Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"liitvalgus" - 62 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Korpuskulaarteooria, valguse teke

Maxwell · Mis on infravalgus, selle lainepikkus ja infravalguse allikad? Infravalgus ehk soojuskiirgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on suurem, kui punsael valgusel. Allikad on Päike, hõõglamp, ahi, automootor. · Mis on ultravalgus, selle lainepikkus ja ultravalguse allikad? Ultravalgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Allikad tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp. · Mida tähendab väide, et valgevalgus on liitvalgus ? Valge valgus on liitvalgus, sest selle saamiseks tuleb liita punast, rohelist ja sinist valgust · Mille poolest elektromagnetlaine erineb vee- ja helilainetest? Elektromagnetlaine ei pane võnkuma mingit keskkonda, vee- või helilaine paneb....

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Interferents kiledes ja selgendavad katted

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interferents kiledes Tekib siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valgus on LIITVALGUS . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Selgendavad katted Kastutatakse peegelduva valguse vähendamiseks, siis pääseb läbi rohkem valgust ja suureneb kujutise teravus. Mida rohkem läätsesid optiline süsteem sisaldab, seda suuremad võivad olla valguskaod! Tööpõhimõte...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Valguse interferents ja valguse difraktsioon

Punktis A osa valgust peegeldub lainena 1, teine osa murdub õlisse ja üks osa sellest väljub lõpuks lainena 2. Lained 1 ja 2 levivad samas ruumi osas koos. Laine 2 on aga läbinud pikema maa kui laine 1, st laine 2 on lainest 1 mahajäänud faasis, st nad kohtuvad erinevates faasides. Tulgu laineid 0 nii palju kui tahes, kogu aeg on 1 ja 2 vahel sama faasinihe, st 1 ja 2 on koherentsed ehk seostatud. Tänaval langeb asfaldile tavaliselt valge valgus, st liitvalgus , mis koosneb "värvidest", st nii laine 1 kui ka laine 2 sisaldavad kõiki "värve". Kui näiteks "punane" 1 ja "punane" 2 kohtuvad samas faasis ja tugevdavad teineteist, siis see koht näib meile punasena, sest teised värvid kas tugevdavad vähem või koguni nõrgendavad teineteist. Õlikile ei ole igal pool sama paks, järelikult naaberkohas võivad just näiteks "rohelised" 1 ja 2 kohtuda samas faasis ning seda kohta näeme rohelisena. Valguse difraktsioon...

Füüsika
222 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Isaac Newton

" 7 Aastal 1704 ilmus Newtoni optikaalane uurimustöö "Opticks", mis äratas inimeste huvi kõikjal üle maailma. Mõningaid lauseid Newtoni tööst: 1. Valgusekiire murdumisvõime oleneb kiire värvist. 2. Päikese valgus on liitvalgus ja koosneb kiirtest, mille murdumisvõime on erisugune. Siiski optika ja gravitatsioon polnud ainsad valdkonnad, kuhu Newton oma jälje jättis. Ka õige mitmekesistel aladel võib leida Isaac Newtoni jälgi, nagu näiteks temperatuuride skaala koostamine, peegelsekstandi ehitamine, Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu ja liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas. Üldsus tunneb kõige paremini vast Newtoni kolme seadust: 1...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laineoptika

Lainepikkus (ühik nm) näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus f (1 Hz) näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Laine kiirus v (1 m/s) näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v = f = /T. c ­ valguse kiirus vaakumis. c = 3·108 m/s. Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete...

Füüsika
243 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõisted

7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub. 11.Millal paistab keha värvilisena? Valge valgus on liitvalgus . Keha paistab värvilisena siis kui värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi pind ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. 12.Miks tekib vari? Vari on piirkond, kuhu valgus ei satu. Vari tekib läbipaistmatu keha taha. Vari tekib valguse sirgjoonilise keha tõttu. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. 13.Valguse peegeldumisseadus. Valguse peegeldumisseadus: peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. 14.Kui suur on valduse kiirus vaakumis?...

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

8. Miks näeme kehi? ME NÄEME KEHI, kui nendelt tulev valgus satub silma. Näiteks: näen päikest, kui sellelt tulev valgus satub mulle silma Me näeme kehi, neilt peegeldunud valgus satub silma. Näiteks: näen lauda, kui sellelt peegeldunud valgus satub mulle silma. Me näeme kehi valguse silmalangemise sihis. 9. Millal paistab keha värvilisena? VALGE VALGUS on liitvalgus ja sisaldab kõiki spektri värvusi, tinglikult eristatakse seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesisine, lilla. Päikesevalgus on valge valgus. KEHA PAISTAB VÄRVILISENA, kui peegeldab tagasi selle värvilise valguse, mis langeb kokku keha pinna värvusega. Värviline pind neelab need värvilised valgused, mis ei lange kokku pinna värvusega. Näiteks: Punane keha peegeldab punast valgust, selle tõttu paistabki keha punasena. Punane...

Füüsika
280 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Fotograafia referaat/mõisted

Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest. Valge valguse näiteks on loomulik päevavalgus või ka luminofoorlampide nii nimetatud päevavalguslampide valgus. Valge valgus on liitvalgus , mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust,...

Fotograafia
102 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Värvusõpetus

Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame...

Kunstiajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Valgu struktuur

Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes Genoom kodeerib 20 aminohapet Valkude 3M struktuur-konformatsioon-on determineeritud tema aminohappelise järjestusega Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni) Liht ja liitvalgud: · Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. · Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise või mõne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Sekundaarsruktuur Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. · Enamlevinud struktuurid on: ­ heeliks, kus valk on keerdunud spiraalina; ­ voldik, kus ahela osad paiknevad kõrvuti. · Sekundaarstruktuuri hoiavad koos erinevate...

Molekulaardiagnostika
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektrmagnetvõnkumine

Kuidas on seotud elektromagnetlaine levimise kiirus, sagedus, periood ja lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus , mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika konspekt katseteks

D=1/f ühik= dioptria(dptr). Nägemine Lõhinägev silm näeb teravalt lähedasi esemeid. Kaugetest esemetest tekib aga terav kujutis võrkkesta ette. Lühinägevust saab korrigeerida nõgusläätsedega prillide abil. Kaugnägev silm tekitab kujutise kaugematest esemetest võrkkestale. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevust saab korrigeerida kumerläätsedega prillide abil. Värvide nägemine Valge valgus on liitvalgus , see koosneb 7 spektrivärvi valgusest. Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Esimesena lahutas valge valguse spektriks Isac Newton 1666.a. Valge värv peegeldab ükskõik mis värvuse. Kui üks värv neelab teise värvi siis ta muutub mustaks. Kui värv peegeldab endale vastavat samat värvi valgust siis ta säilitab oma värvi kuna ta peegeldab enda värvi. Mehaanika kuldreegel Niipalju kui me võidame jõus kaotame me teepikkuses. Lihtmehhanismid...

Füüsika
116 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse dispersioon

Ta suunas aknakardinas olevast august tulnud päikesekiired läbi klaasprisma toa vastasseinale. Sinna tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Vikerkaart on iidsetest aegadest loetud koosnevat seitsmest värvusest. Ka Newton eristas sellest ribast seitset värvust, mida kasutatakse tänapäevalgi: violetset, sinist, helesinist, rohelist, kollast, oranzi ja punast. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Spektri tekkimine valguse läbiminekul prismast oli tuntud juba ammu enne Newtonit. Seda seletati mingi salapärase mõjuga, mida klaas avaldab valgusele, muutes tema värvust. Newton järeldas oma katsest, et see pole õige. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taastada valge valguse. Lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale kõik...

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA!

klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad i...

Füüsika
935 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Füüsika referaat

Valguse dispersioon Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest ( või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Vikerkaar koosneb 7-st värvusest : punasest,oranzist,kollasest,rohelisest,helesinisest ,sinisest ja violetsest. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse spekter näitab,millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust ,vaid lahutab selle koostisosadeks,mille liitmisel saab taastada valge värvuse. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaagu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Vikerkaar Vikerkaar tekib siis,kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Selleks ,et vikerkaart näha,peame olema päikese ja vihmapilve vahel,nii et päike jääks meile seljataha....

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Värvusõpetus

VÄRVUSÕPETUS Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Valge valgus on liitvalgus , mis koosneb värvilistest valgustest. Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks. Spekter on vikerkaarevärviline riba. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Valguse dispersioon

Valguse dispersioon on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Dispersioonikatse skeem Newtoni katse Tegi katse 1666. a. Suunad aknakardinas olevast august tulnud valguse läbi klaasprisma seinale. Tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Newton hakkas värvilist riba nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline Kollane Oranz Punane Enne Newtoni katset seletati spektri tekkimist mingi salapärase mõjuga, mida klaas avaldab valgusele. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taastada valge valguse . Spektriks lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale...

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio ­ hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%)....

Füüsika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun