Lausete liigid (0)

LIHTLAUSE
     Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult .
      Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed , näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all.  Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned.
Lihtlause liigid
 
Koondlause
     Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks  Silvi  (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele.
Verbikeskne lihtlause
     Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase.
Laiendatud verbikeskne lihtlause 
      Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sisust või mõnest muust tegusõnast sõltuvaid elemente.
(määrus).
ÜTE
Üte on lausesse kiilutatud sõna/ fraas /nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse.
          Teie, poisid, jätke see auto juba rahule!
          Vaata, isa, nii see käibki!
          Kas te soovite kohvi, härra?
Üte eraldatakse muust lausest alati koma (de)ga.
          Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja.
          Lõpetame, härrad, selle jutuajamise.
LISAND
Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.
             põhi                       lisand
     Mart martinson , 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi.
Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel.
     vormiliselt võib järellisand olla
1) nimetavas käändes
          Kadri Kask , Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga.
2) omastavas käändes
          Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas .
3) osastavas käändes
          Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis.
4) olevas käändes:
          Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale.
5) võrdlus (kui-lisand)
          Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma.
Eellisand EI eraldata komadega .
          Insener Jaan kaup vahetas töökohta.
          Tartu linn valis uue volikogu .
          Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal.
KOONDLAUSE
Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited.
Sidesõnata koondlause
Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega.
          Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud.
          Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad.
          Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse , kleite ja ülikondi.
Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette.
          Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi.
Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.
          Me õppisime sambat, aga foksi mitte.
          Me ei õppinud sambat, vaid rumbat.
Kokkuvõtufraasiga koondlause
          Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, foksi, rumbat ja sambat.
          Valss, foks, samba ja rumba  - kõik need tantsud on meil nüüd selged.

Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata.
          See ilus poiss tantsis sambat.
          Vana väike puidust maja püsib veel kaua.
NB! Täiendid käivad sama objekti kohta, märkides selle eri tunnuseid.
Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma.
          Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat.
Samalaadilised täiendid on näiteks:
1) Omadussõnalised täiendid: Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa.
2)  Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik.
Alati eraldatakse komadega järellisandid:
          Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel.
Samamahulised määrused eraldatakse komadega:
          Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas.
Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata:
          Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal.

Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega.
          Maja on ilus, korras ja hubane.
          Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila , Harjumaa . (MIS?)
Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal ) (KUS?)
LAUSELÜHEND

Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm.
Alati eraldatakse koma(de)ga
1) verbita lauselühend:
          Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas , ega lasta vilet.
2) määruslikud nud- ja tud- lühendid:
          Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid.
          Töö lõpetatud,  mindi peole.
3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina:
          Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.

Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
           Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks.
           Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead.

Komaga ei eraldata
1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb  lühendi lõpus:
           Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette.
           Kodus sobivat rakendust  leidmata  kolis vanaisa maale.
          Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks.
2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
          Vend läks ennast sauna pesema.
          Vaikiv olend vaid noogutas.
          Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud.

LIITLAUSE

     Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut.
     Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos.
Liitlause liigid
     Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks.
Rindlause
     Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: 

• rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi.
  
• koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte.
  

      Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega.
 
Põimlause
     Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil.
     Sidendiks võivad olla

• alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid , sestneed ei maitse talle.
  
• siduvad asesõnad (kes, mis, kumb , millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on!
  
• Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud?
  

RINDLAUSE

Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos.
Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega.
          Päike paistab, ilm on soe.
          Päike paistab ja ilm on soe
          Päike paistab, aga õues on külm.
Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest.
          Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus .

Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis , seetõttu) ette käib koma:
          Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi.

PÕIMLAUSE

Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
          Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.
Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid . Need võivad olla
1) alistavad sidesõnad:
          et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki , kuni, justkui, otsekui
2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
          siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt
3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses)
4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad:
          kes, kelle, keda, kellesse                    kuhu, kus, kust
          mis, mille, mida, millesse                    milline, millise, millist

Kõrvallause võib asetseda pealause järel:
          Tean, et sa tahad kinno minna.          Ei tea, kuhu nad läksid.
          Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust.
          Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu.
NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei pandakoma mõlemasse kohta.
Kõrvallause võib asetseda pealause ees:
          Kui  Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
          Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.
          Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
          Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema.
Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
          Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult.
           Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres.
Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
           Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna  pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.

OTSEKÕNE

Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne):
1) saatelause + otsekõne:
          Esineja lausus : "Siis olid tingimuses hoopis teised."
          Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?"
2) otsekõne + saatelause:
          "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber.
          "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle.
3) otsekõne + saatelause + otsekõne:
          "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"
NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees.
        Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.

KIILLAUSE

Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud.
Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks:
          Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust.
Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare.
          Ausõna, mina seda ei teinud
          Kas tõesti, juba ta tulebki.
          Ei või olla, ema teab juba kõike.
          Suurepärane, Juku võitis.
          Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime.
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega.
Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit).
Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
          Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.
          Peaasi - ära mind sega.
Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.
          Tartu 3. keskkoolis  (Raatuse 88a) alustati remonditöid.
Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.
          Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju.