Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna
Vahel rakendatakse des- ja mata-lühendi reeglit ekslikult ka valt-tarindi puhul. *Erinevalt paljudest eakaaslastest, ei ole Maret iseenda kahvatu vari. *Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele, võiks toimuda… maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba. Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne arengust. Polnud vaja eiti pingutada(,) seda kõike mõistmaks. Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna. KIILLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kiilud eraldatakse kas komade, mõttekriipsude või sulgudega. Komadega lühemad kiilud. See lavastus, räägitakse, läheb suure menuga. Kiilu eriliik üte. Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastutada. Kirja alguses pöördumise järel koma ei panda. Tere, Peeter! või Tere, Peeter Mõttekriipsud Mart – tema on üks kummaline inimene. Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma.
Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest: a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune, selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju. b) kui nagu esineb tähenduses näiteks, siis pannakse tema ette koma, nt Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Kiillause kirjavahemärgid SY98 Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. 2
P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb suuri äikese pilvi, teadsin et pean pesu ära omadega toime) tooma Saatelause + otsekõne · "____," __ST__ · __ST___:"_____" · "_____,"__ST__,"____"
“ küsis ema. 3. „Otsekõne,?!“ saatelause + saatelause: „O(o)tsekõne!?.“ nt „Mart,“ täpsustas ema ja lisas: „mida sa mulle öelda tahtsid?“ nt „Mart!“ hüüdis ema ja käsutas: „Vii kohe prügi välja!“ 4. „Otsekõne,!?“ saatelause,. „Otsekõne jätkub.?!“ nt „Armas mees,“ ütles naine, „sa oled mulle kõige kallim.“ nt „Armas mees!“ hüüdis naine. „Sa oled...!“ V KIILLAUSE E KIIL Kiillause on ilma grammatilise seoseta teise lause vahele kiilutud lause, enamasti väljendab suhtumist, teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused.
Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" ` Kiillause ehk kiil on sõltumatu osalause, mis on piltlikult öeldes nagu kiilutud teiste lauseliikmete vahele. Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata. Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk - nende hulgas ka palun - jäävad komadeta: Tule palun kohe siia! Palun kutsuge arst. Rein, kannata palun
" Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis.
"...iga homne varjuhing me keskel on ju täna!" 5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika" "Igaühel on oma muusika. Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest": "Kas eestlasena polnud nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku
5. Erijuhud ja täpsustused, erandlik koma JA, NING, EGA, EHK, VÕI ees 1. Tule siia, võidumees, (üte) ja näita tulemusi! 2. Hr. Ilves, meie president, (lisand) ja peaminister... 3. Tuli rõõmsalt, vilistades oma viisi (lauselühend), ning kohkus mind nähes. 4. Ei ole ta noor, ei ole ta ilus, (mõttepööre) ja mina peaksin teda tahtma. 5. Tammsaare, kes oli juba kuulus kirjanik (kõrvallause), ja Ristikivi, kes tuli alles kirjandusse... 6. Kõik uurimused, tean kindlasti (kiillause), või teaduslikud tööd on oodatud konkursile. 7. Lähme homme, ehk siis ei saja. 8. Tunnista oma süüd, või ma lahkun! 9. Ta tuleb homme, ega sul ei ole selle vastu midagi. 10. Ta vedas sind alt, ja sina ei mõista. 11. Mulle meeldib elusaatuse sügav kujutamine, nagu Tammsaare ja Dostojevski romaanides. Antud sidesõnad esinevad teise (side)sõna tähenduses: ehk=võib-olla, vahest/ või=vastasel korral/ ega=vist ei/ ja, ning=aga, kuid/ nagu=näiteks 6
tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees
ülikondi. 2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või sisaldavad ise komasid: Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi; tegutses koduõpetajana ning oli Otepääl pastoriks. MÕTTEKRIIPS Mõttekriips pannakse 1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled - kõik jätsid hea mulje. 2) kiillause eraldamiseks: Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat
(saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis.
Sa SAIDKI sellega hakkama. 45. Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? - Rindlause ja põimlause. Liitlause koosneb osalausetest, mis on omavahel rinnastusseoses (rindlause e. parataks) või alistusseoses (põimlause e. hüpotaks). Põimlause osalaused on pealause (põhilause) ja kõrvallause. Liitlause tüübi määrab liitlause vahetute moodustajate vaheline seos. 1 46. Mis on kiillause? Kiillause e. kiil lausekujuline üldlaiend. Sageli vaeglause. Kiillausega lause ei ole liitlause, sest kiillause on hõlmava lausega grammatiliselt seostamata: kiilu ei seo hõlmava lausega sidend ega korrelaat, ta ei ole hõlmava lause moodustaja. Nii kiil kui hõlmav lause on eraldi iseseisvad laused. Siin ma küll päris täpselt ei tea ta elabki. Mina, vabandage, lahkun mängust. Üte, hüüund kiilu liigid
Ükskõik mis, ükskõik kus tähenduses 'mis tahes', 'kuhu tahes' kuuluvad kokku ning koma ei panda: See on ikka nii, ükskõik mida sa arvad. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, siis eraldatakse ta siduvast sõnast komaga: Mul on ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et. Kui koma on nii järel, siis väljendatakse tegevusviisi, kui ees, siis tegevuse tagajärge: Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik väsinud. Kiillause kirjavahemärgid. 7 Kiilud ehk muu lausega seostamatud vahelepõiked paigutatakse komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on
Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga. Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju.
annaabi.ee 
