NIILUS Hanna Parv 8.b VKK Iseloomustus Asub Kirde-Aafrikas Jaotub Valgeks Niiluseks ja Siniseks Niiluseks. 6671 km Jõgikond on 2.87 miljonit ruutkilomeetrit. Vooluhulk 2600 m/s Algus ja voolusuund Algab Virunga mägedest. Voolusuund põhja poole. Niilus Vahemeri Valge Niilus saab alguse Victoria järvest. Sinine Niilus saab alguse Etioopia mägedest. Ülem- kesk- ja alamjooks Ülemjooks kiire vool, palju jugasid ja kärestike Keskjooks aeglane Alamjooks kõige aeglasem, tihedasti asustatud Läbivool ja inimtegevus Voolab läbi Jinja, Juba, Khartoumi, Cairo. Kalapüük Kruiisid Enamus magevett Viljakas muda Probleemid
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv
I = GU = R Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Milleks on vaja vooluallikat? Too välja sarnasus kinnist vedelikuvoolu kontuuri ja suletud vooluahela vahel. Vooluallikas põhjustab vooluringis potentsiaalide vahet (pinget). Tänu potentsiaalide vahele hakkavad elektronid liikuma madalama potentsiaaliga juhtmeosa poole, kuid see ei ole voolusuund!!! (voolusuund- positiivsete laengute liikumissuuna järgi). Niisiis annab vooluallikas vooluringile potentsi tööd teha. Samamoodi tagab suletud vedelikuvoolu torus liikumise veepump, mis pumpab vett kõrgemale (tõstab vee potentsiaalset energiat) või annab talle surve, tänu millele saab vesi teha tööd. · Miks ei saa vooluallika sees laengukandjatele mõjuvad jõud olla elektrostaatilise välja jõududeks? Mis on nn kõrvaljõud?
jääv suurus. Elektronid ei teki ega kao, vaid jagunevad ümber. Elektrivool on liikuv laeng. Pooljuhtide juhtivus sõltub välistingimustest - saab juhtivust vajadusel muuta. Juhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja 2 tingimust: vabasid laengukandjaid ja peab olema jõudu, mis need tööle paneb. voolutugevus I - laetud osakeste kiirus. q= laeng. Voolutugevuse ühik A (amper)Voolusuund on positiivsete osakeste liikumissuund(ehk välja liikumise suund) tegelikult liigub juhtmes väli.
Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik ning lõunas Läti Vabariik. Eesti asub parasvöötmes ja segametsa vöötmes. 3. Kui kaugl asub sinu kodukohast: Pariis? 1800 km Ateena? 2376 km Stockholm? 390 km Kiiev? 1062 km 4.Kui lendad Tallinnast Frankfurti, siis pead kella 1 tundi taha keerama, kui sõidad Vladivostokki, siis pead kella 8 tundi ette keerama. EESTI PÕHIKAART 2. Kust saab Õhne jõgi alguse ja kuhu suubub? Voolab Võrtsjärve Kuidas on kaardil tähistatud Õhne jõe voolusuund? nooltega Millisesse ilmakaarde jääb koolimajast Vanamõisa järv? kirdesse Tähista kaardil kõige kõrgem koht. Kui kõrge see on? 64,1 m. Kui kaugel see koolimajast asub? 345m. Mis ilmakaarde see koolimajast jääb? Loodesse. Leia selle koha suhteline kõrgus Õhne jõe äärest mõõdetuna 48,7m Iseloomusta Vanamõisa järve ümbrust 100m raadiuses kallas on ühelt poolt soine. TV lk 3 ja 6!
U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu mag väljas. =BScosB 1Wb. Faraday induktsiooni seadus- elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E=-/t 1V. Lenzi seadus- induktsiooni voolusuund on selline, et tema mv takistaks muutust, mis voolu põhjustab ehk ind vool toimib alati vastupidiselt teda esilekutsuvale põhjusele. Induktiivsus, Henry seadus- näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib vaadeldavas juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. L=Edt/dI=/ 1H. Magnetvälja energia- W=LI*I/2 1J Sõltub voolutugevuse ruudust ja induktsioonist.
Elektrivoolust saab rääkida, kui on kehad, mis võivad liikuda (vabad laengukandjad), ja jõud, mis kehad suunatut liikuma paneb (elektrijõud). Juhtmes liigub elektrivool valguse kiirusel. 2) Vabade laengukandjate liikumine metallides on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale, mis tähendab, et metallis liiguvad vabad elektronid negatiivselt pooluselt positiivsele. Lahustes on laengukandjateks nii positiivse kui ka negatiivse laenguga osakesed, voolusuund on vastassuunaline. 3) Elektrivool liigub positiivselt pooluselt negatiivsele. (laengukandjad on positiivsed) 4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d)
magnetvoo muutumisega kiirusega. Liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Esineb elektrivoolu ümber. LENZI REEGEL LORENTZI JÕUD Induktsiooni voolusuund on alati selline, et ta oma magnetväljaga püüab takistada Magnetväljas liikuvale elektrilaengule teda esile kutsunud magnetvoo muutumist. Reeglit väljendab mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab induktsiooniseaduses miinusmärk. määrata vasaku käe reegliga.
4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. 7. Võrdle ja too näiteid dielektrike ja juhtide kohta. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid, neid tekkiv elektrivool seetõttu enamasti väga nõrk. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. See ei erine oluliselt aatomite (või molekulide) üldarvust. 8. Mida näitab voolutugevus?
4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. 7. Võrdle ja too näiteid dielektrike ja juhtide kohta. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid, neid tekkiv elektrivool seetõttu enamasti väga nõrk. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. See ei erine oluliselt aatomite (või molekulide) üldarvust. 8. Mida näitab voolutugevus?
aktseptorlisandiga pooljuht aga ppooljuht ( joonis), (joonis n ja ppooljuhi võrepilt (A) ja tsooniskeem (B). Üksikute lisandiaatomite tasemed ei teisene tsoonideks. +4 põhiaine (Si, Ge) 4 valentselektronidega aatomid; +5 doonorlisandi (Sb, Bi) 5valentsed aatomid; +3 aktseptorlisandi (Al, B, In, Ga) 3valentsed aatomid), ( joonis omajuhtivusega pooljuhis (n&p) kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, npooljuhis peamiselt e, ppooljuhis peamiselt augud, I leppeline voolusuund) DIOOD Siirdekiht p ja npooljuhi vahel, pnsiire juhib elektrivoolu ainult suunas ppoolmelt npoolmele; seetõttu toimub vahelduvvooluringi lülitatud pnsiire (diood) alandina ( joonis pooljuhtdiood juhib voolu vaid ühes, pärisuunas), ( joonis pooljuhtdiooni voltamperkõver (tunnusjoon), nõrka vastuvoolu tingib omajuhtivus), ( joonis pooljuhtdioodi läbilõige Iisolaator, Khermeetiline kest, Ppnsiirdega pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR
MIS ON MAGNETINDUKTSIOON? Magnetinduktsioon iesloomustab magnetvälja tugevust. Tähiseks on B ja ühikuks 1T (väga suur ühik, keskmised magnetid mõõdetakse millitselades). Vektoriaalne suurus e. Tal on olemas suund. AMPEARI SEADUS - Käib magnetjõudude kohta: Kuidas käitub juihe magnetväljas?. - näitab, kui suur jõud mõjub vooluall olvale juhtmele magnetväljas -aluseks ekejtrimootorite konstrueerimiseks -b-magneti tugevus -tähiseks f - Vasakukäereegel=== voolusuund sõrmede suunas, jõujooned pihku, pöial näitab, kuhu poole hakkab liikuma LORENTZI JÕUD Jõud, mis rakendub liikuvate osakeste ja magnetvälja vahel. Laetud osakesed liiguvad vabalt. -tähis on FL ja tähis on N ning valem on FL=qvBsin -B on magnetinduktsioon e. Välja tugevus -rakendatakse paljudes kohtades: kineskoobi töö põhimõte, maa magnetväli, radioaaktiivne kiirgus. -suuremada laenguga osake kaldub kõvasti tohkem kõrvale
6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund. Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik. Nt. T= (voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 0,02 s ehk 20ms järel) 8. 9. Elektromagneetiline võnkumine on laengu, voolutugevuse ja pinge perioodiline muutumine. Kui elektriväli ja magnetväli samaaegselt perioodiliselt muutuvad nimetatakse seda elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10
?????? 38.Vasakukäereegel: kui vasak käsi asetada nii, et mag.välja jõujooned suubuvad peopessa, siis sõrmed näitavad voolusuunda, kõrvalesirutatud pöial näitab juhile mõjuva jõu suunda. 39. Lorenzi jõud e mag.välja mõju liikuvale laengule. Mag.väljas liikuvale laengule mõjub jõud mis võrdub mag. induktsiooni, laengu suuruse, laengu liikumiskiiruse ja magvälja ning liikumissuuna vahelise nurga siinuse korrutisega. F= Bqvsinalfa. 40. Kruvi reegel: sirgvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi kulgemise liikumise suunga, siis kruvi pea pöördumise sund näitab mag.välja suunda. 41. Kurvi reegel: ringvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi pea pöörlemise suunaga, siis mag.välja suund ühtib kruvi kulgemise suunaga. 42. Gaaside seadused: ideaalse gaasi oleku võrrand pV=m/M * RT antud aine hulga puhul, gaasirõhu korrutis on võrdeline absoluutse temp. 43.Boylc-Mariotte'i seadus m=const, T=const, pV1=pV2=..pVn=const ??????? Antud gaasi hulga puhul
Läänemerre ning on palju sademeid. · Mida enam Atlandi ookeani poole minna, seda soolasem on vesi (läänes on soolasem) · Suvel muutub vesi pinnakihtides soojemaks.Sügise saabudes aga jahtub ning vajub sügavamale ja seguneb sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi. · Madalad ja magedaveelised veekogud jäätuvad kõige kiiremini · Pindala 373000km2 , keskmine soolsus 6-8 (promilli) 6. Jõed: vooluveekogu, voolusuund kõrgemalt madalamale. · Vesikonnad: 1) Soome laht jõed voolavad paralleelselt,suhteliselt vähe lisajõgesid,paljudel nendest esinevad joad,voolavad lubjakivises sängis 2) Väinamere ja Liivi lahe vesikond suured,pikad,veerohked,laiad tasandikujõed,paljude lisajõgedega,voolavad savises sängis,esinevad üleujutused
Elektriväli esineb- laetud kehade ja osakeste ümber, mõjutab- teisi laetud kehasid ja osakesi saab nähtavaks muuta- mannaterad, riidetükid, juuksedMagnetväli esineb- liikuvate laengute ümber, mõjutab- teisi liikuvaid laenguid, saab nähtavaks muuta- rauapuruMagnetvälja suund Kui voolusuund ühtib kruvi edasi liikumise suunaga, siis kruvi pöörlemisesuund ühtib magnetvälja suunaga. El.v. jõujooned algavad + ja lõpevad -. M.v. pole olemas algust ja lõpu. Ampere'i seadus avastas katselise valemi vooluga juhtmele m.v mõjuva jõu arvutamiseks. F=IBlsina (F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnet(iline) ind., iseloomustab m.v. mõju, suurust (1T), vasakukäe reegel.) Vooluraam m.v
6.) Millise künka nõlv ja kus on kõige järsem? Tähista see piirkond kaardil tähega X (1p) Kaardil A ja B-ga tähistatud punktide vaheline kaugus looduses on ca. 700 meetrit (1p) Koolimaja asub merepinnast 95m kõrgusel (1p) Millisesse ilmakaarde jääb koolimaja Veski talu juurest vaadatuna? Koolimaja asub Veski talust loodes (1p) Tähista kaardil Leevi jõe voolusuund noolega (1p) 7.) Milline erinevus on kliima kõikumisel ja kliima muutumisel? (2p) Kliima kõikumisel püsib keskmine temperatuur samana. Kliima muutumisel aga keskmine temperatuur kas tõuseb või väheneb. 8.) Põhjenda miks ekvatoriaalses vööndis kus on aastaringne suvion mõnedel mägedel lumi ja igijää?
Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues. Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite. Egiptuse plussid ja miinused:
aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud muutub, isegi rannajoon ja jõgede nad mitte takunööriga kokku tõmmatud voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi viledaid hamesid, vaid korralikke villasest laius tänase Eesti kohal jää, siis jää Eesti pidi alles tekkima vaimses mõttes, riidest või isegi nahast kuubi. tasahaaval taganes. 10 000 aastat tagasi ei inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles
Kui K=>C siis lahutame K-273K A POOL. 1. ida, Euroopa, Läti, lääne, tugevasti, 1500, väiksemaid, Valgevene. 2. 1) Kõpu ps 2) 58°55' N, 22°6' E 3) 2,7cm 50km 2,5cm x km V: 46,3km. 3. Tehakse aerofotosid, mõõdetakse, kontrollitakse, monteeritakse aerofotod kokku. 4. 1) 1cm:0,2km 2) Lõik: 15cm 3) Et kogu Eesti mahuks kaardile ära, muidu väiksele kaardile ei mahu kõik ära. 5. 1) Matsalu 2) Viimsi 3) Pakri 4) Narva 5) Vaindloo 6) Irbe 7) Pärispea 8) Piirissaar 9) Soela 10) Narva 6. 1) Voolusuund: ülevalt alla 2) 450m 3) V-T-T 5. 1) 3 2) 5 3) pinnakate-Devoni liivakivi-Siluri lubjakivi-Kambriumi savi. 6. kristalsetest kivimitest, graniit, kilpideks, ei paljandu, lõuna, tasandikuline. 7. 1) 3 2) Põhja-Eestis paljanduvad vanemad kivimid kui Lõuna-Eestis. 8. 1) Ida-Euroopa 2) Aluskorrast, pealiskorrast & pinnakattest.
Turbulentsel voolamisel lisandub sellele ka energiakadu osakeste turbulentse segamise tõttu. Neid kõiki nimetatakse hõõrdetakistuseks ja nende tõttu tekkivat survekadu hõõrdsurvekaoks hhõõrde 32lµ hhõõrde = gd 2 64 l 2 l 2 hhõõrde = * * = Re d 2 g d 2g Lambda hõõrdetegur. Siledate torude korral = 0,316 Re 0, 25 Kohttakistus kui voolamisel voolusuund muutub, väänduvad voolujooned tugevasti ja tekivad keerised, mis põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks.
elektrijõudude mõjul liikuma neutraalselt kehalt positiivse laenguga kehale. Elektronide üleminek laetud kehalt laadimata kehale lõpeb siis, kui neile laetud kehade poolt mõjuvad elektrijõud tasakaalustavad üksteist. 16. Mis on elektrivool? Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine. 17. Elektrivoolu tekkimise vajalikud tingimused. 1) vabade laetud osakeste olemasolu 2) elektrivälja olemasolu 18. Milline on voolu suund? Voolusuund on kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suund. 19. Mis on elektrivool metallides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. 20. Mis on elektrivool elektrolüütides? Elektrivool elektrilüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine. 21. Mis on voolu toime? Nimeta. Elektrivoolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevat nähtust. 1) Soojuslik toime- kõik juhid soojenevad, mida läbib elektrivool
1 1 1 C= + +..+ C1 +C 2+ ..+C n Jadamisi C1 C2 Cn , rööbiti C= Elektrivool Elektrivool on laengute suunatud liikumine Voolutugevus dq i= Skalaarne suurus. Voolutugevus on tuletis aja järgi. dt Voolusuund on positiivselt laetud osakeste suund. Alalisvool Igas ajaühikus läbib juhi ristlõiget võrdne laeng. Elektromotoorjõud (Emj on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu.) Suurust, mis on võrdne pos. Ühiklaengu kohta tuleva kõrvalmõjudega nim. emj.-ks. A ε= Kõrvalmõjusi tekitab ja säilitab vooluallikas. q (Emj on arvuliselt
on transistori võimendus. Sellepärast ei saa transistori koostada kahest dioodist, sest kahe katoodi või anoodi vahel oleks elektronide jaoks liiga pikk tee, kus kõik laengukandjad rekombineeruksid, jõudmata läbida kollektorsiiret. Joonisel on näidatud emitteri- ja kollektorivoolude füüsikaline voolusuund (elektronide liikumise suund miinuse poolt plussi suunas). Aukude liikumise suund on sellele vastupidine. Joonis 3.12. Laengukandjate kulg pingestatud npn-transistoris [3]. Transistori kasutamisel elektrisignaali võimendamiseks võib võimendamisele kuuluva
kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. 7. Mis on elektrivool ja kuidas on määrtud selle suund? Elektronvool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Laengukandja on laetud osake, mis saab kogu keha ulatuses liikuda. Voolusuund on kokkuleppeliselt sinna suunas kuhu liiguvad positiivsed osakesed. 8. Ainte liigid juhtivuse järgi? Juhid on ained, mis juhivad hästi elektrit, sest neis on väga palju vabu laengu kandjaid. Mittejuhid e dielektrik e isolator ei juhi praktiliselt elektrit, sest temas on väga vähe vabu laengukandjaid. NT: kumm, destileeritudvesi. Pooljuhid. Neis on tavatingimustel vähe vabulaengu kandjaid, kuid need on suhteliselt vabaks muudetavad. 9. Mida näitab voolutugevus (VÜT)?
ümbritseb madal luht, kaugemal asuvad Meleski raba jõest vasakul ja kaugemal itta ulatuv Sangla raba paremal. Kuna sellel lõigul lisajõed puuduvad on jõeveel Võrtsjärve omadused. Vesi voolab siin üsna kiiresti, sest leidub kiviseid ja madalaid kohti ning kärestikke (Kaabe ja Lustivere). Vesi on hallikas, vähese läbipaistvusega. Põhi on peenliivane. Kaldataimestik on hõre ja kitsas. Umbes 13 päeval aastas, kui Pede paiskab oma suurvee Emajõkke on siin voolusuund "tagurpidine" (Pede on Emajõe lisajõgedest kõige veerikkam). Tavaliselt juhtub see mais suurvee ajal, mõnikord ka sügisel või talvel. Tagurpidi vooluga lõiku kutsub rahvas ka Järvejõeks, sest Emajõgi on siis ka tavalisest kordi laiem. Jõgi lookleb läbi Alam-Pedja looduskaitseala, mille eripära on erakordselt madal inimasustus (20 alalist elanikku 260 km² alal) ja liigirikas linnustik (193 liiki), kellest
Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt *Efektiivne pinge- vahelduvvoolu pinge muutus ajas. Koduse pisikupesa klemmidel 230V,
EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2
vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16
50. 3 72,28 73,64 53,53 73,78 71,00 5,3 41,6 19. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage kaardil olevat infot. 19.1. (osaülesanne 51) Mis suunas voolab Havijõgi? Märkige kaardile jõe voolusuund noolega. Õigesti märgitud voolusuund andis 1 punkti. 19.2. (osaülesanne 52) Viirutage kaardil piirkond, kus Havijõe oru veerud on kõige järsemad.
jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroonmootor. β ≤ –10. 4. Tõusev tunnusjoon (4, joon. 2.3). Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva tunnusjoonega on alalisvoolu liitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. 25. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootori voolusuund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Rekuperatiivpidurdust ka- sutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega. Mootor lülitatakse koormuse allalaskmisele, koormusmomendi mõjul ületab rootori nurkkiirus sünkroonkiiruse. Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt. Koormus laskub püsiva nurkkiirusega.
Ampermeetri mähis omab nii aktiiv- kui reaktiivtakistust ning sellest tekkiv pingelang on küllaltki suur - 400mV piires. Sellel põhjusel ei ole sundi kasutamine otstarbekas. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks on kaks võimalust: mähiste sektsioneerimise teel, voolutrafo abil. Mitmepiirkonnaliste ampermeetrite mähised koosnevad jadamisi ühendatud sektsioonidest. Mõõtepiirkonna laiendamiseks need sektsioonid tuleb ühendada rööbiti nii, et voolusuund ei muutuks. Lülitades mähised jadamisi läbib neid nimivool In, rööbiti kahe või neljakordne nimivool. Selle meetodi puuduseks on mähise suured gabariitmõõtmed, mis piiravad selle kasutamist. Voolutrafo koosneb südamiktüüpi magnetahelast ja kahest mähisest. Primaarmähis valmistatakse suure ristlõikega traadist, see ühendatakse ahelasse mõõdetavale voolule ehk jadamisi
vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu
Vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suund on risti voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga. Kui juht paikneb jõujoontega risti on jõu suund määratav näiteks nn vasaku käe reegliga. F = B * I * l * sin . Jõu väärtuse suurus on võrdeline voolutugevuse, juhi pikkuse ja nurga siinusega. Võrdetegurit B nimetatakse magnetinduktsiooniks ehk magnetvoo tiheduseks. Vasaku käe reegel Välja sirutatud pöial mõjuva jõud suund, jõujooned lähevad peopessa ja voolusuund läheb väljasirutatud sõrmede poole. Võrdetegur B Iseloomustab magnetvälja ja teda nimetatakse magnetvälja magnetinduktsiooniks. B = F/ (I*l*sin). Ühik: T, 1 tesla on sellise magnetvälja madnetinduktsioon, milles 1 m pikkudele 1 amprise voolutugevusega juhile mõjub jõud 1 N kui juht on risti magnetvälja jõujoontega. Magnetilise induktsiooni vektor . Jõud on vektorite ja vektorkorrutis. Magnetvälja jõujooned
(3'') võrrandisse (1): I1 20 80 I1 I1 + - =0 (1'). 2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V.
(3'') võrrandisse (1): I1 20 80 I1 I1 + - =0 (1'). 2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V.
Vesine pinnas 80...100 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 105 Põhjavesi 5m Sügavustel 25...70 m on põhjavee temperatuur Eesti territooriumil 6,5...7 °C 10-70 m Põhjavee voolusuund 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 106 Põhjavesi Erinevatele soojusvajadustele vastav puurkaevu tootlikkus, kui vee keskmine temperatuur on 5 ºC Soojusvajadus kW Puurkaevu tootlikkus m3/h 8 1,2 12 1,8 18 3,0 25 3,6
(3'') võrrandisse (1): I1 20 80 I1 I1 + - =0 (1'). 2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V.
Potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. [ J/C =V ] A = q Pinge e. potentsiaalide vahe on võrdeline tööga, mida elektriväli teeb ühiklaengu nihutamisel ühest punktist teise. [ V ] A12 12 = q Elektriväli, suund ja tugevus. Elektriväli on mateeria eriline vorm, mis esineb laetud kehade ümber ja mõjutab sinna paigutatud laenguid. F E= q Homogeenses väljas: 2 - 1 E= d Voolusuund on positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele ). Tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. Voolu tugevus ja tihedus. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. [ A ] q i= t Voolu tihedus näitab, kui suur voolutugevus läbib juhtme ristlõike pindalaühikut. [ A /m(2) ] i j= S Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest.
2) N N F S S joon 1 joon. 2 joon. 3 joon.4 Elektrivooluga juhtme ümber tekib samuti magnetväli. Voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel kehtib nn. ,, kruvireegel ". Kui voolusuund ühtib kruvi liikumise (kulgemise) suunaga, siis jõujoonte suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga. (joon. 1) Tingtähised voolu suuna tähistamiseks juhtme ristlõikes: - voolu suund on vaatlejast eemale minev . - voolu suund on vaatleja poole tulev. Joonisel 2 on kujutatud püsimagnetväli. Joonisel 3 on kujutatud vooluga juhtme ristlõiget ja juhtme ümber olevat magnetvälja.
juhi, et tasakaalustada klemmide potentsiaalide erinevust. Läbi juhi tekib elektrivool. Vooluallika energia arvel viiakse teisele klemmile jõudnud vabad laengukandjad läbi vooluallika tagasi lähtekohta. Vabade elektronide liikumissuund voolusuund Vabade elektronide viimine tagasi negatiivsele klemmile kõrvaljõudude töö arvel. Selliselt hoiab vooluallikas mitteelektriliste jõudude abil klemmide potentsiaalide vahe konstantsena. Need kõrvaljõud võivad olla näiteks mehhaanilise, magnetilise, keemilise vms. päritoluga.
(3'') võrrandisse (1): I1 20 80 I1 I1 + - =0 (1'). 2 5 Korrutades kümnega saab 10I 1 + 5 I 1 100 160 + 2 I 1 = 0 . Siit 260 17 I1 = 260 ja I1 = =15,3 A. 17 Asetades selle väärtuse valemisse (2'') saab I 1 20 15,3 20 4,7 I2 = = = = 2,4 A. 2 2 2 Siin miinusmärk näitab, et tegelik voolusuund on esialgselt arvatavale vastupidine ehk generaator laeb akut. Samamoodi leitakse vool tarvitites: 80 I 1 80 15,3 I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V.
annaabi.ee 
