutusala järgi (raadiolevi saatja, raadiosides, mobiilsides, amatöörsides jne) 2) laineala järgi (KL, PL, LL, ULL) 3) modulatsiooni viisi järgi (AM, FM) 4) tööliigi järgi (telefoni või telegraafi režiim) 5) võimenduselementide järgi (lamp, transistor) Rakendusalad: raadiolevis, -sides, mobiilsides, amatöörsides, lokatsioon, navigatsioon, raadiojuhtimine, automaatikas, rakendus- ja tööstuselektroonikas. Raadiovastuvõtja
[WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 See sagedus kuulub ultralühilainete piirkonda. Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. [WWW]http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm 24.11.2008 Raadiolained kannavad ruumis levides endaga energiat, mis ruumis hajub ja muutub osaliselt soojuseks. Allikast eemaldudes välja intensiivsus väheneb. Seega on allikast vastuvõtjani jõudnud väli nõrgenenud. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine
magnetnõel ei võta kindlat asendit. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned Internetist võetud joonis, mis pole füüsikaliselt korrektne Maa magnetväli kaitseb Maad päikestuule eest Maa magnetosfääri kuju Päikese poolt kokkusurutud Vastaspoolelt välja venitatud (ulatusega mitusada Maa raadiust) Suure kiirusega laetud osakesed kannavad jõujooni teatud määral endaga kaasa Maa magnetosfäär Pooluste lähedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkusi katkestusi ja GPS asukohamäärangutesse tekivad 100 m-ni küündivad vead. Põhjuseks peetakse Päikeselt pärit laetud osakeste voogu, mis pooluste kohal koondudes suurimat mõju avaldab. Täpset mõjumehhanismi selgitada ei osata, st ei osata ka neid häireid ette ennustada ega GPS näitudele parandeid leida. (2010) Van Alleni kiirgusvööndid Tehiskaaslased on kindlaks teinud kaks stabiilset
ringhäälingus ja raadionavigatsioonis ja-sides. Mitmete lainet häirivate tegurite tõttu ei ole kesklaine kuigi usaldusväärne - öösiti võivad teineteisele ette jääda samal sagedusel töötavad teineteisest kaugel asuvad raadiosaatjad. Ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendused on segavad faktorid kesklainete vastuvõtul. Lühilaine (HF - high frequency), mille lainepikkus jääb vahemikku 100-10 meetrit ning sagedus 3-30 megahertsi, leiab kasutust raadiosides ja ringhäälingus. Lühilainet rakendatakse ka kirurgias alternatiivina koe lõikamisele skalpelliga, peamiselt veterinaarias (Miller, 2004). Ka lühilainete edastamine võib öösiti häiritud olla. Need levivad väga pika vahemaa tagant ruumilainena. Raadiolainete diapsioonidest lühima lainepikkusega on ultralühilained, mis jaguneb omakorda meeterlaineteks (VHF - very high frequency), detsimeeterlaineteks (UHF - ultra high frequency), sentimeeterlaineteks (SHF -
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse
näiteks sõjamasinate makette. Nii ilmusid näiteks Sotimaa lennuväljadele kahemootoriliste 4 Barbier. Lk 9. 5 Op. Cit. Lk. 19. 6 Beevor, A. D-Päev. Normandia lahing. Tallinn: Tänapäev, 2010. Lk. 15. 7 Barbier. Lk. 24. 8 Op. Cit. Lk. 26. 9 Op. Cit. Lk. 26. pommitajate puust maketid. Väga suur osa pettusest põhines võltsil infovahetusel. Nii mõnedki väeüksused eksisteerisidki tegelikult vaid raadiosides. Fiktiivse sisuga liitlaste vahelises raadiosides söödeti sakslastele ette suhteliselt kergelt mõistetavat informatsiooni, mis viitas Norra ründamiseks valmistumiseks. 10 Kõik pidi olema võimalikult usutav. Selle saavutamiseks mindi väga kaugele. ,,Suurim probleem, millega Turneri osakond silmitsi seisis, oli kuidas muuta maketid realistlikuks. Võlts-lennumasina paigutamine ,,juba tegutsevale lennuväljale" aitas lahendada probleemi. /.../ Selleks, et lisada makettidele ,,elu",
peegeldustena ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, aasta- ja kellaajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav. Ionosfääri muutused põhjustavad feedingut. Suure leviulatuse tõttu tekitavad lühilainete vastuvõtul häireid ka üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad saatjad, eriti õhtuti ja öösiti. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis (elekterravi). 9. Kuidas levivad kesk- ja pikklained; mis on feeding e vaibumine? Kesklaine - raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 - 1000 m (sagedusvahemik 3000 - 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini
30 000 - 3000 kHz. Ringhäälingus kasutatakse lainepikkusi 50 - 10 m. Levivad kaugele, sest nad peegelduvad ionosfäärist ja maapinnalt (üks või mitu korda ) Levivad kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele. d) Ultralühilaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on 1 mm kuni 10 m sagedus 300 GHz kuni 30 MHz. Ultralühilained levivad otsenähtavuse ulatuses, sest läbivad ionosfääri, kuna peegeldus puudub. Rakedatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, aga ka meditsiinis (elekterravi ). Rahvusvaheline lennukatastroofide hädakanal töötab sagedusel 121,5 MHz, uuemate laevade avariipoid töötavad sagedusel 406 MHz, militaarpääste sagedus on 243 MHz. 3) Infravalgus (keeleuuendus) ehk Infrapunane kiirgus (endine nimetus) (soojuskiirgus) on eletromagnetkiirgus Lainepikkusega 4×10 -5 kuni 7,8×10 -8 m. Sagedus 7.5× 1011 kuni 3,8×1014 Hz
väljudes sellest alati risti välispinnaga. Juhi omadust nõrgendada elektrostaatiline väli enda sisemuses nullini kasutatakse näiteks seadmete varjestamisel. Seade asetatakse metallümbrisesse või ümbritsetakse maandatud metallvõrguga, et kaitsta teda väliste elektriväljade võimalike mõjude eest. Varjestamine avaldab mõju isegi vahelduvate elektriväljade korral, kui nende muutumise sagedused ei ületa tunduvalt raadiosides kasutatavaid sagedusi. Kui juhti viia täiendavalt ühemärgilisi vabu laengukandjaid, nii et juhi kui terviku summaarne laeng hakkab erinema nullist, siis nende laengute omavahelise tõukejõu tõttu paigutuvad need laengukandjad üksteisest võimalikult kaugele, s.t. kogunevad juhi pinnale. Juhile antud elektrilaeng koguneb elektrostaatilisel juhul alati juhi välispinnale. 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator
Aastast 1970 algas sensatsioonilisemaid kümnendeid madalpinge elektroonika ajaloos. Kaheksakümnendad aastad esindasid integraallülituste, hübriid- ja moodul andmemuundurite tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine kõikides modemites, mobiiltelefonides, raadiosides ja muudes kantavates seadmetes. Suund kõrge integratsiooniastmega skeemidele ja võimsuskadude vähendamisele kestis kuni 2000- ndate aastateni. Türistori leiutamisega aastal 1956 algas jõupooljuhtide ajastu. Tuginedes sellele leiutisele on välja töötatud mitmed jõupooljuhtseadiste põlvkonnad. Aastaid 1956...1975 võib lugeda 9 esimese põlvkonna pooljuhtseadiste ajastuks. Teise põlvkonna kestel aastast 1975 kuni 1990
ja pinge langemine nulli, et A-tähte tähistab kood 0041, et sõnastiku
märksõna algust tähistab silt
teab kuidas õigesti sidet pidada häirekeskuse ja teiste kiirabibrigaadidega. Raadioside põhineb elektromagnetlainetel, mida raadiosaatja tekitab ja antenni kaudu välja saadab, ja raadiovastuvõtja antenni kaudu vastu võtab ning inimkõrvale kuuldavaks heliks või arvutile arusaadavaks andmehulgaks muudab. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja sagedusega (herts, sagedamini megaherts – MHz). Pikklaine (LF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 1–10 km (sagedusvahemik 300-30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feeding’ut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja (mõni MW) korral võimalik isegi globaalne side
annaabi.ee 
