- igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna) - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Tal on raamat) e olemasolulause - grammatiline subjekt ei lange kokku teemaga ega paikne seetõttu lause alguses (Peenral kasvab lilli)
Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7) Eesti keele eelistatud sõnade järjekord on alus-öeldis-sihitis. Eesti keele lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend. Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte Ejaki keeles on neli vokaali ning vokaalid võivad olla suulised ja nasaalsed. Võrdluseks on eesti keeles 9 vokaali. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda lühikeste ja pikkadena. Ejaki keel on konsonandirohke keel 34 konsonandiga, kuid eesti keeles on 17 konsonanti. Morfoloogilisest küljest on ejaki keele nimisõnad morfofoneemiliselt muutumatud ja pöörded lisanduvad sõnadele prefiksina. Eesti keele nimisõnad on
Mari on haige MITTENORMAALLAUSED (GS) TS = teema Omajalause Tal on head sõbrad / häid sõpru Kogejalause Lapsel on igav Talle meeldib tantsida Teda huvitab botaanika GS = TS teema Olemasolulause e. Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi eksistentsiaallause Täna sajab lund Tulemuslause Poisist kasvas mees 7. Mis osadest võib koosneda liitöeldis? Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis
annaabi.ee 
