Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime. Öeldis on da-infinitiivi kujuline. Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada. Kui minna, siis kohe. Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha. Olema-verbi väljajätt ei mõjuta kõrvallause komakasutust. Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud. Ta tegi rohkem, kui ette nähtud. Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud. Mis keelel, see meelel. Komakasutus on vaba ühendites: maksku mis maksab, saagu mis saab, tee mis tahad, olgu kuidas on, läheb kuidas läheb. Komakasutus on vaba juhul, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga identne öeldisverb. Kas klient näeb e-arvel kõike seda(,)mida oma paberarvel. Poisid teevad sama(,)mis tüdrukudki. kui ja nagu Mees oli tugev kui karu. Laps uuris kingitust nagu imeasja. Niisuguseid inimesi nagu Juhan ei ole just palju.
4. NAGU esineb tähenduses NÄITEKS ja tema ette pannakse koma. Mitmed koolid, nagu (=näiteks) Laiuse, Torma ja Sadala kool, on laiendanud ... 5. NAGU võrdluses on loetelu, mis sisaldab sõnu niisugune, selline, seesugune jt, ning koma ei tule. Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pint ei ole just palju. Selliseid uhkeid autosid nagu Audi või BMW sõidab tänaval palju. 6. NAGU või NII NAGU seisab lause algul ja komakasutus on vaba. Nagu kõik koduloomad (,) vajavad hoolitsust ka kassid. Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija (,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda... 1 7. Mitu sidesõna kõrvuti: ja et, ning kui, ega siis, kuid et jt - tava ei luba panna koma sidesõnade vahele. 8
kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. 3. Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu.
1. Alati eraldatakse komaga: a) verbita lühendid, nt Läksin tahvli juurde, vihik käes; b) määruslikud nud- ja tud-lühendid, nt Söönud kõhu täis, heitsin magama. Kurja isa ähvardustest hirmutatud, hakkas tüdruk nutma; c) kesksõna- ja mata-lühendid järeltäiendina, nt Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 2. Määruslike des-, mata-, maks- ja tuna-lühendite komakasutus allub järgmistele reeglitele: a) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil on laiendeid ja need laiendid paiknevad tema järel, siis lühend eraldatakse komadega, nt Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda. Paul oli tähelepanelikult jälginud iga lauset, kaasa haaratuna kõne loogilisest arengust. Jaak tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega oma positsiooni;
. Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms), nt Mart ei ole selline inimene nagu Jüri. Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, nt Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. Järellisandi põhjana võib mõnikord käsitleda ka asesõna see, kui asesõna on rõhutatud ja järgnevast pausiga eraldatud. Soovi korral võib sel juhul ju komagi kasutada, kuid alati on õige komata kasutus. Nt See(,) just põhjamaisesse kliimasse sobiva taimevalikuga raamat(,) on osutunud parimaks abivahendiks. Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. 2
sellest hoolimata et, sõltumata sellest et, tänu sellele et, parajasti kui, pärast seda kui jne. NB! Eesti Keele Instituut soovitab Kõige värskem allikas, kust võib kirjavahemärgitarkust ammutada, on Mati Erelti ,,Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused" (2006). Ka alljärgnev õpetus põhineb sel käsitlusel. Pealausele eelneva kõrvallause algul on ühendsidendite ,,sellepärast et", ,,selleks et", ,,selle asemel et", ,,enne kui", ,,juhul kui", ,,samal ajal kui" jts puhul komakasutus vaba, nt Selleks(,) et õigesti elada, tuleb hoolsalt õppida. Enne(,) kui lõplikult otsustad, tutvu meie kataloogiga. Niisugused sidendid nagu ,,isegi kui", ,,olgugi et", ,,ainult et", ,,vaevalt et", ,,peaasi et", ,,ilma et", ,,mitte et" kuuluvad kokku ning sõnade ,,et" ja ,,kui" ette koma ei panda, nt Olgugi et volikogulased hoiavad üht kätt rusikas, on see käsi taskusse peidetud. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused on võrdväärsed, neid seovad kas sidesõnad või komad
Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga) ei räägita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba. Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna heitis ta puhkama. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. Hoolimata, vaatamata, alates, lõpetades, arvates, võrreldes, vastavalt, erinevalt > koma ei panda: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. Hoolimata võidust asub Kalev 7. kohal. Rinnastus- ja alistusseos. Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu
1. Alati eraldatakse komaga: a) verbita lühendid, nt Läksin tahvli juurde, vihik käes; b) määruslikud nud- ja tud-lühendid, nt Söönud kõhu täis, heitsin magama. Kurja isa ähvardustest hirmutatud, hakkas tüdruk nutma; c) kesksõna- ja mata-lühendid järeltäiendina, nt Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 2. Määruslike des-, mata-, maks- ja tuna-lühendite komakasutus allub järgmistele reeglitele: 2 a) Kui des-, mata-, maks- ja tuna-vormil on laiendeid ja need laiendid paiknevad tema järel, siis lühend eraldatakse komadega, nt Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata midagi peale mängu mõelda. Paul oli tähelepanelikult jälginud iga lauset, kaasa haaratuna kõne
annaabi.ee 
