Eesti keele lauseõpetus 2010/2011 (4)

4 HEA

Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused
2010/2011

Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest?
Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus , keelesugulus , soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas “Beiträge...” ( 1813 -1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad.

Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga?
EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm.
EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis.

Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad?
1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) – võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi;
2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi):

ühildumine e. kongruents – põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel)

sõltumine e. rektsioon – põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse , vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all)
Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A  Ö ühekorraga

Mis tüüpidesse jagunevad fraasid ?
VP sööb saia, saia sööma
Nominaalfraasid:
NP nukker vaim
AdjP kummaliselt nukker
AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti
PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed
QP (kvantorifraas) kolm kummitust , liiter piima, palju aega

Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid?
Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus .
Osalisi ja asjaolusid:
tegija e. agent (Mees lõhub puid)
kogeja (Talle meeldib lugeda)
valdaja (Tal on raamat)
neutraalne osaline (Raamat vedeleb põrandal, Ta on õpetaja)
patsient (vaatab kuud, lõhub puid)
stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle)
vahend (Ta lõhkus kirvega puid)
koht (Ma elan Tallinnas)
aeg (Koosolek toimub homme )
Tegevussubjekt – esiletõstetuim osaline (Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Agent, kogeja, valdaja, neutraalne osaline (vm.) Grammatiline subjekt , muu: allatiiv, adessiiv, partitiiv . Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda.
Tegevusobjekt – semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt ( Kass vaatab kuud).
Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema – reema , fookus , tuntud – tundmatu.

MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED
Öeldis e. grammatiline predikaat – finiitne verbivorm , nt Poiss jookseb , Lapsed kirjutavad kirjandit.
Alus e. grammatiline subjekt– nimisõna( fraas ) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke.
Alus ja öeldis on lause pealiikmed.
Sihitis e. grammatiline objekt – verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit.
Öeldistäide e. predikatiiv – verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom , Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid.
Määrus e. adverbiaal – igasugune verbi laiend , mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune adjektiivi ja adverbi laiend, nt. Käisin nädalavahetusel metsas, Tänavune sügis on üllatavalt soe.
Täiend e. atribuut – nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv.

Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse?
Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses . TS – tegevussubjekt
Subjektisuhe
Lause põhitüüp
Näiteid
GS = TS = teema
Normaallause:
transitiivne
intransitiivne
MITTENORMAALLAUSED
Mees ehitas maja
Poiss jookseb
Mari on haige
(GS)  TS = teema
Omajalause
Kogejalause
Tal on head sõbrad / häid sõpru
Lapsel on igav
Talle meeldib tantsida
Teda huvitab botaanika
GS = TS  teema
Olemasolulause e. eksistentsiaallause
Tulemuslause
Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi
Täna sajab lund
Poisist kasvas mees

Mis osadest võib koosneda liitöeldis?
Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist

Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad?
1. Agentiivsus ( helistama ) olemasolev teadlik agent – mitteagentiivsus (helisema, sarnanema).
Helista ! *Helise! *Sarnane oma isaga!
2. Transitiivsus (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient – intransitiivsus (helisema, säilima).
3. Tegevuslaad:
staatiline (olema, kuuluma , koosnema, kestma) – dünaamiline (plahvatama, süttima, minema, vulisema).
Dünaamiline: duratiivne (vulisema, minema) – momentaanne (plahvatama). Punktuaalne (süttima, lõppema)  momentaanne.
Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.)
4. Verbi sisemine aspekt: piirivõimaluseta - verbitähendus ei eelda lõppu (vulisema, kestma) – piirivõimalusega (minema, ehitama, saavutama ). Piirivõimaluseta on staatilised ja osa duratiivseid verbe (vulisema), piirivõimalusega momentaanid (seisatama, lõppema, ärkama, murduma) ja osa kontinuatiive (ehitama, kirjutama, minema).

Mis on ja kuidas vormistuvad öeldise grammatilised kategooriad, mida on vaja teada nende õigekeelsusest?
pööre (isik + arv), tegumood , aeg, kõneviis, kõneliik. Morfoloogilised ja perifrastilised vormid.
Need tähendused võivad väljenduda kas puhtmorfoloogiliselt, s.o verbi tunnuste kaudu, või leksikaalmorfoloogiliselt -- tarindi kaudu, mis koosneb üldise tähendusega (abiverbitaolisest) verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt saab olematuleviku väljendamisel, pidi lugema kaudsuse väljendamisel Öeldise isiku- ja arvuvorm oleneb aluse vormist ja sisust.
Öeldis ühildub täisalusega harilikult isikus ja arvus

Milles seisneb ja mis vahenditega väljendub lause aspekt?
Lause aspekt: lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatepunkti vahel. Piiritlemata e. imperfektiivsed (Jaan ehitab suvilat, Küün põles), piiritletud e. perfektiivsed (Jaan ehitas suvila , Küün põles maha) ja ebamäärase aspektiga (Jaan sõitis Tartusse ) situatsioonid. Lause aspekti kujundab ennekõike verbi sisemine aspekt. Imperfektiivsed situatsioonid

vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse
algus- või lõpp-piir ei ole märgitud
vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon toimuv

Näiteks: Tüdrukud uisutavad. Mees ehitas maja.
Perfektiivsed situatsioonid

situatsioonil on mingi piir, mis eraldab teda vaatluspunktist
situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse lõpetatus, vms
vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon terviklik

Näiteks: Tüdrukud uisutasid õhtuni. Mees ehitas maja valmis.

Kuidas ühildub öeldis alusega, kui aluseks on hulgafraas või rindühend?
1. Hulgamäärsõnade, samuti tervikut väljendavate hulganimisõnade puhul on öeldis ainsuses. Nt Palju inimesi sai surma. Jagu sõdureidmarssis üle silla.
Öeldis on enamasti ainsuses ka kogust väljendavate hulgasõnade osa, enamik, hulk, muist , mitu, paar või tosin puhul. Kuid kui selline hulgasõna paikneb lause algul ja teda laiendab loendatav nimisõna (nt inimene, raamat vms, mitte aga vesi, mure vms), pole päris võimatu kasutada ka mitmust. Nt Ilutulestikku jäi ootama enamik inimesi. Enamik inimesi jäi (jäid) ootama ilutulestikku. Hulk relvastatud politseinikke piiras (piiravad) maja ümber. Maja piiras ümber hulk relvastatud politseinikke. Saalist lahkus mitu saadikut. Mitu saadikut lahkus (lahkusid) protesti märgiks saalist.
2. Kui hulgasõnaks on põhiarvsõna, kasutatakse nii mitmust kui ka ainsust. Eelistatakse siiski mitmust, kui hulgafraas on lause algul või väljendab täpset hulka, ning ainsust, kui hulgafraas on lause lõpus või väljendab ebamäärast hulka. Vrd Kolm meest lükkavad (lükkab) paati vette – Paati lükkab (lükkavad) vette kolm meest – Umbes kümme meest lükkab (lükkavad) paati vette.
Kui arvsõnafraasil on määratlev ehk determineeriv laiend, siis on öeldis mitmuses . Nt Need/kõik kümme poissi meie klassist astusid ülikooli. Koodi neli viimast numbrit olid muutunud.
3. Omajalauses tingib lauselõpuline hulgafraas alati öeldise ainsusevormi. Nt Neil oli kolm poega .
1. Ja/ning-rinnastuse korral on öeldis harilikult mitmuses, nt Jüri ja Peeter astusid ülikooli. Mõnel juhul kasutatakse siiski ainsust.
Öeldis on ainsuses, kui iga rindliiget vaadeldakse eraldi. Nt Iga mees ja (iga) naine peab teadma oma õigusi. Siis tüdines üks, teine ja kolmasning lahkus mängu juurest.
Ainsust võib kasutada, kui rindühendi liikmed on sisult lähedased. Nt Armastus ja austus oli/olid talle rohkem häda kui õnne toonud . Rindühendi järelasendi korral on niisugusel juhul ainsuslik öeldis parem. Nt Kus oli nüüd ta au ja uhkus?
Järelasendis rindliikmete korral võib kasutada ainsust ka siis, kui rindliikmed märgivad sündmuse seisukohast tihedalt seotud asju või nähtusi. NtSauna juurde kuulub ~ kuuluvad mullivann ja puhkeruum.
Järelasendis sisult lähedaste rindliikmete puhul pole võimatu kasutada ainsust isegi siis, kui öeldisest kaugemal olev rindliige on mitmuses. Nt Sel aastal ilmus ~ ilmusid talt romaan ja mõned novellid (kuid: Sel aastal ilmusid talt mõned novellid ja romaan).
Nagu hulgafraasi puhul, nii ka rindühendi puhul on öeldis alati ainsuses omajalauses. Nt Tal oli poeg ja tütar.
2. Nii .. kui ka -rinnastuse puhul on võimalik nii öeldise ainsus kui ka mitmus . Nt Nii üks kui ka teine nõjatub ~ nõjatuvad tuge otsides vastu uksepiita.
Kui alused on rinnastatud ja üks neist on isikuline asesõna, siis on öeldis mitmuses ning asesõnale vastavas pöördes, nt Peeter ja mina loeme. Teie ja Peeter loete . Mitme asesõna korral määrab öeldise pöörde isikuhierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) eespool paiknev asesõna, nt Mina ja sinaloeme. Tema ja sina loete.
Kui isikulise asesõnaga seostub rindliikme asemel kaasnemismäärus, siis on juba asesõna ise sageli mitmuses, hõlmates nii põhi- kui ka kaasosalist, nt Meie sinuga loeme ja öeldise mitmus seda loomulikum. Kui aga kaasnemismäärus seostub ainsusliku nimisõnaga, järgnedes sellele vahetult, siis jääb öeldis ainsusesse. Nt President Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga käis visiidil Soomes. (Vrd President Arnold Rüütelkäis koos proua Ingrid Rüütliga visiidil Soomes.)

Mis on öeldise grammatilised kategooriad?
Öeldisverbi grammatiline (pöördeline või perifrastiline) vorm väljendab isiku ja arvu, tegumoe, aja, kõneviisi ning kõneliigi tähendust.

Mis tingimustel esineb osaalus?
Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega öeldisverb jääb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi. Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teemana teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja, ehk reemana alus.

Mis tingimustel esineb täissihitis?
Täissihitis esineb osasihitise paralleelvõimalusena vaid niisuguste verbide puhul, mille tegevus võib jõuda mingi tulemuseni. Sihitise valik oleneb siin kahest asjaolust — tegevuse tulemuslikkusest ja sihitise enda laadist . Kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka), kasutatakse täissihitist. Näiteks lauseis Virve õmbles endale uue seeliku ja Õmble endale uus seelik ! on täidetud mõlemad täissihitise valiku tingimused: esimeses lauses on tegevus tulemuseni (teostumiseni) jõudnud, teises jõuab selleni tulevikus, mõlemas lauses esineb asja märkiv sihitis uus seelik. Kui aga üks või mitte kumbki täissihitise valiku tingimus pole täidetud, kasutatakse osasihitist. Näiteks lauses Virve õmbles endale uut seelikut märgib sihitis küll asja, kuid tegevuse tulemuslikkus siit ei järeldu (selle kohta ei võeta seisukohta).

Mis juhtudel on sihitis nimetavas käändes?
Osastavas käändes sihitist nimetatakse osasihitiseks, omastavas või nimetavas käändes sihitist aga täissihitiseks.
Tingimused, mille puhul täisihitis pannakse nimetavasse käändesse, on üldjuhul järgmised:

kui täissihitis on vormilt või sisult mitmuslik, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Isa viis kaks last lasteaeda.
kui öeldisverbiga väljendatakse käsku, nt Vii laps lasteaeda! Laps lasteaeda viia!
kui öeldisverb on umbisikulises tegumoes, nt Laps viiakse lasteaeda.
kui täissihitis laiendab da-tegevusnime, nt Isa ülesandeks jäi laps lasteaeda viia.

Mis süntaktiliste omaduste poolest erinevad kvantitatiivselt piiritletud ja piiritlemata tähendusega nimisõnad?
Piiritletud nimisõnad on alati täisaluse funktsioonid, piiritlemata võib ollaa nii osa-/kui täisalus.
Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ehk totaalsubjektiks. Täisalus on tüüpiline alus, mis paikneb normaaljuhul lause algul ja ühildab endaga öeldisverbi isikus ja arvus, nt Ma loen raamatut. Me loeme raamatut.
Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi. See jääb alati ainsuse 3. pöördesse, nt Tänavanurgal seisis inimesi.
PIIRITLEMATA
Ainsus
PIIRITLETUD
1) AINED (kasutatavad ainsuses, mitteloendatavad)
1) ASJAD (loendatavad): inimene, tass, maja
a) ained: liiv, jahu, hapnik
2) QP: kolm tassi, kott jahu, taldrikutäis suppi , paar saapaid
b) abstraktmõisted: armastus, austus, õudus
c) piiritlemata objektikogumid: mööbel
Mitmus
2) JUHUSLIK HULK (asjade ebamäärane hulk): tassid, majad
3) asjade KOMPLEKT: saapad , prillid

Mis liikidesse saab jagada öeldistäited?
Sisulised tüübid:

iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha . Kuu on ümmargune

identifitseeriv öeldistäide: Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane
Omadussõnaline öeldistäide (missugune?)
Sõna (või vastav fraas) nt

Omadussõna: Lapse nägu oli must
Kesksõna: Lapse nägu oli määrdunud. Põrandad olid poonitud.
Asesõna: Niisugune sa oledki
Järgarvsõna: Mina olen kümnes
da- infinitiiv : Lugu pole laita
Nimisõna käändevormid: Tüdruk oli valge peaga. Koer oli sabata. Skulptuur on jääst. Koer on head tõugu
Kõrvallause: Ta ilme oli selline, nagu oleks juhtunud midagi erakordset.

Nimisõnaline öeldistäide (kes? mis?) nt

Nimisõna: Jüri on väike poiss. Jüri on meie targemaid poisse

Asesõna: Kes ta on?

Kvantorifraas: Möödunud nädalavahetus oli kaks päeva metsatöid

da-infinitiiv: Vähem süüa on kauem elada
Täis- ja osaöeldistäide (totaal- ja partsiaalpredikatiiv: käändsõna nimetavas või osastavas)
Osaöeldistäide:
See mees on pikka kasvu. Ema ja tütar olid ühte nägu.
Ta on mu parimaid sõpru (vrd. Ta on üks mu parimaid sõpru).
See on midagi muud
Kas ta on varas ? – Jah, ta on seda.

Mis liikidesse saab jagada määrused?
A. Tegevuse osalisi väljendavad määrused

Valdajamäärus (habitiivadverbiaal)
Andsin talle raamatu.
Tal on igav.
Sain vennalt / venna käest kirja.

Tegijamäärus (agentadverbiaal)
See töö jääb minu poolt / minust tegemata.
See kiri on venna kirjutatud.

Vahendimäärus (instrumentaaladverbiaal)
Sellist kirja loetakse luubiga / luubi abil.

Kaasnemismäärus (komitatiivadverbiaal
Rein läks (koos) sõbraga välja.

Sõltuvusmäärus (rektsiooniadverbiaal)
Teda süüdistati varguses.
Film jutustab vadjalastest.
B. Tegevuse asjaolusid väljendavad määrused

Kohamäärus (lokaaladverbiaal)
Toas on pime.
Auto sõitis mööda metsateed.

Ajamäärus (temporaaladverbiaal)
Laupäeval magan lõunani.

Kvantumimäärus
Pakk kaalus kolm kilo. Sa räägid liiga palju.

Viisimäärus
Kuu paistab heledalt. Kuu paistab nagu päike.

Seisundimäärus
Ilm läks külmaks. Peeter töötab õpetajana. Uks jäi lahti.
C. Sündmuste põhjuslikke seoseid väljendavad määrused

Põhjusmäärus (kausaaladverbiaal)
Ta puudus haiguse pärast. Käed on külmast kanged. Tädi suri kopsupõletikku.

Tingimusmäärus (konditsionaaladverbiaal)
Õnnetuse korral helistage numbrile 112.

Mööndusmäärus (kontsessiivadverbiaal)
Tõlkekonarustest hoolimata / tõlkekonaruste kiuste on see tore raamat.

Otstarbemäärus (finaaladverbiaal)
Juhatajale toodi allakirjutamiseks hunnik pabereid.

Mis määrustel on kolm suunaaspekti?
3 suunaaspektiga määrused
Määruse tüüp
kuhu?
(latiivne)
kus?
(lokatiivne)
kust?
(separatiivne)
Kohamäärus
Läksin teatrisse
Olen teatris
Tulen teatrist
Valdajamäärus
Andsin emale lille
Emal on lill
Sain emalt lille
Seisundimäärus
Keerasin ukse lukku
Uks on lukus
Keerasin ukse lukust lahti
Ajamäärus
Olen juunist augustini maal
Olen juulis maal
Olen juunist augustini maal

Milles seisneb suhtereegel?

Suhtereegel

Mõned määrused käivad intransitiivses lauses alusega tähistatu kohta, transitiivses sihitisega tähistatu kohta.
Kohamäärus
Nt koera sihtkoht: Koer läks õue (intransitiivne lause, koer on alus)
Peremees saatis koera õue (transitiivne lause, koer on sihitis)
Seisundimäärus
Nt liha sihtseisund: Liha kees pehmeks (intransitiivne lause, liha on alus)
Kokk keetis liha pehmeks (transitiivne lause, liha on sihitis)
Valdajamäärus
Nt nuku valdaja: Lapsel on nukk (intransitiivne lause, nukk on alus)
Jõuluvana tõi lapsele nuku transitiivne lause, nukk on sihitis)

Mille poolest sarnanevad sihitisesarnased määrused sihitisega?
Sihitisekäändelised määrused. Osa kestust väljendavaid ajamäärusi ning hulga- ja mõõdumäärusi langeb vormilt kokku sihitisega. Nad esinevad sihitise käänetes -- nimetavas, nt Oota viis minutit!, omastavas, nt Ootasin ühe minuti, ja osastavas, nt Ma ei oodanud minutitki, kusjuures üht või teist käänet tingivad siin paljuski samad asjaolud , mis sihitise puhul. Määrustena ei vasta nad aga mitte sihitise küsimustele kes? mis? kelle? mille? keda? mida?, vaid küsimustele kui kaua? ja kui palju? ning esinevad lauses ka sihitute verbide laiendina. Nimetava (või omastava ) vaheldumine osastavaga on nagu sihitise puhulgi võimalik vaid jaatavas lauses, eitavas lauses on sihitisekäändeline määrus enamasti osastavas, nt Juku suusatas viis kilomeetrit (ühe kilomeetri) / viit kilomeetrit (ühte kilomeetrit), aga: Juku ei suusatanud viit (ühte) kilomeetritki. Osastavat ei nõua üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Juku ei suusatanudmitte viis kilomeetrit (ühe kilomeetri), vaid kolm.

Mida on vaja teada määruste õigekeelsusest?
Määrus ehk adverbiaal on verbi laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide, nt Lähenpoodi. Juku rääkis juhtunust emale.
Määrused jagunevad terveks reaks all-liikideks, mis väljendavad mitmesuguseid tähendusi
Eesti keelele on iseloomulik, et valduses olekut märgib alalütlevas käändes määrus koos üldises tähenduses olema-verbiga, nt Mul on raamat. Teiste keelte eeskujul on eesti keelde toodud ka omamist väljendavad verbid omama ja evima, mida kasutatakse koos alusega, nt Ma ei oma = evi mingit ettekujutust sellest tööst. See tarind sobib üksnes konkreetse omandisuhte näitamisel, muudel juhtudel on soovitav teda vältida. Ajamäärus, mis vastab küsimusele millal?, on harilikult alalütlevas või seesütlevas käändes, nt Me elame sündmusrikkal ajal. Vanas eas kipuvad haigused kallale. Erandlikult on nimetavas käändes kellaaega märkivad määrused, nt Tunnid algavad (kell) pool üheksa, samuti aastaarvu märkivad määrused, kui neile ei järgne sõna aastal (see kas paikneb aastaarvu ees või puudub üldse), nt See juhtus (aastal) tuhat üheksasada kakskümmend neli, aga: See juhtus tuhande üheksasaja kahekümne neljandal aastal (aastal 1924 või 1924. aastal). Määrused, mille peasõnaks on kord, aasta, nädal, päev, õhtu, võivad olla niihästi nimetavas kui ka alalütlevas, nt Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni. Nimetavas võivad olla ka kuu, tund, minut, sekund, kui neid laiendab pronoomen iga, nt Ta tuleb iga minut. lt-määrsõnad. Mitme määruseliigi, eriti aja-, viisi- ja hulgamääruse vormistamisel asendatakse pahatihti nende traditsiooniline esinemiskuju lt-liitelise määrsõnaga:koheselt pro kohe; üheaegselt, samaaegselt, õigeaegselt pro ühel ajal, samal ajal, õigel ajal; esmakordselt, teistkordselt, paljukordselt pro esimest korda, teist korda, palju kordi ; ligikaudselt pro ligikaudu; aastaringselt pro aasta ringi; eelnevalt pro enne; järgnevaltpro pärast jne. See on tarbetu ja mõjub sageli bürokraatlikuna.
Halb
Hea
See töö tuleb koheselt lõpetada
See töö tuleb kohe lõpetada
Aruanne esitati õigeaegselt
Aruanne esitati õigel ajal
Saak ületab keskmise kahekordselt
Saak ületab keskmise kaks korda
Puuvilja müüakse aastaringselt
Puuvilja müüakse aasta ringi

Mis rühmadesse jagunevad üldlaiendid?
Üldlaiendite peamised funktsionaalsed rühmad:

grammatilised ÜL: kas, või/vä, ega, no, küll, eks, mitte jne.
Küll on soe! No mis sa räägid? Sa jääd siia, eks? Sa jääd siia või? − Jään küll; Küll on palav!

modaallaiendid: vist , võib-olla, küllap, arvatavasti, vaevalt , niikuinii, õnneks, kahjuks, paraku, nagu jne.
Ta on vist / arvatavasti / niikuinii / kahjuks ära läinud. Vaevalt see talle meeldib. Ta nagu ei teadnud seda.

infostruktuurilaiendid: ju, -gi/-ki, siis jne.
Ma ju ei taha süüa. Ta oligi ära läinud. Seda ta siis ootaski?
4) konnektiivlaiendid – viitavad rinnastussuhtele. ka, -gi/-ki, isegi, samuti, veel, juba, alles, lisaks, näiteks, ühtlasi, esiteks, teiseks, hoopis, pigem, seevastu, enam, siiski, kas või jne.
Ka lapsed
Lapsedki olid hommikuni jaanipeol
Isegi lapsed
 x + lapsed olid hommikuni jaanipeol
Suurte perede soodustuseks on näiteks tasuta koolilõuna
 Suurte perede soodustuseks on x + tasuta koolilõuna
See oli hoopis känd, mis pimeduses mustendas
 känd, mitte x
See pole enam nali
 mitte nali, vaid x
Kell on juba kaksteist
 mitte vähem, vaid 12
Kell on alles kaksteist
 mitte rohkem, vaid 12
5) intensiivistavad ÜL: ometi, nüüd, lausa, just, küll, siis jne.
Tule nüüd ometi! Just seda ta ootaski. Ma olen selle tööga lausa hädas. Seda ma küll ei oodanud.

Miks ei loeta üldlaiendeid lauseliikmeteks?
Üldlaiend on lauseelement, mis modifitseerib kogu situatsiooni tähendust. Ei tähista lausele vastava situatsiooni komponenti. Üldlaiendi kohta ei saa esitada küsimust nagu lauseliikmete kohta. Leksikaaltähendus

puudub või on minimaalne (partiklid: See pole ju nii. Kas sa tuled?) või

on metatekstiline lause sisu suhtes (Minu meelest on rong läinud. Õnnetuseks langes valik minule .)

Mida on vaja teada üldlaiendite õigekeelsusest?
Üldlaiendeiks nimetatakse sõnu või fraase , mis kuuluvad kas kogu lause või ühe lauseliikme juurde sellega grammatiliselt seostumata ja annavad lausele mingi lisatähenduse. Sageli väljendavad üldlaiendid kõneleja suhtumist lausega väljendatusse, nt Võib-olla ta valetas. Midagi kahtlast selles loos igatahes on. Äkki on temaga tõestimidagi lahti. Kahjuks jääb loeng ära. Sinu õnneks seda ei märgatud. Kuid nad võivad väljendada ka mitmesuguseid teisi "sündmusüleseid" tähendusi, nt küsimust: Kas ta mind enam mäletabki?, eitust: Ega mulle pole arsti tarvis!, millegi ootuspärase kinnitust: Just nii pidigi juhtuma.
Levinud üldlaiend on rõhumäärsõna nagu. See väljendab kõhklust või ebakindlust, nt Tenagu ütlesite midagi. Kahjuks esineb kõnekeeles ka palju tarbetut "nagutamist", s.onagu kasutamist siis, kui kõhklust või ebakindlust näidata ei tahetagi, nt Selle raha nadnagu varastasid. Su poeg nagu looderdab päevad läbi. Meil on nüüd nagu beebi majas ja raha vaja. Sellist pseudokõhklevat kõnemaneeri tuleks vältida.
Üldlaiend võib olla ka lausekujuline. Et selline lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, just nagu kiilutud põhilause sisse, siis teda nimetataksegi kiiluks Nt Peeter, ma pean silmas Juhani venda, lõpetab tänavu keskkooli.

Mis rühmadesse jagunevad alistussidendid?
Liigid:

Rinnastussidendid

Rinnastavad sidesõnad ja, ning, ehk, või, aga, vaid jne.

NB! näiteks, lisaks, see on (s.o), see tähendab (s.t) on üldlaiendid (konnektiivlaiendid): kõik lapsed, see on nii poisid kui tüdrukud.

Rühmsidendid ei…ega, kas…või, nii…kui, niihästi…kui

kõik lapsed, see on nii poisid kui tüdrukud.

Kordussidendid küll…küll, ei…ei

Tal pole ei aega, ei raha.

Alistussidendid:

Alistavad sidesõnad: et, kui, kuigi, nagu, sest jne.

Ta ütles, et tuleb homme. Kas oled juba suur kui härg?

Korrelaatsidendid (korrelaat + sidesõna): nii et, siis kui, sellepärast et, olgugi et, ilma et, nii et, nii nagu, seda enam et, vaatamata sellele et jne.

Räägi selgelt, nii et ma aru saan. (vrd. Räägi nii, et ma aru saan.)
Selleks et elada, peab ka sööma.

Küsipartiklid kas ja ega.
Ma ei tea, kas rong on läinud.

Küsivad-siduvad asendussõnad:

pronoomenid kes, mis, milline jne.
proadverbid kus, millal, miks jne.
küsiühendid kui kaua, kui pikk, mis värvi jne.
Tuli see, keda oodati. Ma ei tea, miks ta tuli. Räägi, kui vana sa oled.

Mida on vaja teada sidendite õigekeelsusest?

Sidendite õigekeelsusest

1. Sidesõnad ja ja ning on samatähenduslikud, nt Jüri ja = ning Mari elavad Tallinnas.Kui ühes lauses läheb vaja mitut rinnastavat sidesõna, siis võib neid kasutada vaheldumisi , nt Jüri ja Mari läksid Kassitoomele ning Toomeorgu.
2. Sidesõna kuna kasutatakse nii põhjus- kui ka ajatähenduses, nt Tuli hakata õppima,kuna (= sest) muu enam ei aidanud. Külli õppis viiulimängu, kuna (= samal ajal kui)teised lapsed muretult mängisid.
3. Sidesõna ehk ühendab samatähenduslikke, või aga vastastikku välistavaid rindliikmeid, nt nimisõna ehksubstantiiv, võit või kaotus.
4. Ühendsidesõnas mitte (ainult) .. vaid (ka) tarvitatakse vastandava elemendina sidesõna vaid, mitte aga, nt Ma ei lähe mitte sinna, vaid jään siia, väär: Ma ei lähe mitte sinna, aga jään siia.
5. Eitavas rind - või koondlauses on sidesõna ega, nt Televiisorit ei tohi panna kütteseadmete juurde ega (mitte: või, ja) sektsioonkappi. Stefani järeltulijad ei osanud komi keelt ega (mitte: ja ei) püüdnudki seda õppida. Jaatavas rind- või koondlauses ega = ja/ning ei, nt See, mis oli, on möödas, ega = ja/ning ei tule enam kunagi tagasi.

Mis on täiendite põhitüübid?
Täiend e. atribuut
Põhitüübid:
1) predikaatne atribuut e. adjektiivatribuut
pikk poiss  Poiss on pikk
rikkis kell  Kell on rikkis
adjektiivatribuut e omadussõnaline täiend
Tüüpiline adjektiivatribuut

vastab küsimusele missugune? (kollane maja)
ühildub põhjaga käändes ja arvus (kollane maja, kollastest majadest)
on omadussõna(fraas)
on muudetav öeldistäiteks (maja on kollane)
paikneb põhja ees

Funktsioonilt jagunevad

kirjeldavad (iseloomustavad) täiendid: uus maja, väsinud inimene, kõrge puu, missugune kool
määratlevad (konkretiseerivad) täiendid: see maja, mõned inimesed, kõrgem matemaatika , germaani keeled, mis kool

Sõnaliik (või fraasi peasõna):

omadussõna: pikk poiss, katoliku kirik , eri asutused, vaiksevõitu poiss.
järgarvsõna: kolmas klass
asesõna: see poiss, mõlemad lapsed, oma elu, kõik sõbrad
kesksõna, mata-vorm, da-infinitiiv: oodatud külaline, pesemata nõud, teada lugu
üks, põhiarvsõna mitmusevorm: üks raamat, kahed suusad
nimisõna käändevormid: kullast kett, head tõugu kass, nupuga kepp
kaassõnafraas: üle põlve kleit
adverb: pilukil silmad

2) aktantne atribuut
genitiivatribuut: poisi raamat  Poisil on raamat
Genitiivatribuut e nimisõnaline täiend omastavas käändes
Vastavalt funktsioonile lähtelauses võib olla

subjektiline: lõokese lõõritamine ( lõoke lõõritab), Browni avastus

objektiline: hümni laulmine ( lauldakse hümni), Ameerika avastamine

adverbiaalne: lõokese tiivad ( lõokesel on tiivad), Browni liikumine (liikumine on Browni poolt avastatud), saarte taimestik ( taimestik on saartel)
Subjektiline ja objektiline genitiivatribuut esinevad deverbaalnoomenist põhjaga, neid sisaldav NP on sündmust väljendav nominalisatsioon.
adverbiaalatribuut: uks kööki  Uks viib kööki
Adverbiaalatribuut e määrustäiend Võib olla tähenduselt

habitiivatribuut: kiri emalt,
kaasnemisatribuut: mees hobusega,
sõltuvusatribuut: laul merest,
kohaatribuut: maja mere ääres, võti tulevikku

jne.

lisand e. apositsioon – põhjaga samaviiteline N või NP: sõber Ants, ajakiri Keel ja Kirjandus.
Lisand e apositsioon
Nimisõnaline täiend, mis tähistab sama objekti või olendit mis Positsioonilt jaguneb ees- ja järellisandiks.
Eeslisandi vormitüübid:
1) ühilduv (pealinn Tallinn, pealinnas Tallinnas)
2) nimetavas käändes (dotsent Tamm, dotsent Tammel)
3) omastavas käändes (Tallinna linn)
4) seestütlevas käändes (kunstnikust sõber)
Järellisandi vormitüübid:
1) ühilduv (Peeter, meie vana sõber – Peetrile, meie vanale sõbrale)
2) osastavas käändes (Peeter ja Mari, meie osavamaid sõnaseadjaid)
3) olevas käändes (Peeter osava sõnaseadjana)
4) sidesõnaga kui (Peeter kui osav sõnaseadja)

Mis liiki sõnad saavad olla kvantorifraasi põhjaks?
Põhi:
1) põhiarvsõna või pronumeraal (kaks, tuhat, tosin, mitu, paar, null, kolmkümmend seitse , viiendik)
2) kvantiteedisubstantiiv (liiter, korvitäis, rühm, hulk, osa, enamik, enamus)
3)kvantiteediadverb (palju, vähe, veidi, natuke, rohkesti)

Mida on vaja teada fraaside õigekeelsusest?
Kui lausest tehakse nimisõnafraas, võib nimisõna laiendiks muutunud sõna säilitada selle kuju, mis tal oli verbi laiendina. Seetõttu võivad täiendiks saada peale omastavaliste nimisõnavormide ka nimisõna muud käändevormid, nt uks eluruumidesse (vrd Uks viib eluruumidesse), kaassõnafraas, nt puhkus pärast tööd, määrsõna, nt valjusti hüüdmine(vrd hüüab valjusti) ning tegevusnimi, nt suplemast tulek (vrd tuleb suplemast), oskusrõõmu tunda (vrd oskab rõõmu tunda).
Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? Osa täiendeid võivad peale selle vastata ka konkreetsematele küsimustele, nt venna (missugune? kelle?) raamat, ukseluruumidesse (missugune? kuhu?).
Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid.
Sellel üldreeglil on järgmised erandid:
1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline:
a) eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas;
b) järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil, ntKasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kuisuurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas ).
Märkus. Eesti murretes ja varem ka üldkõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse-sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede.
2. Üldse ei ühildu:
a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega- laadi , -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra , akuraat, tipp-topp, siiru -viiru, valmis, täis(tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses ' omaette , eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (aga: Täit selgust sellest ei saanud).Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua;
b) asesõnad mis (tähenduses 'missugune') ja kogu, nt Mis lilli sa ostad? Nooruk ðokeeris oma käitumisega kogu seltskonda.
3. Omastav asesõna oma tavaliselt ei ühildu, nt Andsin oma vennale nõu. Omaühildub ainult siis, kui ta on lauserõhuline, eelkõige kindlates ühendites: omal jõul, omal käel,omal jalal, omal viisil, omalsoovil, omal kombel , omal ajal, omast käest, omad poisidjne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema. Noormees on omal käel jõudnud nii kaugele, aga: Ta laenas oma sõbrale raha.
4. Mineviku kesksõnad eestäiendina oma põhjaga ei ühildu, nt Andsin väsinud javaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua

Muus vormis täiendid

Täiendid, mis pole omadussõnalised või nimisõna omastava kujulised, on harilikult määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, portfell paberitega, vaadeõue, puhkus pärast tööd, kõik viimseni, tööstaaþ õpetajana, rinnuni rohi , mehekskasvamine, valjusti hüüdmine. On ka sihitise vormis ja sihitise tähendusega täiendeid, ntsoov õppida.
Märkus. Vormilise ja sisulise sarnasuse tõttu määruse või sihitisega analüüsitaksegi niisugune täiend mõnikord ekslikult määruseks või sihitiseks, eriti kui tema põhjaks on teonimi või muu deverbaal, nt sellest rääkimine, tööle minek, oskus töötada. Peetagu meeles, et määrus ja sihitis laiendavad verbi, mitte nimisõna. Nimisõna laiend, ükskõik missugusel kujul ta ka ei esineks, on alati täiend.
Kui määruse- või sihitisevormilisel täiendil on samatähenduslik vaste omastavakäändelise täiendi kujul, siis tuleks eelistada viimast kui eestipärasemat.
Halvem
Parem
võti paradiisi
paradiisi võti
esimene osa kirjutisest
kirjutise esimene osa
tagatis eduks
edu tagatis
sanatoorium südamehaiguste raviks
südamehaiguste sanatoorium
tellimus piletitele
piletitellimus
kokkuostuhinnad sigadele
sigade kokkuostuhinnad
vareenik kartuliga
kartulivareenik

Mis liikidesse jagunevad mittetäieliku struktuuriga laused ?
Jagunevad:
1) lünklause ehk elliptiline lause. Süntaktiliselt obligatoorne element sõnastamata, kuid sisuliselt olemas.
Kuhu sa lähed? – Ø Ø koju.
2) vaeglause – olulist komponenti pole, lisada ei saa.
Tere hommikust! Siia tullakse

Mis tunnused iseloomustavad vormeleid?
Iseloomulikke tunnuseid:
1. kinnisstruktuur
2. kinnistunud sõnajärg
3. kinnistunud leksika/ semantika
4. nihkunud tähendus
5. ehitus ebaregulaarne
6. kindel funktsioon tekstis või situatsioonis

Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles?
Lausetüübid jagunevad suhtluseesmärgi järgi:
1) väitlause Sa jooksed kiiresti
2) küsilause Kas sa jooksed kiiresti?
3) käsklause Jookse kiiresti!
4) soovlause Jookseks ta kiiresti!
5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti!

Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused?
Jaguneb:
1)valikküsilause:

üldküsilause – Kas sa kohvi tellisid?
eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) – Kas sa tellisid kohvi?
loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) – Kas sa tellisid kohvi või teed?

2) eriküsilause – Mida sa tellisid?

Mis liikidesse saab jaotada modaalsust?

1. Episteemiline modaalsus (tõenäosusmodaalsus)
Partiklid:
muidugi ilmselt vist vaevalt
tõepoolest tõenäoliselt võib-olla
kahtlemata küllap ehk
teatavasti küll vahest
mõistagi arvatavasti viimaks
Modaalverbid: võima, pidama , näima, paistma, tundma.
Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik .
Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga
Muidugi ta tuleb
Vaevalt ta tuleb

2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus)
(tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav – kohustuslik – keelatud jne.)
Mine tuppa !
Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda
Las ta tuleb siia
Kas tohib tulla?

3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus)
Tegevussubjekti sisemine suutlikkus või tahtmine midagi teha. Verbid nagu jaksama, jõudma, suutma, saama, võima, pidama, tahtma, viitsima.
Jüri ei jaksanud sõpra ära oodata
Ma saan sind aidata
Tema ei või sinna midagi parata

4. Tegelikkushinnang
a) reaalsushinnang
Kui mul oleks palju raha, läheksin reisima .
Oleks mul palju raha!
b) võimalikkushinnang (võimalik – paratamatu)
See rohi võib sind aidata.
See rohi peab sind aitama .

5. Väärtushinnang (positiivne – negatiivne)
õnneks, kahjuks, paraku
kahju küll, oh õnnetust, oh rõõmu
hea, halb, tore, kahju (+ et ...)
soovlause
Õnneks / paraku läks ta plaan nurja
Hea, et sa tulid

Mis liikidesse jaguneb rinnastus?
Rinnastuse liigid:

ühendav ehk kopulatiivne ’ja’

eraldav ehk disjunktiivne ’või’

Ühendav rinnastus

markeerimata

ja, ning, ega, nii...kui, ei...ega
Lapsed ja koerad jalutavad pargis .
Selles pargis jalutavad nii lapsed kui koerad.
Selles pargis ei jaluta ei lapsed ega koerad.

markeeritud ühendav rinnastus: ‘ja’-seosele lisandub lisatähendusseos:

vastandav seos - aga, kuid, ent, vaid

Ta on väike, aga tubli .
Puudu tuli mitte rahast, vaid ajast.

järeldav seos - üldlaiendid seega, järelikult, niisiis

See raamat on väga vana, seega väärtuslik.

seletav seos - üldlaiendid s.o, s.t, nimelt, täpsemalt, sidend ehk

See raamat on väärtuslik, nimelt väga vana.
lingvistika ehk keeleteadus
Lausete vahel veel põhjuse- ja ajaseos (seetõttu, siis).
Eraldav rinnastus - või, kas...või
Kas te soovite teed või kohvi?
Me kas võidame või sureme

Mida on vaja teada koondlause õigekeelsusest?
Koondlause sisaldab rinnastatud mittelauselisi moodustajaid. Vrd rindlause - lause, mis sisaldab rinnastatud lauselisi moodustajaid. Rinnastus ehk koordinatsioon - grammatiline seos süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vahel, millest ükski ei määra teise olemasolu ega süntaktilist vormi.
Koondlause ja rindlause eristamisest:
Koondlause (lisatud ühe aluse juurde verbifraase) nt. Päike rändas rõõmsalt ja uhkelt mööda taevast ja saatis kiiri igas suunas laiali või rindlause (ühendatud lauseid , järgnevad laused aluseta lünklaused)? nt. Päike rändas rõõmsalt ja uhkelt mööda taevast ja Ø saatis kiiri igas suunas laiali.
Kindlalt koondlause:
1) laiendamata, sisult kokkukuuluvad öeldised, intensiivistavad, pole eraldi situatsioone.
Ma ootan ja ootan. Tule aga tule! Laps nuttis ja karjus. Ta läks ja kutsus politsei. (vrd seriaalkonstruktsioon: Ta läks kutsus politsei)
2) sidendid nii... kui, niihästi... kui, mitte niivõrd... kui, ehk (ei rinnasta lauseid)
Metall roostetab ehk korrodeerub. Laulja oli ise nii viisi loonud kui sõnad sepitsenud.
Pigem koondlause muudel juhtudel, kui seos tihe ja lauseteks jaotamine eraldaks; ühine abiverb. Vrd.
Sind on ära kuulatud ja sobivaks loetud. ≠ Sind on ära kuulatud ja sind on sobivaks loetud. Ma pidin täna vara tõusma ja sadamasse minema.
Pigem rindlause, kui alus hõlpsasti lisatav, nt. Ta helistas, järelikult (ta) tahtis midagi.

Mis tegurid mõjutavad sõnajärge?
* lauseelementide kokkukuuluvussuhted (moodustajate lahutamatuse ja põhja ning laiendi kõrvuti paiknemise tendents )
* grammatilised funktsioonid (lauseelementide kindlad positsioonid, nt V2, G−N)
* infostruktuur (T – R, fokuseerimine, tuntus)
* moodustajate struktuur: lühem – pikem, lihtsam – keerukam
* lause rõhustruktuur

Mis on eesti keele sõnajärje peamised tendentsid?
V2 − finiitne verbivorm on teisel kohal pärast teemana toimivat moodustajat. Peamiselt iseseisvas väitlauses.
Kui alus pole lause algul, siis V2 eriti
* “raske” aluse korral: Homme ootab kogu meie perekond sinu helistamist (vrd. Homme ootavad nad / nad ootavad sinu helistamist)
* viisimäärus 1. kohal (Kiiresti läksid poisid välja)
* kõrvallause, eriti otsekõne 1. kohal (Kui saabub kevad, paraneb tuju. “Kuhu minek?” küsis tema.)
* kui, nagu, otsekui, justkui 1. kohal (Tundus, nagu tuleks keegi)
Verb kaldub olema lause lõpus:

teatestruktuuris kaalukana, eriti eitav (Mannaputru mina ei söö. Kõik meie vaenlased just seda ootavadki.)
modaalpartikliga algavas lauses (Küllap ta selle töö ära teeb, Vaevalt me homme kohtume, Kahjuks ma sinna ei lähe.)
küsilauses (Kuhu sa eile kadusid ? Kas sa homme sõitma tuled?)
mõningais kõrvallauseis: Ma tean, kuhu ta eile kadus , Lind värises, kui ma ta pihku võtsin.

Verb kaldub olema lause algul:
*inversioonküsilauses: Oled sa homme kodus?
*tingimuslauses ja soovlauses: Oleksid sa homme kodus, tuleksin külla; Oleks ta kodus!
*hüüdlauses: Oled sina alles tubli!
*käsklauses: Tulge teie koju!
*...oli teine õige väsinud.
*narratiivis: Läksin mina ühel päeval trammi peale ja ...
*lausealgulise elemendi puudumise korral: Ø tulen varsti. Sajab vihma.
Inversiooni korral on alus vm algselt lausealguline element kohe pärast Vfin: Laupäeval läksid tudengid kesklinna meeleavaldusele. Täna oleks mul pidanud saksa keeles tunnikontroll olema.
Infiniitse verbivormi laiendid verbivormi ees: Laps oli toolilt maha kukkunud.
Määrustest jm. on sageli esimene valdajamäärus (kellele?): Isa andis pojale esimese nälja kustutamiseks torisedes tahvli šokolaadi. Esiletõstmata ajamäärus paikneb eespool esiletõstmata kohamäärust: Selts korraldas sel aastal Torontos keelepäeva.
Eelviimasel kohal on tuntu; lause lõppu nihutatakse oluline (uus, esiletõstetav, vastandatav vms.) info
Isa andis pojale šokolaadi. Isa andis šokolaadi pojale
Enne verbi võib olla rohkem elemente, kui lisandub pronoomen, proadverb, rõhuline verbi intensiivistav laiend. Vältida: -me me, - te te: me elasime, te elasite
Enne siin elasid röövlid ja vargad . Enne elasid siin röövlid ja vargad

Milles seisneb lause infostruktuur?
Lause teatestruktuur (infostruktuur, pragmaatiline struktuur)
Lause ehituse see osa, mille ülesanne on vormistada teadet. Teatestruktuuri elemendid väljendavad peamiselt
1. teate lähtepunkti (teema) - sihtpunkti (reema),
Teema
Reema
Puu otsas
istub vares
Vares
istub puu otsas
2. referentide tuntust (definiitsust) - tundmatust (indefiniitsust)
Pilt ripub seinal . Seinal ripub pilt. Leo leidis sõrmuse üles. Leo leidis sõrmuse.
3. esiletõstu (fookus).
Esiletõst rõhu abil, partiklitega, lause algusse või lõppu paigutamisega.
Sa saad sellega hakkama. Sa saidki sellega hakkama.

Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? - Rindlause ja põimlause.
Liitlause koosneb osalausetest, mis on omavahel rinnastusseoses (rindlause e. parataks) või alistusseoses (põimlause e. hüpotaks). Põimlause osalaused on pealause (põhilause) ja kõrvallause. Liitlause tüübi määrab liitlause vahetute moodustajate vaheline seos.

Mis on kiillause ?
Kiillause e. kiil – lausekujuline üldlaiend. Sageli vaeglause. Kiillausega lause ei ole liitlause, sest kiillause on hõlmava lausega grammatiliselt seostamata: kiilu ei seo hõlmava lausega sidend ega korrelaat, ta ei ole hõlmava lause moodustaja. Nii kiil kui hõlmav lause on eraldi iseseisvad laused.
Siin – ma küll päris täpselt ei tea – ta elabki. Mina, vabandage , lahkun mängust.
Üte, hüüund – kiilu liigid. Poisid, tulge siia! Oi, mis juhtus!

Mida on vaja teada liitlause ja kiillausega lause õigekeelsusest?
Kiilud on väga sageli vaeglaused, nt Küll on lugu, niit jälle otsas! Saatke, palun, mulle kiri! Oma Lancia juhtimisega ei tulnud toime Jaan Ratas (Laulupeo 3). Teie, tähendab, olete ka üliõpilane. (Kiil tähendab on muutunud parasiitväljendiks ja seetõttu püütagu seda võimalikult vähe kasutada.) Ainult vaeglause kujul esinevad kiilu eriliigid -- üte ja hüüund. Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele.
1. Komadegaeraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta. 2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms

Mis liikidesse jagunevad lauselühendid?
Lühendi liik
Peasõna vorm
Näide
Aluslühend
da-tegevusnimi
Vaikida tähendab nõus olla
Sihitislühend
da-tegevusnimi
Jaan kavatses kinno minna
vat-vorm
Kuulsin õues karjutavat
Öeldistäidelühend
da-tegevusnimi
End teostada on karjääri teha
v-kesksõna
Reklaam peab olema lööv
tav-kesksõna
See puuvili on söödav
nud-kesksõna
Isa on tööst väsinud
tud-kesksõna
Õpetaja oli juhtunust ärritatud
mata-vorm
Ta on söömata
Määruslühend
da-tegevusnimi
Tigu kõlbab süüa
vat-vorm
Nägin teda venda ootavat
ma-tegevusnime vormid:
ma-vorm
Aino läks baari kohvi jooma
mas-vorm
Aino käis baaris kohvi joomas
mast-vorm
Aino tuli baarist kohvi joomast
maks-vorm
Ants tahtis tõusta, rõhutamaks sellega, et ta lahkub
mata-vorm
Unustasin avaldusele alla kirjutamata
Kära tekitamata ronisid mehed narile
des-vorm
Telegrammi lugedes läksid tal jalad nõrgaks
nud-kesksõna
Kõrge mäe otsa jõudnud, vaatame huviga ringi
Siin veetis ta seltskonnast kõrvaletõmbununa siiski sisukaid päevi
tud-kesksõna
Üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker
Kaaslastest mahajäetuna kõmpis poiss nukralt kodu poole
v-kesksõna
Daam näib kergesti ärrituvana
tav-kesksõna
Daam tundub kergesti haavatavana
verbita lühend
Mees läks metsa, kirves käes
täiendlühend
adjektiivatribuut
v-kesksõna
Põgenev loom tormas metsa poole
tav-kesksõna
Tagaaetav loom tormas metsa poole
nud-kesksõna
Hirmust hullunud loom tormas metsa poole
tud-kesksõna
Koertest ehmatatud loom tormas metsa poole
mata-vorm
Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat
määrus- või sihitistäiend (aktantne atribuut)
mis tahes käändeline verbivorm
Lootus karjääri teha ei täitunud
Meid ootab ees matkama minek
Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal
Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist
Lamades lugemine rikub silmi
jne.

Mida on vaja teada lauselühendite õigekeelsusest?
1. Alati eraldatakse komaga :
a) verbita lühendid, nt Läksin tahvli juurde, vihik käes;
b) määruslikud nud- ja tud-lühendid, nt Söönud kõhu täis, heitsin magama. Kurja isa ähvardustest hirmutatud, hakkas tüdruk nutma ;
c) kesksõna- ja mata-lühendid järeltäiendina, nt Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.
2. Määruslike des-, mata-, maks- ja tuna-lühendite komakasutus allub järgmistele reeglitele:
a) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil on laiendeid ja need laiendid paiknevad tema järel, siis lühend eraldatakse komadega, nt Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda. Paul oli tähelepanelikult jälginud iga lauset, kaasa haaratuna kõne loogilisest arengust. Jaak tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega oma positsiooni;
b) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil pole laiendeid või kui laiendid paiknevad lühendis tema ees, siis lühendit tavaliselt komadega ei eraldata , nt Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Vastust ootamata lahkus mees toast . Polnud vaja end eriti pingutada seda kõike mõistmaks. Ükskõikses suhtumises süüdistatunatundis Jaan sõprade ees piinlikkust.
3. Ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendit) komaga ei eraldata, nt Ma tahaksin koju minna. Laps läks metsa marju korjama. Ta tegi magamatusest kurnatuna raske avarii. Ema ootav tütarlaps istus aias. Trepile astunud perenaine vaatas veel kaua külalistele järele.

Mis on nominalisatsioon ja mida on vaja teada selle kasutamisest?
Sündmust väljendav nimisõna (deverbaalsubstantiiv) või nimisõnafraas, mille põhjaks on kas teonimi, nt päikese tõusmine, rahvaste iseseisvumine , tubade kraamimine, või mõni muu deverbaalist nimisõna, nt Juku tulek, lapse kiire areng, mehe kõrvalhüpe. Selliseid fraase nimetatakse nominalisatsioonideks. Nimisõna väljendab nominalisatsiooni korral mitte tegevust kui protsessi, vaid tegevust kui nähtust. Nimisõna laiendid ei ole sihitised , öeldistäited ega määrused, vaid täiendid. Need täiendid, millele lauses vastab alus või sihitis, on omastavas käändes, nt Päike (alus) tõuseb -- päikese tõusmine/tõus. Kraamitakse tube (sihitis) -- tubade kraamimine. Määrusele vastavad täiendid on määruse vormis, nt Kõigiga kogu aeg poliitikast rääkimine hakkab juba ära tüütama, v.a viisi- ja ajatäiend, mis võib esineda nii määrusetaoliselt määrsõnana kui ka omadussõna käändevormina, nt vara = varane tõusmine, pikalt = pikk seletamine.
Kui nominalisatsioonis on rohkem kui üks täiend, kusjuures üks neist on omastavas, teised aga mingis muus vormis, siis oleks hea asetada see teine täiend peasõna järele. See on vajalik täiendite vahelise soovimatu otseühenduse vältimiseks.
Halvem
Parem
ema majast väljumisel
ema väljumisel majast
happe metallidega reageerimisel
happe reageerimisel metallidega
kaltsude paberi tootmiseks kasutamine
kaltsude kasutamine paberi tootmiseks
Kordamisküsimused on toeks aine süstemaatilisele omandamisele kursuse materjalide põhjal.
22

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 275 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

275 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadrivi5 Õppematerjali autor

kordamisküsimused-vastused

eesti keel lauseõpetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti keele reeglid

TEGUMOOD Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks. Olevik loetakse Lihtminevik loeti Täisminevik on loetud Enneminevik oli loetud AEG Olevik tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb) Minevik tegevuse toimumine enne kõnehetke. (poiss luges raamatut) Tulevik tulevikule osutatakse eesti keeles leksikaalsete vahenditega. (tunnid hakkavad toimuma). KÕNEVIIS Kindel tegevus on reaalne. (loen raamatut) Tingiv tegevust näit võimaliku, kavatsetuna. (sa loeksid) Käskiv väljendab käsku. (sa loe) Kaudne (teade ei edastu kõnelejat, vaid kelleltki teiselt. (ta olevat lugenud) Mõõtev väljendab käsku, mis on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule. (Jüri tehku see töö ära)

Eesti keel

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

Akadeemilise kirjutamise alused

doc

Eesti keele reeglid

tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel

docx

Lausete liigid

olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

Eesti keel

docx

Eesti keele väljendusõpetus: LAUSE VORMISTAMINE

*Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus. *Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud. TULEVIKU VÄLJENDAMINE Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole. Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema, hakkama. Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja. Vältida tuleb saama-tulevikku: *Tundub, et homme võistlus ei saa toimuma. > Tundub, et homme võistlust ei toimu. Uus postkontor saab olema igati ajakohane. Paar aastat tagasi käisin Pariisis, kuhu tahtsin juba ammu minna. Filateeliaga tegeleb ta juba aastaid. Kas see näitus saab olema avarama temaatikaga kui eelmine?

Eesti keele väljendusõpetus

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

docx

10.klassi eesti keele grammatika

-mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus)

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

anyone: Kokku on 50 küsimust-vastust, mis on tõepoolest põhjalikult vastatud. Kuigi õppejõud sel aastal enam kordamisküsimusi ei andnud, on need ikkagi abiks materjali omandamisel.

23:37 18-05-2012