OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" ` Kiillause ehk kiil on sõltumatu osalause, mis on piltlikult öeldes nagu kiilutud teiste lauseliikmete vahele. Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata. Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk - nende hulgas ka palun - jäävad komadeta: Tule palun kohe siia! Palun kutsuge arst. Rein, kannata palun...
Jaa, nii see on. 2. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused , eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest -- ja seda tegi ta väga sagedasti --, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele. 3. Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms, nt Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. Mõtlema panevad tema kirjutises (Eesti Arst nr 12) toodud faktid...
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna...
Koondlause Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend!...
Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees...
iga homne varjuhing me keskel on ju täna!" 5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika" "Igaühel on oma muusika. Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest": "Kas eestlasena polnud nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku...
Kui aga ükskõik väljendab seisundit, siis eraldatakse ta siduvast sõnast komaga: Mul on ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et. Kui koma on nii järel, siis väljendatakse tegevusviisi, kui ees, siis tegevuse tagajärge: Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik väsinud. Kiillause kirjavahemärgid. 7 Kiilud ehk muu lausega seostamatud vahelepõiked paigutatakse komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on...
45. Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? - Rindlause ja põimlause. Liitlause koosneb osalausetest, mis on omavahel rinnastusseoses (rindlause e. parataks) või alistusseoses (põimlause e. hüpotaks). Põimlause osalaused on pealause (põhilause) ja kõrvallause. Liitlause tüübi määrab liitlause vahetute moodustajate vaheline seos. 1 46. Mis on kiillause ? Kiillause e. kiil lausekujuline üldlaiend. Sageli vaeglause. Kiillausega lause ei ole liitlause, sest kiillause on hõlmava lausega grammatiliselt seostamata: kiilu ei seo hõlmava lausega sidend ega korrelaat, ta ei ole hõlmava lause moodustaja. Nii kiil kui hõlmav lause on eraldi iseseisvad laused. Siin ma küll päris täpselt ei tea ta elabki. Mina, vabandage, lahkun mängust. Üte, hüüund kiilu liigid...
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga. Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju....
Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb suuri äikese pilvi, teadsin et pean pesu ära omadega toime) tooma Saatelause + otsekõne · "____," __ST__ · __ST___:"_____" · "_____,"__ST__,"____"...
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga. Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju....
Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastutada. Kirja alguses pöördumise järel koma ei panda. Tere, Peeter! või Tere, Peeter Mõttekriipsud Mart – tema on üks kummaline inimene. Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma. Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele. Palju ei puudunud – jõudsin õnneks viimasel minutil eest ära hüpata -, et auto oleks mulle otsa sõitnud. Sulgudega eraldatakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms. JÄRELTÄIENDI JA –LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID...
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid. Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga. Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju....
3. „Otsekõne,?!“ saatelause + saatelause: „O(o)tsekõne!?.“ nt „Mart,“ täpsustas ema ja lisas: „mida sa mulle öelda tahtsid?“ nt „Mart!“ hüüdis ema ja käsutas: „Vii kohe prügi välja!“ 4. „Otsekõne,!?“ saatelause,. „Otsekõne jätkub.?!“ nt „Armas mees,“ ütles naine, „sa oled mulle kõige kallim.“ nt „Armas mees!“ hüüdis naine. „Sa oled...!“ V KIILLAUSE E KIIL Kiillause on ilma grammatilise seoseta teise lause vahele kiilutud lause, enamasti väljendab suhtumist, teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused....
2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või sisaldavad ise komasid: Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi; tegutses koduõpetajana ning oli Otepääl pastoriks. MÕTTEKRIIPS Mõttekriips pannakse 1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled - kõik jätsid hea mulje. 2) kiillause eraldamiseks: Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat...