Eesti keele lauseõpetus 2010/2011 (4)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti keele reeglid

TEGUMOOD Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks. Olevik loetakse Lihtminevik loeti Täisminevik on loetud Enneminevik oli loetud AEG Olevik ­ tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb) Minevik ­ tegevuse toimumine enne kõnehetke. (poiss luges raamatut) Tulevik ­ tulevikule osutatakse eesti keeles leksikaalsete vahenditega. (tunnid hakkavad toimuma). KÕNEVIIS Kindel ­ tegevus on reaalne. (loen raamatut) Tingiv ­ tegevust näit võimaliku, kavatsetuna. (sa loeksid) Käskiv ­ väljendab käsku. (sa loe) Kaudne ­ (teade ei edastu kõnelejat, vaid kelleltki teiselt. (ta olevat lugenud) Mõõtev ­ väljendab käsku, mis on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule. (Jüri tehku see töö ära)

Eesti keel

12

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde ­ lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde ­ pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

Akadeemilise kirjutamise alused

9

doc

Eesti keele reeglid

tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded  Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel

6

docx

Lausete liigid

olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

Eesti keel

11

docx

Eesti keele väljendusõpetus: LAUSE VORMISTAMINE

*Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus. *Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud. TULEVIKU VÄLJENDAMINE Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole. Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema, hakkama. Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja. Vältida tuleb saama-tulevikku: *Tundub, et homme võistlus ei saa toimuma. > Tundub, et homme võistlust ei toimu. Uus postkontor saab olema igati ajakohane. Paar aastat tagasi käisin Pariisis, kuhu tahtsin juba ammu minna. Filateeliaga tegeleb ta juba aastaid. Kas see näitus saab olema avarama temaatikaga kui eelmine?

Eesti keele väljendusõpetus

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

5

docx

10.klassi eesti keele grammatika

-mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine ­ Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus)

Eesti keel

Kommentaarid (4)