Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

EESTI KEELE STRUKTUUR (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS TEKKIS KEEL ?
  • Mida teeb? ja mida teha ?
  • Palju? kusagil on ?
  • Kell. (Kas see on lause ?
  • Kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda ?
  • Missugune? Näide: Võtsin lugemiseks venna (kelle ?
  • Kui nud- ja tud- lauseühendid (vastavad küsimustele millal ?
  • Kui nud- ja tud-lauseühend vastab küsimusele missugune ?
 
Säutsu twitteris
EESTI KEELE STRUKTUUR
MIS ON KEEL?
Keel kui . . .
  • Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine . See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta;
  • Suhtlusvahend. Inglaste “How are you?”, mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot;
  • Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame;
  • Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine;
  • Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja.

KUIDAS TEKKIS KEEL?
  • Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi;
  • 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ;
  • 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju;
  • Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~ 400000 kuni 100000 aastat tagasi.
  • Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud).
  • Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast.
  • Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~ 40000 -50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased.

KEELETE KLASSIFIKATSIOON
  • Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel.
  • Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks – arvuti-programmide keel, liiklusmärgid.
  • Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus.
  • Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus).
    • Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt. Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem.
    • Täpselt on väga raske öelda, sest kindlasti osasid ei teatagi.
    • Kõnelejate arvu on ühe keele puhul samuti raske määratleda. Enamik maailmas keeli on väga väiksed.



    SAUSSURRE’I TEOORIA
    Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi andmiseks.
    Tähistatav (tähendus)
    Tähistaja (hääliku kuju)
    • Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke).
    • Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid.

    Liht- ja liitmärgid. Keelemärke kombineeritakse omavahel, mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk).
    Polüseemia on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust.
    Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt seotud tähendust.
    Homonüümia puhul on tegemist kahe või enam iseseisva keelemärgiga. Häälikuline kuju on sama, aga tähendus erinev.

    Sünonüümia, kus tähistajal on mitu tähistatavat.

    HÄÄLIKUSÜSTEEM
    Häälikutel eraldi tähendust ei ole, kui neid omavahel kombineerida siis saavad nad ka tähenduse, sest häälikuid kombineerides tekivad sõnad. Maailma erinevate keelte häälikusüsteemides on sarnasusi: - täishäälikud ehk vokaalid ;
    - kaashäälikud ehk konsonandid .
    Täishäälikute ehk vokaalide puhul on suu avatud ja nende teel ei ole mingi-suguseid takistusi. Eesti keeles on 9 vokaali, võrreldes teiste maailma keelte puhul on palju. Enamik maailma keeled saavad hakkama 5-6 vokaaliga ning kõige vähem on 3 vokaali. Keelele annavad kõlavuse vokaalid. Me moodustame vokaalid väljahingamisel koos häältepaelte vibreerimisel. Häältepaelte vibreerimine ja suu koobas on vajalikud selleks, et hääl kenasti kõlaks. Suukoopa ruumala saab muuta
    keele ja huulte abil.
    ü, i u kõrge
    ö, e o keskmine
    ä a madal
    eesosa tagaosa
    Vokaali trapetsil nähtub, et vokaalid jagunevad suhteliselt sümeetriliselt, st vokaalid ei kuhju trapetsi ühte piirkonda, sest muidu oleks raske eristada neid.
    Kõige lihtsam skeem on 3 vokaaliga. Näide: eskimo keel (a, e, u), hispaania keelele 5 vokaali (a, e, i, o, u).
    Kaashäälikud ehk konsonandid on sellised häälikud, mille hääldamisel on õhu väljapääs kopsudest, kas rohkem või vähem takistatud. Takistus moodustub kas huulte või keele abil. Konsonandid võivad olla helilised või helitud (g, b, d, k, p, t, f, š, s, h, z, ž). Konsonante on keeles rohkem kui vokaale. Konsonandi hääldamisel võib takistus olla osaline või täielik. Osaline tähendab, et osa õhku pääseb läbi ja täielik tähendab, et õhu vool on täielikult takistatud. Õhuvoolu täieliku sulgemisega häälikuid nimetatakse sulghäälikuteks. Ahtushäälikud on konsonandid, mille hääldamisel tuleb väike kitsendus , näiteks j, l.
    Häälduskoht

    Hääldusviis


    Sulghäälik
    Ahtushäälik
    Ninahäälik
    Huuled
    p, b
    m
    Alahuul- ülahambad
    v, f
    Keeletipp- hambasombud
    t, d
    s, r, l
    n
    Keele esiserv- hambasombud
    š
    Keele selg- hambasombud
    j
    Keele tagaosa- suulae tagaosa
    k, g
    ŋ [ng]
    Häälepaelad
    h
    HÄÄLIKUD

    TÄISHÄÄLIKUD
    KAASHÄÄLIKUD
    Ahtushäälikud
    Sulghäälikud
    a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
    j, l, m, n, r, v
    g, b, d, k, p, t
    s, š, z, ž, h, f

    FONEETIKA JA FONOLOOGIA
    Häälikusüsteemi uurimisega tegeleb 2 haru: foneetika ja fonoloogia. Seega häälikutel on kaks erinevat tahku (ehk külge, ühest küljest on häälikud füüsikalised nähtused, aga teisalt ka keeleelemendid).
    Foneetika uurib häälikuid kui füüsikalist nähtust. Fonoloogia uurib häälikuid kui keelesüsteemi elemente. Foeem on häälikukujund, kirjutatakse kaldkriipsude vahele, et neid eristada häälikutekst ja tähtedest. Näide: /a/
    Kõikidel häälikutel ei ole oma tähemärki ja see on täiesti loomulik, sest kiri peab kajastama vaid neid häälikuid, mis aitavad eristada foeeme, mitte kõnehäälikuid.
    Keeleteadlased on teinud päris palju katseid, et leida häälikute ja tähenduste vahel seoseid , nii on tähendatud, et häälik i esineb pea kõigis keeltes sellistes sõnades, mis viitavad väiksele. A esineb, mis viitab suurusele, laiusele.
    SILP
    Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse sõnu, seepärast pole ka häälikul üksi tähendust vaid ta saab selle sõnas. Silbi ülesanne on muuta häälikud kõnes kergesti hääldavaks ja tajutavaks.
    Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa . Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal , siis servad võivad ka olla konsonandid.
    Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas.
    Silbipiir ( silbitamine ):
    Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju:
  • Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [ paat -ti].
  • Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti].
    Reegel! Silbitamisel läheb geminaad sulghäälikuga sõnades geminaadi vahelt/keskelt.


    RÕHK
    Rõhk on keele nähtus, mille puhul sõnas teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi silpe. Rõhku tagajärjel muutub kõne rütmiliseks. Rütmilisus väsitab inimest ja tema kõnet vähem.
    Keeles on rütmil peale kõne rütmistamise ka muidu funktsioone. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna või sõnade algust. Eesti keeles rõhk on tavaliselt esimesel silbis . On keeli, kus rõhk on viimasel silbis nagu prantsuse keeles. Maailmas on ka keel, kus rõhk võib sõnas liikuda . Näide: óкно, окнó; tráktorist (ta tuli traktorist), traktoríst (kes? traktorist).
    Kõnetakt
    Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. Kõnetakt moodustab rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eesti keele sõnad koosnevad 3 tüüpi taktidest:
  • Rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp. Näide: e-ma, ko-du.
  • Kõnetakt, kus rõhulisele silbile järgneb 2 rõhuta silpi . Näide: ta’|ha|vad, lä’|he|vad.
  • Mis koosneb ühe silbilistest sõnadest. Näide: mis on. Ühesõnaslised silbid moodustavad võõrsõnades :
  • Kus silpi alustab rõhutu ja millele järgneb rõhuline. Näide: pankett .
  • Sõna alustab 2 rõhuta ja millele järgneb rõhuline. Näide: a|nar|hist.
  • Üks rõhuta, sellele järgneb rõhuline ja järgmine on rõhuta. Näide: or|kes|ter.
    Ühes kõnetaktis võib olla 3 silpi seega pikemas sõnas on mitu kõnetakti.
    VÄLDE ehk KESTVUS
    Sõna välde määratakse sisehäälikute põhjal ja sõna sisehäälikuteks nimetatakse häälikuid alates pearõhulise silbi täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuna. Hääliku pikkus ja välde ei ole päris kattuvad mõisted/nähtused. Hääliku pikkus iseloomustab nimelt ainult üksiku hääliku pikkust, aga välde iseloomustab silbi kui terviku pikkust. Väldet määrab pearõhulises silbis. Välde iseloomustab rõhulisi silpe. Sisehääliku näide: p[äe|v]a, l[u|g]u, h[o|b]une, kirjan [ik], kirjan[ik]u.
    Sõna on esimeses vältes, kui sõna sisehäälikute hulgas on ühe lühike täishäälik ja üks lühike kaashäälik, seega sõna saab olla esimeses vältes, kui sisehäälikuid on kaks. Näide: l[u|g]u (I), l[u|k]u (II). Sõna on teises vältes kui üks sisehäälikutest on pikk või on lühikesi täishäälikuid ja lühiesi kaashäälikuid mitu. Näide: l[u|k]u (II), p[adj]ad (II), k[ool]is. Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Näide: sai, õun, lill jne. Sõna on kolmandas vältes, kui sõna sisehääliku hulgas on ülipikk kk, pp, tt või ülipikk ff või šš. Sageli võib teise ja kolmanda välteliste sõnade pilt võib kattuda seega tuleb hääldada, et vahet teha teisel ja kolmandal vältel. Näide: k[app]I (III), seda l[ill]e (III), selle l[ill]e (II).
    Kolmas välde ja selle ülesanne:
    Kolmandas vältes hääldatakse erilise sõna rõhuga ja kolmandas vältes võib esineda üksnes rõhulises pikas silbis. Kolmanda välte ülesanne keeles on edasi anda grammatilisis tähendusi, sest pikki silpe on võimalik hääldada kahte moodi – kas tavalise rõhuga seega sõna on teises vältes või erilise rõhuga seega sõna (Näide: selle kooli) on kolmandas vältes (Näide: seda kooli).
    FONOTAKTIKA
    . . . on keeleteadusharu, mis määrab ära need häälikujärjendid, mis keeles on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    EESTI KEELE STRUKTUUR #1 EESTI KEELE STRUKTUUR #2 EESTI KEELE STRUKTUUR #3 EESTI KEELE STRUKTUUR #4 EESTI KEELE STRUKTUUR #5 EESTI KEELE STRUKTUUR #6 EESTI KEELE STRUKTUUR #7 EESTI KEELE STRUKTUUR #8 EESTI KEELE STRUKTUUR #9 EESTI KEELE STRUKTUUR #10 EESTI KEELE STRUKTUUR #11 EESTI KEELE STRUKTUUR #12 EESTI KEELE STRUKTUUR #13 EESTI KEELE STRUKTUUR #14 EESTI KEELE STRUKTUUR #15 EESTI KEELE STRUKTUUR #16 EESTI KEELE STRUKTUUR #17 EESTI KEELE STRUKTUUR #18 EESTI KEELE STRUKTUUR #19 EESTI KEELE STRUKTUUR #20 EESTI KEELE STRUKTUUR #21 EESTI KEELE STRUKTUUR #22 EESTI KEELE STRUKTUUR #23 EESTI KEELE STRUKTUUR #24 EESTI KEELE STRUKTUUR #25 EESTI KEELE STRUKTUUR #26 EESTI KEELE STRUKTUUR #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kkonnake Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    9
    doc
    Eesti keele reeglid
    88
    docx
    Eesti keele reeglid
    36
    docx
    Eesti keele reeglid
    8
    doc
    Eesti keele materjal
    28
    docx
    Eesti keele ajalugu
    2
    docx
    Eest keele struktuuri põhimõisted
    7
    doc
    Eesti keele reeglid
    11
    docx
    Eesti keele grammatika





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun