laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi laulu) on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna)
konjuktsioon kuni, et sest, ehk, või... 9. HÜÜDSÕNA Tunde- või Ei muutu Oi, ai, ohoo, noh... Interjektsioon tahteavaldus, helijäljendus Lauseliikmed (tüüpilisel kujul) lauseliige küsimus tähendus gr. vorm näide Öeldis Mida Tegevus, Pöördeline Me sõime suure kala Predikaat tegema? protsess verbivorm Alus Kes? Tegija, olija Nimetav, osastav Suured mehed nutavad. Sublekt Mis? Peenral kasvas lilli. Sihitis Keda? Mida? See, millele Osastav Mees ehitas suurt maja. Objekt Kelle? Mille? tegevus on Omastav Meres ehitas suure maja. Kes? Mis? suunatud Nimetav Siia ehitati suur maja. Öeldistäide Missugune
fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse." (Vikipeedia) 1 Lause määratlused: - keelelise suhtluse põhiüksus - grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet - süntaktiline konstruktsioon, milles on finiitne verbivorm. ,,Lause on süntaksi põhiüksus. Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna." (M. Erelt) Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale.
Teiste juttudest hirmutatud, heitis laps magama. Tavaliselt eraldatakse komaga verbita lauselühend. Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Aga: Suu täis ei räägita. Ta käib kogu aeg nina maas. Lühem, tegevuse viisi väljendav püsiühend. des- ja mata-lauselühend: Komaga eraldatakse põhilause järel paiknevad lühendid, kui käändeline verbivorm on lühendi algul. Ta tuju oli hea, hoolimata halvast ilmast. London mängib traditsioonilist mängu, olles vastu igale sammule, mis … Komaga ei eraldata põhilause ees paiknevaid lühendeid, kui käändeline verbivorm on lühendi lõpus või kui sel vormil puuduvad laiendid. Tuppa astudes ütles mees, et … Vastust ootamata lahkus ta toast. Süües kasvab isu.
'Kas ta tuleb homme?' Verb will algse tähendusega 'tahtma' on tänapäeval puhtgrammatilise tähendusega, s.o. näitab, et tegemist on tulevikuga (tähendus 'tahtma' on säilinud ehk mõnes idioomis). Samas on näha, et tähendus 'tahtma' on tulevikulise projektsiooniga, sellepärast on selline muutus võimalik. Leksikaalne tähendus on verbil come 'tulema'. Iseseisvat leksikaalset tähendust abiverbil ei ole. Hast du schon alles durchgelesen? 'Kas oled juba kõik läbi lugenud?' Verbivorm hast ei tähenda antud juhul 'omama', vaid osutab perfektile ja ainsuse 2. pöördele. Leksikaalne tähendus on partitsiibil. 5. Näide: eesti ja soome kaassõnad Paljud neist on tekkinud nimisõnade kohakäändevormidest. Nimisõnad kand, pea, kõrv, juur > abisõnad kannul, peal, kõrval, juures Reeglipärased kolmikud (kohakäändevormid): maha maas maast peale peal pealt juurde juures juurest
Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, kelle, mida, kellena, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Nt Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. LAUSELÜHEND Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas
kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia. Maapõevarad ammenduvad kiiresti Meie veekogud on saastunud Seega pole refleksiivsetes lausetes kellegi tegevus otseseoses ebameeldivate nendingutega: maapõuevarad ammenduvad ja veekogud saastuvad justkui iseenesest.. Ajakirja toimetaja vahetus Sikud eralduvad lammastest
laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad. 4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid. a. Lauseliikmed on kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised omadused. Tema väljendavad: Öeldis() ehk predikaat on finitiivne verbivorm. /NÄITEKS Poiss jookseb/ Alus() ehk subjekt on nimisõna, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat. /Näiteks Poiss magab/ Sihitis() ehk objekt verbist sõltuv nimisõna, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud. /Näiteks Mees parandas autot/ Öeldistäide( ) ehk predikatiiv verbist olema
Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või
L et-kõrvallauset satuks muidu kõrvuti. maks-lühendiga ei maksa E liialdada, see mõjub snooblikult. ! Sass tahtis püsti tõusta, näitamaks sellega, et ta on viisakas poiss. (Sass tahtis püsti tõusta, et näidata, et ta on viisakas poiss.) 5. Liialdada ei tohi ka öeldistäitelise v- või tav-lühendi kasutamisega. Kui pöördeline verbivorm või da-tegevusnimi annab edasi sama sisu, tuleb eelistada neid. HEA HALB Puhhi isutus tekitas muret. Puhhi isutus oli õige Tema arutlusi on raske murettekitav. mõista. Tema arutlused on raskesti mõistetavad. Lauselühendi kirjavahemärgid Alati eraldatakse komaga
VS jahimees lasi karu poole. 35. Valentsi vähendamine: nimisõna inkorporeerimine Nimisõna, enamasti indefiniitne objekt, liidetakse verbitüvega (nt I'm hunting for deer VS I'm deerhunting). Verb kaotab sellega osa oma valentsist. 36. Valentsi vähendamine: tuletus Tuletistel on väiksem valents kui verbil endil. Levinud eesti keeles (nt hävitama-häving, juhendama- juhendamine). Sel puhul pole see enam verbivorm. 37. Valentsi vähendamine: refleksiivid Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt valentsi ei muuda, küll aga morfoloogilised (puhastuma on 1- valentne, aga ennast puhastama 2-valentne). Refleksiivsus võib olla leksikaliseerunud (nt to shave ja to dress on vaikimisi refleksiivsed). 38. Valentsi vähendamine: middle construction Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest. The book reads easily või raamat müüb hästi (tähendus: on bestseller) 39
Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
tehasesse tööle, et omandada praktilisi kogemusi (kõrvallause). Lauselühend: 26 . . . nimetatakse öeldiseta sõnarühma või ka sõna, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis. Lauselühendi peasõnaks võib olla -des, -mata, -mas, -maks ja vat-vorm, -v, -tav, -tud ja nud-kesksõna, -nuna, -tuna-vorm. Verbitalauselühend ehk iseseisevas nimetavas, kus verbivorm puudub. Verbitalauselühen eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Tütarlaps seisis vaikides, raamat käes. Isa astus tuppa, piip käes, ja asus kohe telekat vaatama. Kui des-, mata- (maks-, tuna-) vorm lauseühendi peasõna paikneb lauseühendi keskel või lõpus, siis koma ei panda. Näide: Kõrgel kaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Seistes kõrgel kaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Oma vanemate keelust hoolimata läks poiss tööle
annaabi.ee 
