Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika valemid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Füüsika valemid #1 Füüsika valemid #2 Füüsika valemid #3 Füüsika valemid #4 Füüsika valemid #5 Füüsika valemid #6 Füüsika valemid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lisette098 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem ­ on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus ­ on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe ­ on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on määratud seda traje

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s ­ nihe, l ­ teepikkus, v ­ kiirus, t ­ aeg, vk. ­ keskmine kiirus, a ­ kiirendus, v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ri

Füüsika
thumbnail
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

t t rad r . [] SI = 1 . Eelnevatest seostest v = ja = saame joon- ja nurkkiiruse seose s t t v = r . Kesktõmbekiirendus ak = v ja kesktõmbejõud Fk = m v ( F = m a ). 2 2 r r Ringliikumise ehk tiirlemise valemid kehtivad ka pöörlemise kohta. = 2 f . Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt ja samal trajektooril. Eristatakse vabavõnkumisi ehk omavõnkumisi, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul, ja sundvõnkumisi, mis toimuvad välise perioodilise jõu mõjul. Kui nende sagedused kokku langevad, siis toimub võnkeamplituudi järsk kasv ehk resonants. Kui võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon, siis on võnkumine harmooniline. x = x0 sin t

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

t t rad r . [] SI = 1 . Eelnevatest seostest v = ja = saame joon- ja nurkkiiruse seose s t t v = r . Kesktõmbekiirendus ak = v ja kesktõmbejõud Fk = m v ( F = m a ). 2 2 r r Ringliikumise ehk tiirlemise valemid kehtivad ka pöörlemise kohta. = 2 f . Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt ja samal trajektooril. Eristatakse vabavõnkumisi ehk omavõnkumisi, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul, ja sundvõnkumisi, mis toimuvad välise perioodilise jõu mõjul. Kui nende sagedused kokku langevad, siis toimub võnkeamplituudi järsk kasv ehk resonants. Kui võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon, siis on võnkumine harmooniline. x = x0 sin t

Füüsika
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond ­ sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI ­ mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja

Füüsika




Kommentaarid (1)

Kaisalaura15 profiilipilt
Kaisalaura15: Siit saab abi
13:05 10-05-2021



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun