Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9
Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd? Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Nt. Leidis uue omaniku varastati. 10. Mis on vanasõna ? Vanasõna on vaimukas napisõnaline ütles,mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt. Pill tuleb pika ilu peale.
" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis talle isa õpetusest, mees mõõtis teda pika pilguga ja noogutas lõpuks: "Selge siis ... Ülemiste parklaga saime ühele poole, kas lähme nüüd Kristiinesse? Paar laulu: https://www.youtube.com/watch?v=dQw4w9WgXcQ https://www.youtube.com/watch?v=6Dh-RL__uN4 MÕISTATUS: 1. Seitse poissi ühes kindas? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? 3. Hõbekepp ja kuldnupp? 1. Hernekaun 2. Sibul 3. Rukis KEERDKÜSIMUSED 1. Miks jookseb jänes üle mäe? 2. Kuidas saad aru et elevant on voodi all? 3. Mis on suurim häbematus? 1. Sest läbi mäe ei saa joosta 2. Voodi on lae all 3. Kiilakalt kammi küsida LIITSÕNAMÄNGUD 1. Missugust mütsi ei panda pähe? 2. Missuguse harjaga ei pühita põrandat? 3. Missuguse prilliga ei näe? 1. Unimütsi 2. Kukeharjaga 3. Aprilliga AFORISMID 1
· Liigutused käte ja jalgade liigutused · Füüsiline kontakt haruharv nähtus (kätlemine) · Aja kasutamine punktsuaalsus · Abivahendid riietus, soeng, meik, ehted, lõhnad Näiteid liigutustest · käed kuklal pead ennast paremaks (üleolev) · Käed puusas sõjaks suhtumine ehk läbilöögiasend (sihikindlus) · Kätlemine avatuse sümbol, kultuurides erinev · Avatud peopesa siiru, austus · Ristatud sõrmed pettumus ja soov varjata eitavat suhtumist (tugevus sõltub käte asukohast) · Näo puudutamine märk ebakindlusest, kõhklus · Silitab lõuga püüab otsusele jõuda · Ruumi kasutus suhtlemisel nurk, sobiva distantsi hoidmine, kultuuriti erinev (60-120cm) - intiimne 15-46 cm s.o. Mõtteline ruum inimese ümber millesse sisenemisest tajutakse vägivaldse sekkumisena. Soolised erinevused
raua aga raijad poisikesed. Need on kurjad koinima, valjud peale pidama. Kuri aga koinib kondini, sant aga nussib luieni, Reigi Laulnud Andres Niit 1905.a, noodistus P.Süda, sõnad G.Lauri Kits otsis marju (Lastelaul) Emmaste Kits otsis marju, siiru-viirulisi marju. Anna kitsel heina, kits annab piima. Anna piim põrsale, põrsas annab külge. Anna külg lambale, lammas annab villa. Anna villad eidele, eit kujub kindad. Anna kindad poisile, poiss teeb pulmad. Kee, pada! (Töölaul) Käina Kee, kee, katlakene saada süüa sangakene. Küll Sa keeks siis kibedamini, saadaks süüa sagedamini, peaks Sa nälga nägema. Tüdrugud kajul virudamas, poisid puid luhkumas, lapsed laastu nopimas. Kee, kee katlakene, saada süüa sangakene.
Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see
täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse- sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede. 2. Üldse ei ühildu: a) käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosisega- laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis(tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (aga: Täit selgust sellest ei saanud).Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua; b) asesõnad mis (tähenduses 'missugune') ja kogu, nt Mis lilli sa ostad? Nooruk okeeris oma käitumisega kogu seltskonda. 3
niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg; Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? Sibul; Rõngas, rõngas, kõks? Koer heidab magama; Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Vanker, regi, hobune jts. Kujunditest räägime siin veidi lähemalt 1. liiki, s.o. määratud subjektiga mõistatuste põhjal. Eesti (ja küllap paljude teistegi rahvaste) mõistatustes jagunevad kujundid mõisteväljade kaupa väga ebaühtlaselt. Suures ülekaalus on inimolendeid ja loomi märkivad kujundid, järgnevad
M- ja N-veregruppidega homosügoote (AA) saab veretüüpide detekteerimisel selgitada vastavalt anti-M ja anti-N seerumitega (antikehadega), mis annavad aglutinatsioonireaktsiooni (antigeen+antikeha=sade). Heterosügootidel (Aa) esineb aga reaktsioon mõlema antiseerumiga, see tähendab, et mõlemad alleelid avalduvad teineteisest tõltumatult. Nt inimestel on veres kaks antigeeni L ja M. 6 NÄIDE: Rodotendronil võivad olla siiru-viirulised õied. Mõlemad alleelid võivad avalduda. MITMEALLEELSUS=POLÜALLEELSUS - Tunnuse määravad ühe geeni 3 või enam alleeli. Geen võib esineda rohkem kui kahe erisuguse alleelina. NÄIDE: Küülikute kasva värvust kontrollivate geenide alleelid. c – albiino ch – himaalaja cch – tšintšilja c+ - metsiktüüp. Looduslikus populatsioonis on enamik küülikuid c+ alleeli suhtes homosügootsed. Homosügooses olekus on igal alleelil oma fenotüüp: cc – üleni valged
Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele
annaabi.ee 
