Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keele reeglid

Eesti keele reeglid (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida te täna rääkisite?
Kes mis keda mida?
Kes mis kelle?
Mille keda mida?

LAUSEÕPETUS
Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed).
Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni.
Lause abil saame:

saame väita (Juhan luges lehte.)

küsida (Kas Juhan luges lehte?)

käskida (Loe lehte!)

loota / soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!)

imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!)
Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund.
Lause moodustajateks on:

sõnad

fraasid

lause lühendid

osalaused
Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks.
FRAASID
Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid . Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik.

Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn)

Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus)

Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia)

Määrsõnafraas (väga kiiresti)

Hulgasõnafraas (kaks lammast)
TÄIEND
Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla:

Nimisõnaline (kelle, mille, missugune)

Omadussõnaline
NB! On omadussõnalisi täiendeid , mis ühilduvad arvus ja käändes –pilvisel ööl, hakkajid poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline –halli kivini.
On täiendeid, mis ei ühildu – vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi , karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma).
Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine.
LAUSELIIKMED
Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis.

Öeldis –väljendab lause tegevust, on tegusõna.
Alus – väljendab tegijat või olijat.
Sihitis – väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud.
Öeldise täide – annab edasi alusele iseloomulikku
Määrus – väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit.

LAUSE MOODUSTAJAD
Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt. Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias.
Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki:

Ühildumine – laiend on põhisõnaga samas vormis – suurele metsale .

Sõltumine – laiendi vormi määrab tegusõna lekskaalne tähendus –lahkuma linnast.
Prediaktsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev vastastikune alistusseos –mina söön.
LAUSE SÕNAJÄRG
Jaatavas väitlauses on öeldiverb lause moodustajate seas tavaliselt teisel kohal. Lause algul paikneb teema ehk see, mille kohta midagi teatakse . Lause lõpul paikneb uut, kõige olulisemat infot edastav osa( reema ).
Seda nim. teema, reema liigenduseks. Võrdle:
Ema kastis lilli terve hommiku.
Lilli kastis ema terve hommiku.
Terve hommiku kastis ema lilli.
Lause lõpus on verb siis, kui :

On eituslause: Tavaliselt ma putru ei söö.

On küsilause: Mida te täna rääkisite?

Hüüdlause: Ma sulle alles näitan!
Lause algul on verb siis, kui:

Üldküsilauses: Oled sa täna minuga?

Hüüdlauses: Küll sa oled tubli !

Käsklauses: Katsu sa täna laisk olla!
SIDENDID
Sidendid liigituvad:

Rinnastavad (rindlausetes): ja, ning, ega, ehk, või, kuid, ent, vaid
nende sidesõnade ette tavaliselt koma ei panda.

Alistavad (põimlausetes): et, kui, kuna, sest, kuni, ehkki , nagu, justkui, sellepärast et, sellest hoolimata et
nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma.

Siduvad ase- ja määrsõnad
Kes, mis, kumb , kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas
Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma.
LIITLAUSE
Liitlauseks nimetatakse lauseks mis koosneb kahest või mitmest osa lausest. Mitme öeldisega koondlause puhul tuleks meeles pidada et seda peetakse enamasti rindlauseks, kus korduv alus on välja jäetud.
Osalaused võivad asetseda kas rinnastus või alistus seoses
Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest (Nt: Ma tean, et sa oled koolis) Kasutatakse alistus seost.
Kõrvallause tunnuseks on see, et saame esitada küsimuse. (Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.)
Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi , ema sööb praadi).
ÖELDIS
Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid.
Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit.
Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks.
Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul.
Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist.
Lihtvorm koosneb ühest sõnast.
Liitvormiks on täismineviku, ennemineviku ja eituse vormid.
Liitöeldiseks nim öeldist, mis koosneb mitmest tegusõnast, mis moodustavad ühtse tähendusliku terviku.

Ahelverbid -2 tegusõna

Ühendverbid – tegusõna ja määrsõna

Väljend verbid – tegusõna ja käänsõna moodustavad ühtse tähendusega terviku.
Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid, nimetatakse valentsiks. Seega tegusõnal vabad ja seotud laiendid. Seotud laiendid on lauseterviku moodustamisel vältimatud. Vabade laiendite hulk pole kohustuslik (väljendavad enamasti aega, kohta, viisi).
ÖELDISEVERBI GRAMMATILISED KATEGOORIAD
Öedise grammatiline vorm väljendab:

Isikut ja arvu

Tegumoodi

Aega

Kõneviisi

Kõneliigi tähendust
Tähendused väljenduvad, kas tunnuste ja lõppude kaudu või sõnade ühendi kaudu.
ALUS
Märgib tegevuse sooritajat või olukorras olijat. Vastab küsimusele kes? mis? keda? mida?. Aluseks on nimisõna või omadussõnafraas. Aga ka omadussõna: virgad, laisad või hulgafraas.
Aluse liigid:

Täisalus – nim. käändes (kes?mis?), põhiliselt jaatav, ühildub öeldist isikus või arvus.

Osaalus- os käändes(keda?mida?) jääb alati ainsuse 3 pöördesse, ei ühildu öeldist, põhiliselt eitav
Aluseta on:

Lünklaused: alus on juurdemõeldav (Ma) tahan teda näha.

Vaeglaused: sisu ebamäärane, alus ei ole juurdemõeldav.
ÖELDISTÄIDE
Öeldistäide (ÖT) on tegusõna olema laiend, mis näitab kes, mis, missugune on lause.
Öelditäiteks on:
käänsõna nimetavas või osastavas käändes.
Oleviku kesksõna nimetavas või osastavas käändes.
Da – tegevusnimi.
ÖT liigid on täisöeldise nimetavas käändes ja osaöeldistäide osastavas käändes. Korduvate öt vahele pannakse koma.
SIHITIS
Sihitis ehk objekt on verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud või sihitud. Ning vastab küsimusele kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida?.
Täissihitis –lõpetatud tegevus, kui laiendab da-teg nime, kui väljendatakse käsku. On omastavas(kelle?,mille?)ja nimetavas (kes?,mis?) käändes.
Osasihitis – lõpetamata tegevus, ebamäärane hulk, eitav. On osastavas (keda?mida?) käändes. Sihitis esineb enamasti sihitiste tegusõnadega luasetes.
MÄÄRUS
Määrus ehk adverbiaal on verbi laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide. Määrused võivad märkida:

Tegevuse osalisi: tegijat (minu teha), valdajat (kinkisin talle), vahendit (kirvega), kaasnejat (koos Mikuga) või seda, millele tegevus on suunatud (nn sõltuvusmäärus) suhtus inimestesse hästi.

Tegevuse asjaolusid: kohta (linnas), aega (homseks), viisi (kiiresti), seisundit (gripis).

Sündmuse põhjuslikke seoseid : põhjust (külmast kanged), tingimust (õnnetuse korral), otstarvet ( koolimaja ehitamiseks),mööndust (raskustele vaatamata).
Seega tähitsab määrus tegevuse kaudseid osalisi või asjaolusid.
NB! Pea meeles, et määruse käänded on kõik alates sesseütlevast.
Pea meeles, et viisi – ja hulgamääruse vormistamine lt-liitelise määrsõnaga on tarbetu ja mõjub kirjandis halvasti.
Pea meeled, et seisundimäärus olevas ja saavas käändes on ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut.
TEGUMOOD
Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks.
Olevik loetakse
Lihtminevik loeti
Täisminevik on loetud
Enneminevik oli loetud
AEG
Olevik – tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb)
Minevik – tegevuse toimumine enne kõnehetke. (poiss luges raamatut)
Tulevik – tulevikule osutatakse eesti keeles leksikaalsete vahenditega. ( tunnid hakkavad toimuma).
KÕNEVIIS
Kindel – tegevus on reaalne. (loen raamatut)
Tingiv – tegevust näit võimaliku, kavatsetuna. (sa loeksid)
Käskiv – väljendab käsku. (sa loe)
Kaudne – (teade ei edastu kõnelejat, vaid kelleltki teiselt . (ta olevat lugenud)
Mõõtev – väljendab käsku, mis on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule. (Jüri tehku see töö ära)

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 55 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Mõned üksikud eesti keele reeglid ja näited.

lauseõpetus fraasid täiend lauseliikmed lause moodustajad lause sõnajärg sidendid liitlause öeldis alus öeldistäide sihitis määrus tegumood aeg kõneviis

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel

doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm.

Eesti keel

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t.

Akadeemilise kirjutamise alused

doc

Eesti keele reeglid

tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

docx

Sissejuhatus Üldkeeleteaduse Eksamivastused

eelkõige seda, mis on endatsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle laiendid. Laiendid liigitatakse: (1)sultuvussuhte tegevuse järgi atribuutideks ja komplementideks. Atribuudi ja komplemendi vahel erinevus selles, kui tihedalt nad põhisõnaga seotud on; (2) lauses asukoha järgi eeslaienditeks või järellaienditeks. c. Konstuktsioongrammatika 7. Eesti keele lausetüübid. 8. Märgi mõiste ja märkide liigid. a. Märk see on sõna, mida omandab tähenduse ja heliga. b. Märkide liigid Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) 9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus. a. SARNASUS

Üldkeeleteadus

odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

N: Mart, kogu raamatut lõpuni lugemata, sooritas siiski sisukontrolli. 3. Absoluutnimetav e. Iseseisev nimetav Põhisõnaks nimisõna (ains. Või mitm. Nimetavas käändes) Kuidas? N: Kindad käes, eraldadatakse alati komaga! N: Vanaema, prillid ees, ja vanaise, ruuduline kampsun seljas, läksin uulitsale patseerima. Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi. 4. Maks lauselühendeid komadega ei eraldata N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat. III Lisand Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit. NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet. 1. Eeslisandit komaga ei eraldata. N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega. 2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata

Eesti keel

docx

10.klassi eesti keele grammatika

-mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus)

Eesti keel

Rohkem sarnaseid