EESTI KEELE STRUKTUUR (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

4 HEA

Esitatud küsimused

KUIDAS TEKKIS KEEL?
Mida teeb ja mida teha?
Palju kusagil on?
Kell Kas see on lause?
Kui alus on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda?
Missugune Näide Võtsin lugemiseks venna kelle?
Kui nud- ja tud- lauseühendid vastavad küsimustele millal?
Kui nud- ja tud-lauseühend vastab küsimusele missugune?

Lõik failist

EESTI
KEELE STRUKTUUR
MIS ON KEEL?
Keel kui . . .

Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine . See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta;
Suhtlusvahend. Inglaste “How are you?”, mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot;
Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame;
Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine;
Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja.

KUIDAS TEKKIS KEEL?

Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi;
1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ;
20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju;
Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~ 400000 kuni 100000 aastat tagasi.
Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud).
Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast.
Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~ 40000 -50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased.

KEELETE KLASSIFIKATSIOON

Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel.

Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks – arvuti-programmide keel, liiklusmärgid.

Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus.

Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus).

Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt. Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem.
Täpselt on väga raske öelda, sest kindlasti osasid ei teatagi.
Kõnelejate arvu on ühe keele puhul samuti raske määratleda. Enamik maailmas keeli on väga väiksed.

SAUSSURRE’I TEOORIA
Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi
andmiseks.
Tähistatav
(tähendus)
Tähistaja
(hääliku kuju)

Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke).

Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid.

Liht- ja liitmärgid. Keelemärke kombineeritakse omavahel,
mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk).
Polüseemia on nähtus, mille puhul
ühel sõnal on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust.
Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt
seotud tähendust.
Homonüümia puhul on tegemist kahe või enam iseseisva
keelemärgiga. Häälikuline kuju on sama, aga tähendus erinev.
≠
Sünonüümia, kus tähistajal on
mitu tähistatavat.
≠
HÄÄLIKUSÜSTEEM
Häälikutel eraldi tähendust ei
ole, kui neid omavahel kombineerida siis saavad nad ka tähenduse,
sest häälikuid kombineerides tekivad sõnad. Maailma erinevate
keelte häälikusüsteemides on sarnasusi: - täishäälikud ehk vokaalid ;
- kaashäälikud ehk konsonandid .
Täishäälikute ehk vokaalide puhul on suu avatud ja nende teel ei
ole mingi-suguseid takistusi. Eesti keeles on 9 vokaali, võrreldes
teiste maailma keelte puhul on palju. Enamik maailma keeled saavad
hakkama 5-6 vokaaliga ning kõige vähem on 3 vokaali. Keelele
annavad kõlavuse vokaalid. Me moodustame vokaalid väljahingamisel
koos häältepaelte vibreerimisel. Häältepaelte vibreerimine ja suu
koobas on vajalikud selleks, et hääl kenasti kõlaks. Suukoopa
ruumala saab muuta
keele ja huulte abil.
ü,
i u kõrge
ö, e o keskmine
ä a madal
eesosa tagaosa
Vokaali trapetsil nähtub, et vokaalid jagunevad suhteliselt
sümeetriliselt, st vokaalid ei kuhju trapetsi ühte piirkonda, sest
muidu oleks raske eristada neid.
Kõige lihtsam skeem on 3 vokaaliga. Näide: eskimo keel (a,
e, u), hispaania keelele 5 vokaali (a, e, i, o, u).
Kaashäälikud ehk konsonandid on sellised häälikud, mille

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

150 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kkonnake Õppematerjali autor

eesti keele struktuur

Sarnased õppematerjalid

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

Akadeemilise kirjutamise alused

doc

Eesti keele reeglid

tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

docx

10.klassi eesti keele grammatika

-mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus)

Eesti keel

doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

doc

10. klassi eesti keele kordamine

Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3

Eesti keel

Rohkem sarnaseid