Vastus leiad õppematerjalist: EESTI KEELE STRUKTUUR

Mida teeb ja mida teha?

Vastus leiad õppematerjalist: EESTI KEELE STRUKTUUR

Kell Kas see on lause?

Vastus leiad õppematerjalist: EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

4 HEA

Esitatud küsimused

KUIDAS TEKKIS KEEL?
Mida teeb ja mida teha?
Palju kusagil on?
Kell Kas see on lause?
Kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda?
Missugune Näide Võtsin lugemiseks venna kelle?
Kui nud- ja tud- lauseühendid vastavad küsimustele millal?
Kui nud- ja tud-lauseühend vastab küsimusele missugune?

EESTI KEELE STRUKTUUR
MIS ON KEEL?
Keel kui . . .

Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine . See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta;
Suhtlusvahend. Inglaste “How are you?”, mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot;
Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame;
Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine;
Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja.

KUIDAS TEKKIS KEEL?

Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi;
1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ;
20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju;
Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~ 400000 kuni 100000 aastat tagasi.
Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud).
Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast.
Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~ 40000 -50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased.

KEELETE KLASSIFIKATSIOON

Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel.

Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks – arvuti-programmide keel, liiklusmärgid.

Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus.

Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus).

Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt. Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem.
Täpselt on väga raske öelda, sest kindlasti osasid ei teatagi.
Kõnelejate arvu on ühe keele puhul samuti raske määratleda. Enamik maailmas keeli on väga väiksed.

SAUSSURRE’I TEOORIA
Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi andmiseks.
Tähistatav (tähendus)
Tähistaja (hääliku kuju)

Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke).

Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid.

Liht- ja liitmärgid. Keelemärke kombineeritakse omavahel, mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk).
Polüseemia on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust.
Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt seotud tähendust.
Homonüümia puhul on tegemist kahe või enam iseseisva keelemärgiga. Häälikuline kuju on sama, aga tähendus erinev.
≠
Sünonüümia, kus tähistajal on mitu tähistatavat.
≠
HÄÄLIKUSÜSTEEM
Häälikutel eraldi tähendust ei ole, kui neid omavahel kombineerida siis saavad nad ka tähenduse, sest häälikuid kombineerides tekivad sõnad. Maailma erinevate keelte häälikusüsteemides on sarnasusi: - täishäälikud ehk vokaalid ;
- kaashäälikud ehk konsonandid .
Täishäälikute ehk vokaalide puhul on suu avatud ja nende teel ei ole mingi-suguseid takistusi. Eesti keeles on 9 vokaali, võrreldes teiste maailma keelte puhul on palju. Enamik maailma keeled saavad hakkama 5-6 vokaaliga ning kõige vähem on 3 vokaali. Keelele annavad kõlavuse vokaalid. Me moodustame vokaalid väljahingamisel koos häältepaelte vibreerimisel. Häältepaelte vibreerimine ja suu koobas on vajalikud selleks, et hääl kenasti kõlaks. Suukoopa ruumala saab muuta
keele ja huulte abil.
ü, i u kõrge
ö, e o keskmine
ä a madal
eesosa tagaosa
Vokaali trapetsil nähtub, et vokaalid jagunevad suhteliselt sümeetriliselt, st vokaalid ei kuhju trapetsi ühte piirkonda, sest muidu oleks raske eristada neid.
Kõige lihtsam skeem on 3 vokaaliga. Näide: eskimo keel (a, e, u), hispaania keelele 5 vokaali (a, e, i, o, u).
Kaashäälikud ehk konsonandid on sellised häälikud, mille hääldamisel on õhu väljapääs kopsudest, kas rohkem või vähem takistatud. Takistus moodustub kas huulte või keele abil. Konsonandid võivad olla helilised või helitud (g, b, d, k, p, t, f, š, s, h, z, ž). Konsonante on keeles rohkem kui vokaale. Konsonandi hääldamisel võib takistus olla osaline või täielik. Osaline tähendab, et osa õhku pääseb läbi ja täielik tähendab, et õhu vool on täielikult takistatud. Õhuvoolu täieliku sulgemisega häälikuid nimetatakse sulghäälikuteks. Ahtushäälikud on konsonandid, mille hääldamisel tuleb väike kitsendus , näiteks j, l.
Häälduskoht

Hääldusviis

Sulghäälik
Ahtushäälik
Ninahäälik
Huuled
p, b
m
Alahuul- ülahambad
v, f
Keeletipp- hambasombud
t, d
s, r, l
n
Keele esiserv- hambasombud
š
Keele selg- hambasombud
j
Keele tagaosa- suulae tagaosa
k, g
ŋ [ng]
Häälepaelad
h
HÄÄLIKUD
TÄISHÄÄLIKUD
KAASHÄÄLIKUD
Ahtushäälikud
Sulghäälikud
a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
j, l, m, n, r, v
g, b, d, k, p, t
s, š, z, ž, h, f
FONEETIKA JA FONOLOOGIA
Häälikusüsteemi uurimisega tegeleb 2 haru: foneetika ja fonoloogia. Seega häälikutel on kaks erinevat tahku (ehk külge, ühest küljest on häälikud füüsikalised nähtused, aga teisalt ka keeleelemendid).
Foneetika uurib häälikuid kui füüsikalist nähtust. Fonoloogia uurib häälikuid kui keelesüsteemi elemente. Foeem on häälikukujund, kirjutatakse kaldkriipsude vahele, et neid eristada häälikutekst ja tähtedest. Näide: /a/
Kõikidel häälikutel ei ole oma tähemärki ja see on täiesti loomulik, sest kiri peab kajastama vaid neid häälikuid, mis aitavad eristada foeeme, mitte kõnehäälikuid.
Keeleteadlased on teinud päris palju katseid, et leida häälikute ja tähenduste vahel seoseid , nii on tähendatud, et häälik i esineb pea kõigis keeltes sellistes sõnades, mis viitavad väiksele. A esineb, mis viitab suurusele, laiusele.
SILP
Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse sõnu, seepärast pole ka häälikul üksi tähendust vaid ta saab selle sõnas. Silbi ülesanne on muuta häälikud kõnes kergesti hääldavaks ja tajutavaks.
Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa . Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal , siis servad võivad ka olla konsonandid.
Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas.
Silbipiir ( silbitamine ):
Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju:

Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [ paat -ti].

Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti].
Reegel! Silbitamisel läheb geminaad sulghäälikuga sõnades geminaadi vahelt/keskelt.
RÕHK
Rõhk on keele nähtus, mille puhul sõnas teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi silpe. Rõhku tagajärjel muutub kõne rütmiliseks. Rütmilisus väsitab inimest ja tema kõnet vähem.
Keeles on rütmil peale kõne rütmistamise ka muidu funktsioone. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna või sõnade algust. Eesti keeles rõhk on tavaliselt esimesel silbis . On keeli, kus rõhk on viimasel silbis nagu prantsuse keeles. Maailmas on ka keel, kus rõhk võib sõnas liikuda . Näide: óкно, окнó; tráktorist (ta tuli traktorist), traktoríst (kes? traktorist).
Kõnetakt
Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. Kõnetakt moodustab rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eesti keele sõnad koosnevad 3 tüüpi taktidest:

Rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp. Näide: e-ma, ko-du.

Kõnetakt, kus rõhulisele silbile järgneb 2 rõhuta silpi . Näide: ta’|ha|vad, lä’|he|vad.

Mis koosneb ühe silbilistest sõnadest. Näide: mis on. Ühesõnaslised silbid moodustavad võõrsõnades :

Kus silpi alustab rõhutu ja millele järgneb rõhuline. Näide: pankett .

Sõna alustab 2 rõhuta ja millele järgneb rõhuline. Näide: a|nar|hist.

Üks rõhuta, sellele järgneb rõhuline ja järgmine on rõhuta. Näide: or|kes|ter.
Ühes kõnetaktis võib olla 3 silpi seega pikemas sõnas on mitu kõnetakti.
VÄLDE ehk KESTVUS
Sõna välde määratakse sisehäälikute põhjal ja sõna sisehäälikuteks nimetatakse häälikuid alates pearõhulise silbi täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuna. Hääliku pikkus ja välde ei ole päris kattuvad mõisted/nähtused. Hääliku pikkus iseloomustab nimelt ainult üksiku hääliku pikkust, aga välde iseloomustab silbi kui terviku pikkust. Väldet määrab pearõhulises silbis. Välde iseloomustab rõhulisi silpe. Sisehääliku näide: p[äe|v]a, l[u|g]u, h[o|b]une, kirjan [ik], kirjan[ik]u.
Sõna on esimeses vältes, kui sõna sisehäälikute hulgas on ühe lühike täishäälik ja üks lühike kaashäälik, seega sõna saab olla esimeses vältes, kui sisehäälikuid on kaks. Näide: l[u|g]u (I), l[u|k]u (II). Sõna on teises vältes kui üks sisehäälikutest on pikk või on lühikesi täishäälikuid ja lühiesi kaashäälikuid mitu. Näide: l[u|k]u (II), p[adj]ad (II), k[ool]is. Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Näide: sai, õun, lill jne. Sõna on kolmandas vältes, kui sõna sisehääliku hulgas on ülipikk kk, pp, tt või ülipikk ff või šš. Sageli võib teise ja kolmanda välteliste sõnade pilt võib kattuda seega tuleb hääldada, et vahet teha teisel ja kolmandal vältel. Näide: k[app]I (III), seda l[ill]e (III), selle l[ill]e (II).
Kolmas välde ja selle ülesanne:
Kolmandas vältes hääldatakse erilise sõna rõhuga ja kolmandas vältes võib esineda üksnes rõhulises pikas silbis. Kolmanda välte ülesanne keeles on edasi anda grammatilisis tähendusi, sest pikki silpe on võimalik hääldada kahte moodi – kas tavalise rõhuga seega sõna on teises vältes või erilise rõhuga seega sõna (Näide: selle kooli) on kolmandas vältes (Näide: seda kooli).
FONOTAKTIKA
. . . on keeleteadusharu, mis määrab ära need häälikujärjendid, mis keeles on lubatud ja mis mitte. Ühes silbis peab olema kahtlemata täis- kui ka kaashäälikuid, sest täishäälik annab silbile kõlavuse ja aitab tajuda kaashäälikuid. Igas keeles on omaette reeglid mismoodi silpe kombineeritakse ja need ongi fonotaktika reeglid. Silbi alguses võib eesti keeles olla tavaliselt ainult üks kaashäälik. Samuti ei saa silbi alguses esineda kaashäälikuühendeid, mis aga lubatud inglise keeles. Näide: mi|ni|sty. Selliseid sõnu, kus silbi algul on üks kaashäälik on eesti keeles sõnavaras 90%. Soome- ugri ja muganenud laenusõnades on üks kaashäälik. Hiljem on meie keelde juurde tulnud ka sõnu, kus esineb kaashäälikuühendeid. Näide: klaver , plats, traktor . Laensõna, mis on laenatud enda keelde, aga keelde mugandatud, mille puhul puudub võõrsõnade tunnused.
Eesti keeles ei saa esimese silbi algul esineda sellised keerulised kaashäälikühendid nagu mg, ng, lt, tsr. Eesti keele fonotaktika nõuab, et silbi tuumana peab esinema täishäälik, mõnes teises keeles võib olla silbituumaks kaashäälik (tšehhi). Täishääliku kombineerimise suhtes on eesti keele fonotaktika reeglid suhteliselt vabad. Rõhulistes silpides kehtib üks oluline reegel: ühe silbis ei tohi olla rohkem kui kaks täishäälikut, kui on rohkem siis kuulub viimane neist järgmisesse silpi. Näide: sai/a, juu/a. See silbitamise reedel on seotud eesti keele käändamise ja pööramisega.
Silbi lõpu suhtes on fonotaktika reeglid vabamad kui silbi alguse suhtes. Kaashäälikuühenditest ei ole lubatud häälikujärjendid psd, kst. Nina- ja sulghääliku järjendis peab m-le järgnema p ja n-le t või k. Näide: lamp, kont  erandiks on LUMI.
Johannes Aavik mõtles eesti keelde uusi sõnu ja väideldavalt on tema poolt mõeldud sõnadest on käibel 34. Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud.
S

SÕNAD

ÕNALIIGID
Muutumatud sõnad
Muutuvad sõnad
Pöördsõnad
Käändsõnad
Kaassõna
Määrsõna
Nimisõna
Tegusõna
Arvsõna
Hüüdsõna
Sidesõna
Omadussõna
Asesõna
Muutuvad sõnad
Käändsõnad:

Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga.
Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga.
! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad.
Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?).
Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:

Nimisõnade asesõnad ma, sa, ta, me, te, nad, see, too, mis, seesama, sama, muu;
Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga;
Arvsõnade asesõnad mitu, kõik, kogu, mõni.

Pöördsõnad ehk tegusõnad:

Tegusõnad väljendavad tegevust, tegevuse olemist või tegemise alustamist. Kaks põhiküsimust on mida teeb? ja mida teha? Eesti keeles on neli kõneviisi (viies on ka olemas, mõõnev kõneviis) – kindel, tingiv , kestev ja kandev kõneviis.

Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: - olevik
- minevik
Minevik

Lihtminevik ( kirjutasin )
Täisminevik (olen kirjutanud)
Enneminevik (olin kirjutanud)

Eesti keele kaks kõne: -jaatav (kr. töötab kaasa)
- eitav (kr. ei tööta kaasa)
Kaks tegumoodi: -isikuline tegumood (poisid jooksevad staadionil)
-umbisikuline tegumood (täna joostakse staadionil)
Tegusõnade hulk on märksa väiksem kui nimisõnade hulk.
Muutumatud sõnad
Need ei muutu. On koguaeg ühes ja samas vormis.

Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viis, seisundit , suhtumist .

Kohamäärsõnad väljendavad kohta, kus tegevus toimub või hakkab toimuma. Paljud kohamäärsõnad meenutavad ka seisukoha või väliskoha käändeid. Näide: eest, ee, ette, kõrgel, kõrgelt, kuskil, kuskilt.
Ajamäärsõnad väljendavad millal mingi sündmus toimuma hakkab või juba toimus. Näide: eile, täna, homme, viimati, suviti, kevaditi , talviti, sügiseti, ammu, varem, hommikuti, harva, kaua.
Viisi- ja seisundimäärused märgivad tegevusega seotud viisi ja seisundi tunnused (kuidas?). Näide: meeleldi, halvasti, vapralt, alati, norgus, lokkis, lukus.
Hulgamäärsõnad märgivad hulka või määra (kui palju? kusagil on? kuhugi mitmekesi mindi ?). Näide: palju, vähe, väga, tohutult, veel, märksa.
Rõhumäärsõnad annavad edasi kõneleja hinnangut. Näide: võib olla, kahjuks, arvatavasti, eelkõige, juba, kindlasti, ometi, noo.

Kaassõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna juurde ja kaassõna võib jagada ees- (enne) ja tagasõnadeks (lõuna järel). Näide: peal, juures, ees, kõrval, all, üleval, taga, kohal, sees, läbi, tõttu, abil, üle jne.
Sidesõnade ülesanne lauses on siduda lause erinevaid osi. Arvult eesti keeles on sidesõnu vähe. Lihtsidesõnade- ja sidesõnadeühendid (sellepärast, et).
Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Näide: tohoh, ennäe.

MORFOLOOGIA
. . . ehk vormiõpetus on keeleteadusharu, mis uurib sõnavormide moodustamist. Sõna jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvad sõnad on käänd- ja pöördsõnad. Käändsõnadele saame lisada käände lõppe ja püürsõnadele pöörde lõppe. Kui me liidame sõnadele erinevaid lõppe, siis saame sõnadest erikujulisi vorme. Näide: käsi (nimetav) – käe (omastav) – kätt ( osastav ) – käega (kaasütlev). Iga selline vorm on sõnavorm. Sõnavorm koosneb omakorda sõnatüvest, tunnustest ja lõppudest. Näide: õdedega õde (tüvi) -de (mitmuse tunnus) -ga (kaasütlev), magasime maga (tüvi) -si (lihtmineviku tunnus) -me (pöördelõpp). Lisaks käändelõppudele saab lisada mitmuse tunnust ja omadussõnadele saame lisada keskvõrde tunnuse. Näide: ilusam.
Pöördsõnadele saab lisaks pöördelõppudele lisada aega, arvu ( ainsus või mitmus ), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid.
Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat.
Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks . Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte.
AGLUTINATSIOON
. . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine sõnatüvedele. Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine aglutinatsioon i teel. Samas võib öelda, et eesti keeles on võimalik grammatilisi tähendusi edasi anda lisaks aglutinatsioonile ka sõnatüve varieerimisega. Näide: käsi, käe see on sõnatüvede varieerumine, kus ei kleebita külge.
Eesti keele nimetavas ja omastavas ei ole käände lõppe, st terve sõnatüvi. Sõnatüvede varieerumist nimetatakse tüve vahelduseks ehk flektiivseks vormimoodustamiseks.
Maailmas leidub keeli, mis saavad hakkama ka ilma aglutinatsiooni ja flektiivseks vormimoodustamisega. Selliseid keeled väljendavad grammatikat sõnajärjed või eessõnadega. Näide: saksa keel, inglise keel, eesti keel (kapi peal ehk kapil).
Abisõnade abil väljendatud grammatilisis tähendusi nimetatakse analüütilisteks väljendusviisiks.
Aglutinatsiooni ja flektiivseks vormimoodustamist nimetatakse sünteertiliseks vormimoodustuseks.
Saksa teadlane August von Schleggel liigitas kõik maailma keeled kolm põhitüüpi:

Aglutinatiivsed (eesti, soome, türgi, jaapani);
Flektiivsed (eesti, ladina, araabia , vana-kreeka);
Isoleerivad keeles (ainult abisõnad – hiina, vietnami).

Eesti keeles kasutatakse kõigist kolmest midagi.
EESTI KEELE TÜVEVAHELDUSED
Sõnad A- ja B-tüvi:
Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused on astme-, vokaali- ja kujuvaheldus . Astmevahelduse abil väljendatakse suur osa eesti keele käändsõnade ainsuse omastavat ja osastavat käänet. Vokaalivehelduse abil väljendatakse mitmuse osastava käänet ja omadussõnade võrdlusastmeid. Kujuvaheldus otseselt grammatilist tähendust ei väljenda, ometi on vaja seda teada, et õigesti sõnavorme moodustada.
Astmevaheduse liigid: laadi- ja vältevaheldus.
Astmevaheldus on selline tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes . Laadivahelduslike sõnade tugevus astmes esineb sulghäälik või s , nõrga astme puhul need on asendunud mingi muu hääliku või kaovad tüvest. Näide: lammas (N) – lamba (T), küüs (T) – küüne (N).
Vältevaheldusliku sõnade tugevaastme tüvi on kolmes vältes ja nõrk on teises vältes. Näide: kapp (T) – kapi (N).
Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks. Vokaalivahelduse puhul muud.-se sõnatüve vokaali mitmuse osastav ja võrdlusastmete moodustamiseks. Sõnatüve vokaalideks nimetataks vokaale, millega lõppeb ainsuse omastava käändevorm.
Mitmuse osastava lühivorm:
TULEB TIBE PENI JA URISEB.
Ainsuse osastav
Lindu
Kassi
Lille
Mitmuse osastav
Linde
Kasse
Lilli

e, kui kahe silbilised a-ga lõppevad sõnad. Näide: uba – ube, tuba – tube.
kass kõrtsis ei käi, siis tulen u (kui on tüve alguses). Näide: marja – marju, käia – käin.
ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna – pärni.

Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides . Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant , teistes vormides aga (tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks, vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju . Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus.
Näide:
Käändsõnad
Pöördsõnad
Vokaalkuju
Konsonantkuju
Vokaalkuju
Konsonantkuju
Tuule
Tuul-t
Künna-n
Künd-nud
Hamba
Hammas-t
Õmble-n
Õmmel-nud
Vaese
Vaes-t
Tule-n
Tul-nud
TEGUSÕNAD ehk PÖÖRDSÕNAD
Tegusõnad väljendavad tegevust ja nad muutuvad pööretes aja, kõneviisi, tegumoe ning kõnevormides. Tegusõnad jagunevad:

Lihttegusõna. Näide: lugema, töötama, mõtlema.

Liittegusõna. Näide: abielluma, rulluisutama, ravivõimlema, ristküsitlema.

Ühendtegusõna, mis koosnevad lihtverbist või –tegusõnast + abimäärsõna. Näide: ette ütlema, läbi lugema, ära sõitma.

Väljendtegusõna, mis koosnevad lihttegusõnast või –verbist ja sellisest käändsõnast, mis on oma esialgse tähenduse kaotanud. Näide: jalga laskma, kirja panema , tähele panema, käsile võtma, sõna kuulama .
Tegusõnadel on lisaks pöördelistele vormidele ka käändelised vormid. Pöördelised väljendavad isikut ja arvu (ainsus või mitmus), aega (olevik, minevik), tegumoodi (isikuline, umbisikuline), kõnet (eitav ja jaatav).
Ainsuse 3 pööret (ma, ma, ta), mitmuse 3 pööret (me, te, nad).
Mineviku tunnused -s, -si, -i. Täisminevik – abitegusõna olema + -nud.
Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku.
TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID
Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid).
ma- vorm
da- vorm
Osastav
Õppi|da
Sisseütlev
Õppi|ma
Seesütlev
Õppi|mas
Õppi|des
Seestütlev
Õppi|mast
Saav
Õppi|maks
Ilmaütlev
Õppi|mata
Isikuline tegumood
Umbisikuline tegumood
Olevik
Õppi|v
Õpi|tav
Minevik
Õppi|nud
Õpi|tud
SÕNAMOODUSTUS
Sõnamoodustus liigi:

Liitmine. Kaks sõna (tüve) liidetud kokku. Näide: jalg + pall = jalgpall.

Tuletus. Tüvi + tuletusliide . Näide: töö töö + line, töö töö + ta/ma.

Konversioon ehk nulltuletus . Liide puudub, sõnaliik muutub. Näide: kamm  kammi kammima

Segamoodustus. Liitmine ja tuletus koos. Näide: pika/d juukse/d pika +juukse +line.

Lühendamine. Näide: informatsioon info.
Sõnamoodustus on olemas olevatest sõnadest uute sõnade saamine, kas liitmise või tuletamise teel. Lisaks sellele kasutab kaal ka erinevaid kombineerimise võimalusi. Sõnamoodustus aitab suurendada sõnavara ja seostada lähedase tähendusega sõnu.
Tuletamine ehk derivatsioon :
Sõnatüvi + liide  uus sõna ehk tuletus/derivaat
-lik õnn + -lik õnnelik
-nik/-mik kiri + -nik kirjanik
-ja laul(ma) + -ja laulja
jne.
Tuletisele saab lisada veel muutelõppe ja –tunnuseid. Näide: õnne| likku |de|le|gi.
Saab omavahel kombineerida tuletamist ja liitmist, kõige tavalisem moodus on saada liitsõnast tuletusliike lisamisega tuletis. Näide: jalg + pall + ur jalgpallur .
Lisaks tuletamisele ja kombineerimisele on ka liitmine ehk kompositsioon , mille puhul liidetakse kaks või rohkem eritüve. Näide: koolimaja .
Kasutatakse ka nulltuletust ehk konversiooni, selle puhul ei liideta tuletusliidet, vaid kasutatakse teise sõnaliigi vormide moodustamisel sama tüve. Näide: kammi/ma, kruvi/ma.
Tuletiste ja liitsõnade koostisosade tähendused on seotud tema moodustus-osade tähendusega. Näide: autojuht  on otsene seos auto ja juhiga . Vahel harva liitsõna ja nende osade vahel seos puudub.
Sõnamoodustuses kasutatakse kahte liiki moodustusosi, tüved ja tuletusliited. Igal sõnal on olemas tüvi.
Juursõna koosneb ainult juurest ehk lihttüvest. Lihttüved on näiteks poeg, laud, lill, aken jne. Seda ei ole võimalik enam lahti harutada/lahti võtta. Kui juurele liita vähemalt üks tuletusliide, saame tuletatud tüve. Näide: õnnelik – järelliide –lik.

Tuletusliiteid, mis liituvad sõna alguses, on vähe, tegelikult ainult üks eesti oma eba-. Näide: ebaõnn, ebameeldiv.
MITTE on juba pigem eraldiseisev, kuigi tal on liite tunnuse.
Rahvusvahelise päritoluga eelliited mega-, üli- hekto -, iso-.

Tuletusaluseks nimetatakse tüve kuju, millele liidetakse tuletusliide.
Tuletusliidete liigid:

Tuletusaluse tähendust muutev liide.
Näide: talu koht
talu + nik inimene, kes peab talu
mesi  toiduaine
mesi + lane toodab mett

Tuletusaluse tähendust täpsustav liide.
Näide: naissooliide laulja + tar
sõbra + nna

Tuletusaluse sõnaliiki muutev liide.
Näide: tulema + mine tulemine
ema + lik emalik
Nimisõna tuletus:
Liited, mille abil moodustuvad nimisõnad:
-ja
-lane
-line
-kas
-ik
-nik
-us
-nna
-tar
-rd
-mine !
- k
-is
-lus
-mus
-i
-e
-ng
-mu
-la
- kond
- stik
-stu
-ke(ne)
eba-
mitte-
Omadussõna tuletus:
-ne muulane, punane
-lik korralik, paindlik
-line värviline, täpiline
-tu hambutu, ilmetu näitab millegi puudumist
-kas andekas, tujukas omadust määra väljendav
-jas usjas , valkjas viitab mingi asjaga sarnasust
-mine ! alumine, ülemine väljendab paiknemist kui omadust
eba- ebanormaalne , ebasõbralik
Tegusõna tuletus:
Sufikstuletus (lisatakse liide)
-ta/-da koitma
-sta julgestama, kadestama
-nda eestindama, esindama
-u sulguma, haukuma
-ne tervenema, kaugenema
-ise krabisema, helisema
-tse vagatsema, kaitsema
-ata nuuksatama, karjatama
- skle tantsisklema, mõtisklema
-le hüplema, kauplema
Nulltuletus (sõnatüvele lisatakse tegusõna tunnused ja lõpus. Muutuv sõnaliik jääb enamasti samaks). Näide: saag  saagima , kogu koguma, klaas klaasima.
Määrsõna tuletamine:
Rühmitust
-ti
Väljendab viisi
-stik, -lt
Olukorda
-li
Paiknevust
-tsi, -stikku
-lt kurvalt
-sti julgesti
-ti reedeti
-tsi küljetsi, rinnutsi
-stikku vastastikku
- kuti vastakuti
-li rinnuli
! Prefiksituletuseks ei ole määrsõna puhul võimalik.
LIITSÕNADE MOODUSTUS
Sõna saadakse kahe või enama keeleelemnedi liitmise/ühendamise keel (liidetakse kaks sõnatüve). Sõnade liitmine võimaldab sõna tähendust kitsendada ja täpsustada. Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool + vorm→ koolivorm , pikk + poiss→ pikkpoiss.
KULD (täiendsõna, mis kitsendab ja täpsustab tähendust) + SÕRMUS (põhisõna, mis määrab liitsõna liigi ja annab põhitähenduse).
Liitsõna mallid:

Tüveline liitmine. Näide: leid|ma→ leidlaps, täna (määrsõna, liitub otse, sest pole lõppu) + päev→ tänapäev.
Nimetavaline liitmine. Näide: jalg (nimetavas käändes) + ratas→ jalgratas.
Omastavaline liitmine. Näide: jala (omastavas käändes) + matt→ jalamatt.
Lühitüveline liitmine. Näide: inim|ene + ohver→ inimohver, naine + arst→ naisarst.

Liitsõna ja sõnaühend:
Võrdle : pikk poiss (sõnaühend) / pikkpoiss (liitsõna)
Liitsõna väljendab üht terviklikku mõtet/mõistet. Sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Sageli valitseb sõnaühendis kahe mõiste vahel omastavaline seos. Näide: selle küla, selle mees.
Kirjas tehakse vahet kokku- ja lahkukirjutamisega liitsõnadel ja sõnaühenditel. Kõnes hääldame liitsõna ühe pearõhuga, kui on tegu sõnaühendiga, siis mõlemal sõnal on pearõhk.
LAUSEÕPETUS ehk SÜNTAKS

Lause on ühe mõtte terviklik väljendus. Probleem seisneb selle, mida pidada üheks mõtteks. Näide: Koolis heliseb kell vahetundi.

Kell. (Kas see on lause?) Mõttest saavad selles konekstis kõik aru, aga lauseks pidada ei saa! Vaeglaused, mis on ühesõnaga laused : sajab, pilvineb jne.

Terviklikuks peetakse sellist väljendust, mis koosneb subjektist (see, mille kohta midagi väidetakse) ja predikaadist (see, mida subjekti kohta väidetakse). On aga lauseid , kus subjekt puudub. Näide: Minu õde (subjekt) vaatab telekat (predikaat). Vaadati telekat (predikaat).
Lausele on antud üle 200 definitsiooni.
Lause on keeleüksus (nii nagu sõna, häälik), mis väljendab ühte mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause on kõige suurem keeleüksus, mida grammatika käsitleb.
Lause tähendus on mitmekihiline . Lause väljendab mingit tegevust, protsessi või seisundit, seda nimetatakse lause situatiivseks tähenduseks, mis annab edasi asjale seisu ja on olemas igas lauses (moodustab lause põhisisu). Näide: Mul on igav (seisund). Tüdruk armastab poissi (protsess). Toots spikerdab (tegevus).
Modaalne tähendus väljendab seda, kuidas kõnelejat hindab lausega väljendatud tegevust, protsessi, seisundit. Seda väljendatakse tingiva ja kaudse kõneviisiga ning suhtumist ja tõenäosust väljendavate sõnadega. Näide: Toots pidi spikerdama, Tal on vist igav. Tüdruk armastavat poissi.

Fraas:
Lause koosneb fraasidest st kindlate reeglite alusel moodustunud sõnaühenditest. Fraasidest pannakse kokku lauseid neid nimetatakse lausemoodustajaks. Fraas koosneb põhisõnast ja laiendist või laiendusest. Põhisõna sõnaliik annab fraasile nime. Kokku on fraaside liike viis:

Nimisõnadraas (NF)

Omadussõnafraas (OF)

Kaassõnafraas (KF)

Määrsõnafraas (MF)

Hulgafraas (HF)
Näide: [suur ( laiend ) koer (põhisõna, nimisõna)] NF, [väga huvitav] OF, [jõe ääres] KF, [väga kiiresti] MF, ! [kaks poissi] HF.
Tegusõna omaette fraasi ei ole, ei määra tegusõna fraasi. Tegusõna on lause põhisõna ehk lausetuum. Kui põhisõna on üks siis laiendite arv ei ole piiratud. Fraas võib koosneda ainult põhisõnadest. Näide: [Pall] (NF) veeres laua alla. [Ilus suur pall] (NF) veeres [laua alla] (KF).
Lauseliikmed:
Lauseliikmeteks nimetatakse lauseosalisi. Kõige tähtsmad lauseliikmed on alus ja öeldis, mida nimetatakse lausepealiikmeteks. Öeldis on tegusõna, mis väljendab lause tegevust. Alus see vastu väljendab tegijat või tegevuses olijat. Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis , öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga .
Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid . Seda millist ülesannedt fraas täidab (st kas tas on lauses aluseks, sihitiseks jne) oleneb milline on tema seos lauseöeldisega. Lausemoodustajad on oma vahel lauses grammatiliselt seotud. Neid seoses väljendatakse erinevates keeltes vägagi erinevalt. Kui eesti keel väljendab grammatilisi seiseid käände ja pöörde lõppudega, inglise keel aga väljandeab samu asju hoopis eessõnadega ja sõnade järjekorraga lauses. Näide: Eesti: Ma nägin ühte ilusat tüdrukut. Inglise: I saw a beautiful girl.
Grammatilise seose liike on kokku kolm:

Rinnastus seosega on tegemist , siis kui lauses on loetelu , mis seotakse omavahel komadega või sidesõnadega. Näide: Jüri, Tiina, Mart ja Kert läksid kooli. Ma ostsin täna poest raamatu, pliiatsi ja joonalaua.

Alistus seos on lauses põhisõna ja tema laiendi vahel. Näide: Moodasale koolimajale anti autasu. Suurte metsade probleem . . .
Alistus seost on veel omakorda kaks all-liiki:

Ühildumine ehk kongruents. Näide: ilusale türdukule.

Sõltumine ehk reaktioon, mis tähendabet, öeldis verbi ja tema laiendtie vahhel valitseb kindel seos. Näide: austan (keda?), paseeruma (millel?), sarnanema (kellega?).

Predikatsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev seos. Näide: Ma lähen täna kinno . Nad lähevad kinno.
Ö eldis :
Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust või tegevuses olemist. Öeldis on olemas igas lauses. Teised lauseliikmed võivad olla, aga ei pea. Need laused, mis koosmevad ainult tegusõnadest nimetatakse vaeglauseteks. Näide: Sajab. Müriseb. Udutab.
See millise lause liikmed peale öeldise veel saavad olla lauses sõltubki öeldisest. Sellepärast kutsutakse öeldist ka lausetuumaks. Erinevatel tegusünadel on vägagi erinev võime sisuda endaga erinevaid lauseliikmeid. Öeldis on kogu lause põhisõna ja kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid . On tegusõnu, mis nõuavad/lubavad enda kõrvale ühte laiendit, samas on tegusõnu, mis nõuavad kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid nimetatakse valentsiks.

Tegusõnad, mis nõuavad enda kõrvale ainult ühte laiendit, neid nimetatakase ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma , magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab . Kägu kukkus.

Tegusõnad, mis nõuavad kahte laiendit nimetatakse kahevalentseteks tegu-sõnadeks (alus + sihitus). Näide: armastama , lööma, söötma, ehitama, vihkama jne. Isa (alus) ehitab (öeldis) maja (sihitis). Ma armastan Sind.

Tegusõnad, mis nõuavad kolme laiendit nimatatakse kolmevalentseteks (alus, sihitis, määrus). Näide: kinkima , andma, panema, asetama, viima jne. Ma (alus) viisin (öeldis) õe (sihitis) lasteaeda (määrus).
Liht- ja liitöeldis:
Tegusõna võib lauses esienda öeldisena vormiliselt väga mitmel kujul. Ükski verb on ühest sõnast koosnev tegusõna. Näide: vaatab, silmitseb, jalutab jne. Teiseks võib tegusõna olla liitvorm, see koosneb täismineviku või ennemineviku või eitus vormist . Näide: olen õppinud, olin õppinud, ei õpi, ei ole õppinud. Lihtöeldiseks on aga sellised vormid, mis koosnevda mitmest sõnast, aga moodustab ühtse tähenduse terviku. Lihtöeldisi on kolme liiki:

Ahelverbid ehk ahelsõnad, mis on vormid, kus üheks osiseks on modaal tähendusega tegusõnad (näima, võima, tohtima, saama, pidama ). Teiseks osiseks on tegusõna tegevusnimi (-ma/-da vormi kujul). Näide: võib vaadata, peab tulema, tohib minna.

Ühendverbid on tegusõna ja määrsõna ühendid, mis omavahel moodustavad tervikliku tähenduse. Näide: üles ronima, mahakirjutama, ette hüppama, läbi sõitma.

Väljendverbid koosnevad tegusõnast ja ühest või kahest käändsõnast (sellised tegusõna ühendid, mis on ülekantud tähendusega). Näide: jalga laskma, käpseid pähe ajama .
Öeldistäide:
Tegusõnad välendavad mingit tegevust või tegevuses olemist, kuid mingi seisundi väljendamist on väga vähe tegusõnas. Küll aga esineb palju seisundeid, mida väljendame. Selliseid seisundeid väljendame omadussõna ja nimisõna abil, mis lauses on lasuseliikmena öeldistäiteks. Vormiliselt on öelditäide omaette lauseliige, kuid sisuliselt kuulub öeldise juurde. Öeldistäide on tegusõna olema laiend, mis moodutab öeldisega ühtse terviku. Näide: Poiss on (öeldistäide) haige. Mu ema on arst.
Eitus – üld- ja erieitus:
Eitus tähendab seda, et kummutatakse tõeseks peetavad väidet või asjaolu. Eituse võib jagada kahte rühma: üld- ja erieitus. Üldeitus tähendab seda, et püütakse mingit väidet terviklikult ümber lükata, see on selline lause eitusliik, mis annab kogu lausele eitava tähenduse. Tavaliselt väljendatakse ülseitust ei abil, mis kuulub tegusõna juurde. Näide: ei mängi.
Eituse puhul eitatakse ainult mõnda väitega kaasnevat asjaolu. Terikut kahtluse alla ei seata. Erieitust väljendatakse sõna mitte abil. Väga sageli võib sõnale mitte järgneda ka vaid, millega täpsustada asjaolusid.Näide: Ma ei lahe täna mitte kinno, vaid teatrisse.
Alus ehk subjekt:
Alus ehk subjekt on lause moodustaja, mis mängib öeldisega väljendatud tegevusega sooritajat või olukorras olijat. Aluse küsimused on kes? mis? keda? mida? Aluseks tavaliselt on nimisõna nimetavas või osastavas käändes. Näide: Poiss (kes?) loeb raamatut. Rabas leidus pohli (mida?) ja jõhvikaid (mida?).

Aluseks võib olla ka mistahes muu sõnaliigi sõna, mis esineb nimisõna tähenduses. Näide: Virgad said kiita, laisad laita. Kaks meist astusid tuppa .
Aluseks võib olla ka –da infinitiivsõna. Näide: Laulda on mõnud.
Alusena võib esineda osalause . Näide: On tore, et Sa tulid.
Alust võib jagada tinglikult kaheks. Täisalus, kui lause alguses on nimetavas käände aluseline. Näide: Parajasti tõusisi idast lõõmav päike. Pandi vaikides oma kotid maha. Õhus oli tunda saabuva tapluse hõngu.

Osaalus, kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Sel ajal tekkis mul uusi mõtteid.
Aluseta laused:
Alus puudub lausest järgmistel juhtudel:

Kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Näide: Elatakase ainult kord.

Kui öeldiseks pn ühepöördelisel kasutatav verb. Ühepöördeline verb väljendab isikulise tegumoe kolmanda isiku vormiga umbisikulist tegumoodi. Näide: Suurets pingutusest hakkas kõrvus kohisema. Varutud toidust jätkus terveks nädalaks. Seda asja tasub veel vaadata.

Kui vormilt personaalne ehk isikuline öeldisverb käskiva kõneviisi teises või tingiva kõneviisi kolmandas pöördes väljendab sisult umbisikulist tegumoodi. Näide: Kui õige läheks kinno. (tingiv) Mine tea, mis sellest asjast veel võib tulla. (käsiv) Lähevad kinno. (alus on juurde mõeldud „nad lähevad”)
Sihitis:
Sihitis ehk subjekt väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud. Näide: Tüdruk vaatas uudihimuga lilli. Loeksin meeleldi seda raamatut.
Sihitis jagauneb täis- ja osasihitiseks. Täissihitis on ainsues ja mitmuses nimetavas või ainsuse omastavas käändes. Näide: Vaidlus lõpetati alles keskööl. Panin karturid lauale. Võtsin laualt raamatu. Osasihitis on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Teda oodati veel kaua. Eile meenutasime seda lugu. Armastan tema siirust ja heatahtlikkust. Lõpeati vestlus ja suleti uks.
Määrus:
Tööleht 7.okt’08
Lisand:
Lisandid on nimisõnaline täiend/ lisand /täpsustus, mis tähistab sedasama olemnit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teiste sõnadega. Näide: Mart Martinson (põhisõna), 11.klassi liider (lisand), otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib lauses seista nii põhisõna ees kui ka järel. Vormiliselt võib järellisand olla:

Nimetavas käändes. Näide. Kadri Kask, Kuku raadio diktor (kelle?), on väga hea diktsiooniga.

Omastavas käändes. Näide: Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas .

Osastavas käändes. Näide: Päts, Eesti omatiikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangrilaagris.

Olevas käändes. Näide: Hillar Nahkur ASi Signaali müügiagendina ei tulnud kohale. ! Nimetavast kuni kaasütlevani v.a. omastavas on lisandi juures kaks koma (punkt 1, 3).

Võrdlus (kui-lisand). Näide: Mina kui 12.klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma.
Eeslisand võib-olla:

Nimetavas käändes. Näide: Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.

Omastavas käändes. Näide: Tartu linn valis uue volikogu .

Seestütlevas käändes. Näide: Kirjanikust naaber Jaan klõbistas oma kirjamasinat.

Vähendava või hellitleva varjundiga järellisandist komaga ei erladata. Näide: Ema vaeseke ei teadnud asjast midagi.
Järellisand on rõhutataud siis eraldatakse järellisand komaga. Näide: Teie, noored, vanainimeste muresid ei mõista.
Selgitav lisand. Näide: Nüüd järgnes kõige olulisem: pressikonverent.

Täiend:
Täiend laiendab nimisõna ja väljendab põhisõnaga märgidut olendi, eseme või nähtuse kuuluvust või omadust. Täiend vastab küsimustele kelle? mille? või missugune? Näide: Võtsin lugemiseks venna (kelle?) raamatu. Suurte silmadega (missugune?) neiu oli üllatunud. Meie toa (missugune?) põrand oli pestud.
LIITLAUSE
Lihtlause + lihtlause = liitlause
Liitlauses on alati mitu öeldist.
Liitlaused jagunevad
Rindlauseteks Põimlauseteks
(rinnastav seos) (alistuv lause, mis koosneb pea-
ja kõrvallausest)
Rindlause kirjavahemärgid:
Rindlause osalaused on rinnastus seoses, nad on võrdväärtsed.

Rindlause osalause on omavahel seotud kas sidesõnade või komaga. Näide: Ilm on ilus, päike paistab. Ilm on ilus ja päike paistab.
Ja, ning, ehk, aga, või – sagedasedmad sidesõnad, mis ette tulevad.

Vastandavad sidesõnad nõuavad rindlauses koma – aga, vaid, kuid, ent. Näide: Vello mängib korvpalli , aga Toivo eelistab jäähokit.

Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järgneb midagi eelmisest. _______ : seletus, järeldus. Näide: Eva oli lõpmata väsinud: terve päeva pesi, triikis ja korrastas ta poja rõivaid. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus .

Rindlause osalauseid on võimalik ühendada ka järgmiste sõnadega, mille ette paneme tavaliselt koma.
järelikult
seega
niisiis
seetõttu
selle tagajärjel
selle tulemusel
nimel
see on (s.o.)
see tähendab
Näide: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta milleski süüdi.
Põimlause:
. . . on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Põimlause pealause on sõltumatu osalause, mis võib olla iseseisev lihtlause. Kõrvallause on aga al´ istuv osalause, mida tavaliselt ei saa üksikuna taritada.
Kõrvallause paremaks äratundmiseks peameeles, et kõrvallause võib alata alistuvate sidesõnadega – et, kui , nagu, kuni, otsekui, sest, sellepärast, kuigi, kuna või asemäär sõnadega, millega võib alata ka küsimus – kes, mis, kelle, mille, keda, mida, missugune, kumb, millal, kus, kuhu, miks. Näide: Kesköö oli möödas (pealause), kui raagus puude vahelt hakkas paistma kuu. See ongi kõik (pealause), millest ma tahtsin rääkida. Kui me välja sõitsime, oli juba hommik (pealause).
Kõrvallause võib asetseda ka pealause osade vahel. Näide: Mees, kes tuli uksele (kõrvallause), on meie naaber. Läksin poodi, sest tahtsin osta liha (kõrval-lause), millest kavatsesin valmistada lõunat (kõrvallause). Kui lõpetan kooli, lähen tehasesse tööle, et omandada praktilisi kogemusi (kõrvallause).
Lauselühend:
. . . nimetatakse öeldiseta sõnarühma või ka sõna, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis. Lauselühendi peasõnaks võib olla -des, -mata, -mas, -maks ja –vat-vorm, -v, -tav, -tud ja –nud-kesksõna, -nuna, -tuna-vorm.
Verbitalauselühend ehk iseseisevas nimetavas, kus verbivorm puudub. Verbitalauselühen eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Tütarlaps seisis vaikides, raamat käes. Isa astus tuppa, piip käes, ja asus kohe telekat vaatama.
Kui des-, mata- (maks-, tuna-) vorm lauseühendi peasõna paikneb lauseühendi keskel või lõpus, siis koma ei panda. Näide: Kõrgel kaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Seistes kõrgel kaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Oma vanemate keelust hoolimata läks poiss tööle. Hoolimata oma vanemate keelust, läks poiss tööle. Noormees astus edasi tagasi vaatamata.
Kui des- või mata- lauseühend paikneb aluse ja öeldise vahel, erladatakse ta muust lausest komadega. Näide: Tütarlaps, seistes kõrgel kaldal, ei julgenud alla vaadata.
Kui nud- ja tud- lauseühendid (vastavad küsimustele millal?) eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Kohv joodud, mindi jälle nõu pidama. Leht loetud, läks ema magama. Läbi lugenud arustuse, asus lugema.
Kui nud- ja tud-lauseühend vastab küsimusele missugune? milline?, siis koma ei panda. Näide: Läbi loetud raamat oli väga huvitav. Lõpetatud töö valmis enne tunni lõppu.
27

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 158 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

158 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kkonnake Õppematerjali autor

eesti keele struktuur

Sarnased õppematerjalid

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

Akadeemilise kirjutamise alused

doc

Eesti keele reeglid

tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

docx

10.klassi eesti keele grammatika

-mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus)

Eesti keel

doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

doc

10. klassi eesti keele kordamine

Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3

Eesti keel

Rohkem sarnaseid