LEICA DIGITAALNIVELLIIR SPRINTER 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi.
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................................................................3 1. Diginivelliir ......................................................................................................................................4 1.1 Leica Sprinter 250M...................................................................................................................4 1.2 Trimble DiNi ..............................................................................................................................4 2.Elektrontahhümeeter .........................................................................................................................5 2.1 Ühemehe-tahhümeeter .............................................................
Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastab samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 4,7cm x 250m= 1175m, seega 4,7 cm kaardil vastab 1175m looduses. Täpselt sama kordan ka teiste joonte pikkustega ning teiste mõõtkavadega. Kaardilt 1:10 000 vastab 1cm 100m looduses, 1: 50 000 vastab 1cm 500m looduses, 1:2000 vastab 1cm 20m looduses. Ülesanne 2
Välisõhu kaitse seadus AS Õhurõhk otsustab rajada katlamaja, kus küttena kakatakse kasutatama prügi, sest katlamaja asub ise prügimäe juures. Seejures, et vältida ümbruskonna suuremat reostumist, ehitatakse korsten 260m kõrge. Mõne aja pärast lähevad katki põlemisgaase puhastavad filtrid ning firma jätkab töötamist nendeta. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Korstent ei tohiks ehitada kõrgemat kui 250m · selleks võib taotleda eriluba, et saastavust vähendada. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Katkiste filtridega ei tohi jätkata töötamist, · 48 tunni jooksu tuleb teavitada tõrkest tööinspektsiooni ja kohalikku omavalitsust · Nõutakse seadme koormuse vähendamist või töö lõpetamist, kui normaalset tööreziimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada või ei rakendata seadme käitamist vähesaastava kütusega.
Fuji vulkaan Fuji Asukoht · Geograafilised koordinaadid 35 N 21'5" N . · Asub Euraasia mandril. · Jaapani riigis. Asutus tihedus · Fuji vulkaani ümber on väga tihe asustus. Geoloogiline asukoht · Fuji asub Filipiini laama juures ja see laam liigub kokku. Fuji iseloomustus · Fuji kõrgus on 3.776 m, 40-50km ja kraatri sügavus on 250m. · Fuji teised nimed on: Mount Fuji; Fujiyama; Fuji-san. · Kohalikud peavad seda vulkaani pühaks mäeks. Vulkaani pursked · Fuji purskab iga 2-5 saj tagant. · Viimati purskas Fuji vulkaan 1707 aastal. · Fuji on tegev vulkaan Purske tagajärjed · Viimase Fuji purske tagajärjel(1707) tekkis Jaapani kõige suureim järv `'Lake Biwa'' Kasutatu allikad · http://www.sacred-destinations.com/japan/mou · https://www.google.ee/
Matemaatika 6.klassile 1.Arvuta. 54 310+23 690=78000 450 760+1 564 768=2015528 86,315+4,085=90,400 478,23+56,09=534,32 2.Arvuta komadega. 3,0906:3=1,0302 0,24:8=0,03 8,642:2=4,321 0,7:7=0,1 0,105:5=0,021 12,444:4=3,111 0,14:4=0,035 60,12:3=20,04 3.Kirjutan lünka sellise arvu,et tekiks tõeline võrdus. 200cm=2m 40000mm=40m 3000cm=300dm 70000dm=7km 25000cm=250m 150000cm=1500m 400dm=40m 26000m=26km 900mm=9dm 2000mm=20dm 8000dm=800m 40000dm=4km 4.Pohla pere käis pühapäeval jõhvikal.Mitu kilogrammi jõhvikaid korjas Pohla pere kokku? Marju ja Mait 14kg,Ema 16kg,Isa 16kg. 1)Ema ja isa korjasid kokku 2*16 kg jõhvikaid. 2)Pohla pere korjas 14+2*16=46 kg jõhvikaid.
3 maailma kõrgeimat hoonet Burj Khalīfah • Asukoht: Dubai • Kõrgus: 828m • Avati 4. jaanuar 2010 • Ehituse kestus: 6 aastat 200 6 • Peaarhitekt on Adrian Smith • Hoone tellija/praegune omanik on Emaar Properties • Hoones on 160 korrust • Maailma kiireim ja kõrgeim lift (64km/h) • Hoone ümber on ka purskaevusüsteem, mis on 250m pikk ning purskab vett 150m kõrgusele. • Süsteemi valgustavad 6600 valgustit ja 50 värviprojektorit. • Veemängu taustaks lastake ka muusikat. Huvitavaid fakte • Seal on ka eluruume • 39 alumist korrust on hotell • 7500 ehitustöölist ja lihttöölised • Hoone maksumus 1,5 miljardit dollarit Shanghai Tower • Kõrgus: 632m • Ahituse algus: 2008 • Valmimisaeg: 2015 • Asukoht: Shanghai • Kavandajaks Gensler
14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv.
7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 5,5cm x 250= 1375m, seega 5,5cm kaardil vastab 2650m looduses. Ülesanne 2 Eesmärk: Etteantud väärtuse kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses abil arvutada joone pikkus kaardil. Mõõtkava on 1) 2000, 2) 5000, 3) 1:1000. Tabel 2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses
Simuna kraater Teadaolevalt üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud kraatritest maal Läbimõõt valliharjalt 8,5m Sügavus 1,9m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kärdla kraater Tekkis ligi 455 mlnj aastat tagasi Tekkis tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel Läbimõõt ligi 4km Vall kuni 250m kõrge ja 1 km lai Sügavus vallilt 400-500m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neugrundi kraater Umber 475 mlnj aastat vana Vallirõngaste läbimõõt 7km Kogu struktuuri läbimõõt on 21km Sügavus kuni 70m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 =...
- Venitusharjutused - Kolm madallähet pakkudelt - Lõigud 4x30m - Venitusharjutused Kolmapäev - 100m eeljooksud Neljapäev - 200m eeljooksud - 100m finaal Reede - 400m eeljooksud Laupäev - 200m finaal Pühapäev - 400m finaal 4.nädal Esmaspäev puhkepäev Teisipäev - Soojendus - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus - Lõigud 5x120m - Jõuharjutused - Venitusharjutused Neljapäev - Soojendus - 5x100m - 250m 150m 100m - 6x60m lendlähtest - Jõuharjutused 8 - Venitusharjutused Reede - Soojendus - Sisse-väljajooksud 3x200m, 3x100m - Teatejooksud - Jõuharjutused - Venitusharjutused Laupäev - Soojendus - 2x30m pakkudest kurvis - 3x220m 150m 50m - Venitusharjutused Pühapäev puhkepäev 5.-8.nädal Ühtib eelmise perioodi 5.-8.nädalaga. III ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp
9 1:5000 2,88 144 1:10 000 2,88 288 1:25 000 2,88 720 Ülesandes 1 pidin leidma maastikujoone pikkused erinevatele mõõtkavadele. Selle sain järgmiselt: Punktidevahelise joone pikkuse (d) korrutasin mõõtkavaga. Nt: 4,75cm x 250m. 2,9 cm (d1) tähistab joone 1-2 kaugust. 250 m aga on 1 cm kaardil, mille mõõtkava on 1:25 000. Ülesandes 2 pidin saama joone pikkuse kaardil, kui ette oli antud joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses. Selle sain nõnda: Kõigepeal arvutasin, kui palju vastab 1 cm plaanil mingile mõõtkavale.(nt 1:2000 mõõtkavas 1cm = 20m). Nüüd jagasin joone pikkuse looduses(S = 48,89m) selle mõõtkavaga(nt. 20m). Ülesandes 3 leidsin joone horisontaalprojektsiooni pikkuse looduses
Majutus vähemalt 3*** hotellides hommikusöögi ja õhtusöögiga. 1. päev Tallinn-Tokyo Lend Tallinnast Stockholmi, koguneda 14.00. Stockholmist Tokyosse hommikuks. Lendamine SASiga. 2. päev Tokyo Majutamine 4**** hotellis, seejärel linnaekskursioon. Külastatakse Keisrelikku Paleed, mis on maailma ainsa imperaatori residents; 333 meetriga Tokyo kõrgeimat ehitist Tokyo Towerit, kus asub mitu muuseumit, kohvikut ja 2 vaatepaltvormi 150m ja 250m kõrgusel; Rahvusmuuseumit, mis on Jaapani vanim ja suurim ning kajastab saareriigi ajalugu 10 000 a eKr kuni 19. sajandini. Seejärel on vaba aeg disanerilikus ja moele pühendunud Harajuku linnaosas, kus võib näha väga eriliselt riietatud teismelisi, kuid ka nautida rahvusroogi.Õhtusöök hotellis. Tokyo Tower 3.päev Tokyo-Nikko Hommikusöök. Asakusa tempel: tempel aastast 645, kuid hävis Teises maailmasõjas
· Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi Vähilakk e. vähi tagaosa Toitumine : Suu=neel=söögitoru=magu=maks=sooltoru=pärak Erituselundid : rohelised näärmed, suu juures, tundlate alusel VÄHILAADSED (sabata) Krabid · Tugev, lai pearindmiku kilp - hiina villkäppkrabi-ekskülaline ?? - ämblikkrabi (4m) - suur kamtatka krabi (1,5m) 250m süg - karuskrabi ???????????? · Sümbioos käsnaga · Käsn: kaitseb krabi + varjab · Krabi: saab süüa tänu käsnale - osa elab maismaal - kopsud · kookosvaras-puuviljasest (v.a kookos) · maaerakvähk.erakvähk
märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu peaaegu üldse joone pikkusest. 7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda. Kui mõõtkavas 1:500 on käigu pikkus rohkem kui 250m, siis peab tegema sulgemisega käigu 8. Joone pikkust mõjutavad parameetrid tahhümeetris. Prisma konstant 9. Missugune joone parand sõltub joone pikkusest, mis ei. 10. Mis faktorid mõjutavad tahhümeetriga kõrguse mõõtmise täpsust peamiselt. Prisma kõrgus 11. Mis on kompensaatori tööpiirkonna ulatus? 3-4 min 12. Mis lugemeid üheteljeline kompensaator parandab ja mis lugemeid ei paranda? Kompensaator tekitab uue virtuaalse telje ja arvutab lugemid selle suhtes
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved?
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest (silikaadid/raud-nikkel) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid...
mis on valmistatud puhtast tselluloosist. Pealetrükitud muster. 3 rulli pakis, 4 pakki kotis. · Paberkäterätikud rullis S2 2-kihiline tselluloospaber 60 m · Paberkäterätikud One Stop L2, 2-kihiline tselluloospaber 110 lehte pakis 2 kihilised majapidamispaberid- · Paberkäterätikud rullis S2 2-kihiline tselluloospaber 60 m · Majapidamispaber Orava 2-kihiline, valge · Rullkäterätt Plus sinine 32cm 2* 250m Lotus Professionaal Plus 2,2-kihiline,sinine, nested, perforeeritud. 100% uus kiud. 250 m. Laius: 32 cm. Kotis: 2 rulli; Alusel: 36 kotti. Sobib käte ja nõudlike pindade pühkimiseks, puhastamiseks lahustite ja pesemisvahenditega. Tänu nested-tehnoloogiale on paber eriti suure imamisvõimega ja mitmekordselt kasutatav - alternatiiv köögirätikule Paberkäterätikud- · Paberkäterätikud Non-Stop 1, 1-kihiline, tselluloospaber, 250 lehte pakis.
Seal armastatakse ilusate ilmadega ühiselt olla ning grillida. Aed on suur ja hubane ning ilus roheline muru. Eelnevalt on arvestatud ka juba lastega ning rajatud liivakast, mänguväljak ja pallimängu plats. Kuna majal on peale kamina veel ka keskkütte , siis saab katlamajja ka veranda kaudu nii et ei pea päris õuealale minema. Verandale on ka sisse ehitatud panipaiga ruum kus hoitakse küttepuid. Naabrid paiknevad ligikaudu 250m meetri kaugusel ning teiselpool maja on riigimets, seega on neil privaatust piisavalt. Vanemad on väga rahul oma elupaigaga, kuna saavad seda kujundada oma äranägemise järgi. Üldmulje nende kodust on väga positiivne. Kodused riski- ja ohutegurid Vannitoas pole libisemiskindlat põrandakatet. Märg põrand on libe ja sellel on kerge kukkuda. Köögis kraanikausi all asuvas kapis asub kodukeemia panipaik, kuid uks sellel on katki
See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. Kvaternaarist varasemad setted-1)Üleminedevon põhjaveekiht-karbonaatsed kivimid,paksus 25km,väike nurk Kagu-Eestis. 2)Kesk-devon-Lõuna-Eesti,devoni liivakivid,kaetud ülemdevoni ja kvaternaari setetega,selle kihi vahel veepide puudub,paksus max 250m,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik.Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on surveline,rauavaene,levib kogu lõuna-eestis,joogiveeks Tartus,Pärnus,Võrus,Valgas.5)Silur-
th kauba hoiustamise keskmine aeg laos, öp. qs.a = 580 000 / 365= 1590 valin, th= 4 öp valin, = 1 Eld = 1590 x 4 x 1 = 6360 TEU Merelt-maale 55% ehk 3498 TEU Maalt merele 45% ehk 2862 TEU Ladustamisala maksimaalsete virnade korral: 6360*10m2=63600 m2 Ladustamisala mitte maksimaalse täitumis korrral (konfitesent 0,8) :63600/0,8=79500 Konteineri ladustamispindala :79500*1,4= 111300 =11 Ha 11 /2,5=4,4 = 440 m on lao pikkus Lao pindala 250m x 440m 6. Kraanad 6.1 STS-kraana tehnilised andmed, töötsükkel Kraana pikkus= 35 m Kraana ulatuskaugus= 45 m Tahaulatus= 10 m Tõste kõrgus maapinnast= 25 m Kraana laius = 18,2 m Vertikaalliikumiskiirus= 100 m/min Horisontaalliikumiskiirus = 150 m/min Töötsükkel: Vertikaalliikumine kokku 100 m + Horisontaalliikumine : 100m = 200 m Vertikaalliikumine 1 min + Horisontaalliikumine 40 s + konteineri haaramine 10 s + konteineri langetamine 10 s = 120 s = 2 minutit
vahemiku network nodes. IEEE802,3 10Base2-10Mbit/s koaksiaal 10BaseT-10Mbit/s(1,25MB/s) optiline 10BaseBF-10Mbit/s optiline IEEE802,11(WiFi) a) sagedus 5GHz läbilase 23Mbit/s levi sees-35m väljas-120m b) sagedus 2,4GHz läbilase-20Mbit/s levi sees-38m väljas-140m g) sagedus 2,4GhZ läbilase19Mbit/s levi sees-38m väljas 140m n) sagedus2,4-5 Ghz läbilase-130 Mbit/s levi sees-70m väljas 250m 3/4 Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ CSMA/CD- Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection. Ethernet-võrgus kasutatav pöördusmeetod, mille puhul kõik võrgus paiknevad seadmed konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast. Kui seade üritab signaali võrku
Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa Lubatud rõhu langus 30kPa Kaugus kompressorist 250m Üks töötsükkel 0.5s Seadme kirjeldus Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale. Peene fraktsiooniga ülemine sõel (1A) liigub edasi tagasi ostsilleerides jämeda fraktsiooniga sõela (2A) kohal. Mõlema kahepoolse silindri vibreerimissagedus f = 2Hz, mida reguleeritakse õhukogusega vastavalt koormusele. Suunamuutus toimub sisse tõmbunud asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks....
5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos nivelliiriga kasutatakse ka mõõdulatti (nivelleerimislatt), millele on peale märgitud sentimeetrid ja meetrid. Maapinna kõrguse saamiseks vaadatakse läbi nivelliiri mõõdulatti ning märgitakse vihikusse mõõdulati lugem. Maapinna kõrguste erinevuse saamiseks mõõdetakse mitme maapinnapunkti kõrgused.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela PÕLVAMAA LOODUS Referaat Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid....................................
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Pik...
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM..........
kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996, Lk 10) Neil on voolujooneline veeeluks kohastunud keha, lühikesed tiivad
piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele
Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest
kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse. 62. Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem-Devon on aga karbonaatsete kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal Kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja. 63. Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 64. Vooluvee geoloogiline tegevus. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel
Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz (1857-1894) leidis mooduse, kuidas edastada elektromagnetlaineid. Ta tegi kindlaks, et need levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende lainepikkuse. Tema varajase surma tõttu jäi aga raadio konstrueerimata. Tema tööd jätkasid vene füüsik Aleksandr Popov (1859-1906) ja itaallane Guglielmo Marconi (1874-1973), mõlemad valmistasid 1894.a. elektromagnetsignaalide vastuvõtja . 1896.a. demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250m kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz. Sama aasta mais edastas Marconi morsesignaale traadita 5 km taha. Traadita telegraaf oli raadio eelkäija. Esimene püsiv fotokujutis saadi 1822.aastal camera obscura abil, see oli kumera läätsega kast, mille ees oli väike ava. Fotograafia algust tähistab prantsuse kunstniku Louis Jacques Daguerre´i (1789-1851) 1839.a. leiutis, mille abil õnnestus kinnitada kujutis hõbetatud vaskplaadile.
Allikas Müra tugevus (dB) Kuulmislävi 0 Maakoha öine taustaheli 20- 40 Vaikne magamistuba 35 Tuulepark 350m kaugusel 35- 45 65 km/h sõitev auto 100m kaugusel 55 Suruõhupuur 95 Reaktiivlennuk 250m kõrgusel 105 Valulävi 140 Tabel 1 Tuulepargi tekitatud müra võrreldes teiste müraallikatega (Inglismaa Tuuleenergia Assotsiatsioon BWEA 2009). Samuti leidsid mõned vastanutest, et tuulepargi rajamisega jääks nende elukeskond lindudest vaesemaks. Tänased uudsed tuuleturbiinid ei kujuta endast suurt ohtu lindude või muule elusloodusele. Uuematel tuuleturbiinidel on aeglasemad labad, mis aitavad vältida lindude suremust
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOH...
Foreword Bridging rivers, gorges, narrows, straits, and valleys always has played an important role in the history of human settlement. Since ancient times, bridges have been the most visible testimony of the noble craft of engineers. A bridge can be defined in many ways, but Andrea Palladio, the great 16th century Italian architect and engineer, hit on the essence of bridge building when he said "...bridges should befit the spirit of the community by exhibiting commodiousness, firmness, and delight." In more practical terms, he went on to explain that the way to avoid having the bridge carried away by the violence of water was to make the bridge without fixing any posts in the water. Since the beginning of time, the goal of bridge builders has been to create as wide a span as possible which is commodious, firm, and occasionally delightful. Spanning greater distances is a distinct measure ...
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
