Eesti keele väljendusõpetus: LAUSE VORMISTAMINE (0)

AJAD
LIHTMINEVIK
töötasin ei töötanud
Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega.
Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval.
TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.)
olen töötanud ei ole töötanud
Mari on töötanud arstina juba kümme aastat.
Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus .)
*Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega.
> Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud.
*Raamatu tõlkis Peeter Mets.
> Raamatu on tõlkinud Peeter Mets.
ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast .)
olin töötanud ei olnud töötanud
Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud.
Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas.
Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus.
*Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud.
TULEVIKU VÄLJENDAMINE
Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole.
Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema , hakkama.
Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja.
Vältida tuleb saama-tulevikku: *Tundub, et homme võistlus ei saa toimuma. > Tundub, et homme võistlust ei toimu.
Uus postkontor saab olema igati ajakohane.
Paar aastat tagasi käisin Pariisis, kuhu tahtsin juba ammu minna.
Filateeliaga tegeleb ta juba aastaid.
Kas see näitus saab olema avarama temaatikaga kui eelmine ?
Õppekava koostasid Tartu ülikooli teadlased.
Onu elab Tallinnas sündimisest saadik.
Kas suitsetajad saavad ikka korrale kutsutud?
VEEL ÖELDISEST

• Liialdatakse poolt- vormiga .
  

*Meie fraktsiooni poolt on esitatud kaks parandusettepanekut. > Meie fraktsioon on esitanud kaks parandusettepanekut.

• olema+mas-vorm väljendab käimas olevat järkjärgulist protsessi.
  

Kuritegevus on vähenemas. Külalised on lahkumas. Ostja on nõustumas meie tingimustega.

• Vältida tuleks mas-vormiga liialdamist.
  

*Nõukogu on arutamas…*Kell on saamas üheksa. *Start on algamas poole tunni pärast. *Ta on tegelemas maalimisega.

• Umbisikulisust ei topeldata (*ollakse lauldud > on lauldud, * oldi õpitud > oli õpitud).
  

ollakse/oldi + tud- kesksõna on võimalik vaid sihiliste verbide puhul, kui tud-kesksõna väljendab seisundit ja on lähedane öeldistäitele.
ollakse üllatatud, oldi vaimustatud, ollakse sunnitud lahkuma, oldi hõivatud töödega
ÖELDIS JA ALUS

• Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses.
  

AINSUS
MITMUS
Kui hulgafraas on lause lõpul või väljendab ebamäärast hulka.
Paati lükkab vette kolm meest. Umbes kümme meest lükkab paati vette.
Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab täpset hulka.
Kolm meest lükkavad paati vette.
Muude hulgasõnade korral on öeldis harilikult ainsuses.
Palju inimesi sai surma. Saalist lahkus enamik saadikuid.
EKK: osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin võimalik ka mitmus.
*Noorema vanuseastme rühm, kes paistsid silma … > kes paistis silma…
Kui arvsõna juures on täpsustav laiend , on öeldis mitmuses.
Need/kõik kümme poissi meie klassist astusid ülikooli. Tema isikukoodi neli viimast numbrit olid muutunud.
või-rinnastuse puhul: Viimati käsitles seda teemat (kas) Peeter Piir või Rein Raja.
Ainsuslik öeldis, kui alusel on kaasaütlevas või koos-kaassõnaga laiend: Nõupidamisele saabus ettevõtte direktor (koos) kahe osakonnajuhatajaga.
Siis tüdines üks, teine ja kolmas ning lahkus mängu juurest. Iga mees ja (iga) naine peab teadma oma õigusi.
nii…kui ka puhul võimalik nii ainsus kui ka mitmus: Nii üks kui ka teine nõjatub ~ nõjatuvad tuge otsides vastu uksepiita.

• Olevas ja saavas käändes laiend.
  
• Nimisõna ühildub alusega. Nad töötasid arstidena. Poisid sobivad sulle sõpradeks.
  
• Omadussõna jääb ainsusesse. Loomad paistsid talle *tarkadena > targana. Volitused tunnistati *kehtivaiks > kehtivaks.
  
• Ainsusesse ka omadust või üldmõistet väljendav nimisõna.
  Nad tulid võitjaks . Perekonna sissetulekuks…
  

ENESEKONTROLL : Nii üks kui ka teine (lahkuma) erakonnast.
Rühm noorukeid (lonkima) mööda teed.
Kaubad osutusid liiga (kalliks, kalliteks).
Järgmisel päeval (puuduma) töölt sada inimest.
Osa inimesi ( jääma ) tulemata.
Majad on jäänud (tühjaks, tühjadeks).
Mehed jõudsid koju (kainena, kainetena).
Kõik kolm (olema) oma südamega hädas.
Robert naisega (käima) reisil.
Tosin poissi (mängima) palli.
EITUS

• Eituse väljendamiseks ei piisa ainult sõnast mitte.
  *Ma teen seda mitte halvemini kui sina. > Ma ei tee seda (mitte) halvemini kui sina.
  

• mitte…vaid vastanduse puhul sobivad nii verbi eitav kui ka jaatav vorm.
  Laps ei vaja = vajab mitte maiustusi, vaid armastust.
  Aga ainult: Mitte Juhan ei lähe reisima , vaid Peeter. Kass (mitte) ei maga, vaid on surnud.
  Eitatakse sõna, mis paikneb enne verbivormi, või verbivormi ennast.
  

• Lahtine loend
  Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilja.
  
  
• Kinnine loend
  Ta ei söö ei liha, (ei) kala ega puuvilja.
  Telerit ei tohi panna ei kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi.
  Telerit ei tohi panna kütteseadmete juurde ega ~ ja sektsioonkappi – (kui esiletõusu pole.)
  

• Rindosalause eitamisel tuleks eelistada sidesõna ega siis, kui eelnev osalause on eitav.
  Ta ei hooli sinust ega mõtle ka oma perele.
  

• Kui eelnev osalause on jaatav, sobivad ega, ja/ning ei mõlemad.
  See, mis oli, on möödas ega (= ja ei) tule enam kunagi tagasi.
  
  
• Eitavad ase- või määrsõnad (mitte) ükski, (mitte) miski, (mitte) sugugi, (mitte) üldse, (mitte) kuskil jt eeldavad öeldise eitavat vormi.
  *Vene diplomaatia kasutab ära seika, et Kaspia mere juriidiline staatus on ühegi aktiga reguleerimata > ei ole ühegi aktiga reguleeritud.
  

• Kõnekeelsed vormid on ärme teeme, ärme võtame jne.
  Sobivam on ärgem tehkem, ärgem võtkem.
  

ENESEKONTROLL: Mitte isa läheb reisima, vaid ema.
Seda seadet kasutatakse mitte täie võimsusega.
Tais ma olen mitte esimest korda.
Juhan mitte (ei palu/palub), vaid nõuab.
Ma pole kunagi lubadusi täitmata jätnud (ja ei/ega) kavatse seda teha ka tulevikus.
Plaat on hea paindetugevusega (ja ei/ega) vaja siledat alust.
Kas mitte perekonnatundest (ei saa/saab) kõik alguse?
LISAND
Lisand on nimisõnaline täiend , mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu.
NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk , pealinn Tallinn
Pärnus , meie suvepealinnas,…
Jaan Kross romaanikirjanikuna

• Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina
  

Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas.
Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran
Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina.
R-klahv, x-telg, lik- liide
Halb on nimetava kasutamine omastava asemel.
* Kodak film , *Tiit Reisid, *Jan Uuspõld show > Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show
* Star printer, *Balti Paber AS
Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel.
* hotell Kuninga, *kompvekid Peetrikese, * vorst Krakovi > Kuninga hotell, Peetrikese kompvekid, Krakovi vorst

• Liigisõna eeslisandina:
  

Olendi- ja kohanimede puhul lisand tavaliselt ühildub nimega.
Märkasin head tuttavat Kadrit .
Käisin ülikoolilinnas Tartus.
Nimetavasse jääb ainsuslik ühesõnaline olendit (mitte kohta!) märkiv lisand, kui see pole sisuliselt esile tõstetud.
Andke materjalid proua Metsale. Professor Mägile esitati palju küsimusi . Rääkisin minister Lepikuga. Tempel on pühendatud jumal Apollole. *Jõudsime piirilinn Valgani.
NÄITEID ÜHILDUMISEST:
Vendadest Voitkadest…- mitmuses
Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese avasõna…- lisandil on täiend
Ta on sündinud arsti ja botaaniku Johannes Lepa pojana .- kuulub rindühendisse
Ma ei mõtle mitte baleriini Maasikut, vaid ooperisolisti Maasikut.- sisuliselt tähtis, rõhutatakse
Hõbemedal anti soomlasele Matti Niemile. -ne-, lane -, line- liiteline

• Muude nimede või nimetaoliste väljenditega ühendites muudetakse ainult ühte komponenti – kas liigisõna või nime.
  Tavaliselt muutub liigisõna
  

VÄÄR
ÕIGE
liköör Vana Tallinna
likööri Vana Tallinn
sõiduauto Fordist
sõiduautost Ford
ajaleht Virulase toimetus
ajalehe Virulane toimetus
romaan “Tõe ja õiguse” autor
romaani “Tõde ja õigus”…
verb olema’l
verbil olema

• Lisandi puudumisel käänatakse nime.
  Sõitis Fordiga. “Kalevipojast” on palju kirjutatud.
  
• Kui nimi või pealkiri käänamist ei võimalda, tuleb kasutada liigisõna lisandina.
  …kandvad rollid näidendites “Kahekesi kiigel” ja “Lesed” (*”Kahekesi kiigel” ja “Leskedes”)
  *”Nüüd oled sa Hamleti” eest peaauhinna saanud…> Filmi “Nüüd oled sa Hamlet” eest…
  

Vahel on nime, lühendi vm käänamine võimalik:
kohvikus Gnoom = kohvik Gnoomis
kinost Kosmos = kino Kosmosest
ASi Kalev juhatus = AS Kalevi juhatus
punktist O = punkt O-st
sirgele AB = sirge AB-le
lk-lt 28 = lk 28-lt
ENESEKONTROLL:
TÜ õppeprorektor Birute Klaasi sõnul…
Müügil on Siemens ja Braun kodumasinad .
Ajaloolane Küllo Arjakase sõnul…
Jõudsime piirilinn Valgani.
Viisime tiigripoeg Kriimu loomaarsti juurde.
Külalised tänasid korraldaja Estonia teatrit.
Vajutage klahv X.
Käisin Kalev spaas ujumas.
Leppisin kokku sekretäriga Anneli Kaasik.
Baleriinist Anna Pavlovast räägitakse legende.
Leks kindlustus
Grundig teler
Vabadussõja veteran August Puustile anti orden .
Näidend “Taevatrepi” autor on Paul Meriste.
Kuulake rändajat Hendrik Relvet.
SIHITIS
Sihitis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud. keda? mida? kes? mis? kelle? mille?
Aitasin oma sõpra. Ta otsis võtmeid.
Lilled pandi vaasi. Anna mulle pliiats .
Tõstsin paberi üles. Võtsin selle raamatu kaasa.
TÄISSIHITIS (nimetav / omastav )
OSASIHITIS ( osastav )
On seotud tulemusega, tervikuga.
Virve õmbles endale uue kleidi.
Ei ole nende tingimustega seotud; eitavas lauses .
Virve õmbles endale uut kleiti . Virve ei õmmelnud endale kleiti.
Ajutine tulemus – mõlemad võimalused.
Anna mulle pliiats = pliiatsit. Korrigeerisime maksegraafiku = maksegraafikut. Volitan Jüri Kase = Jüri Kaske välja võtma …
*Kas talle andestatakse nõukogudeaegset tegevust? > Kas talle andestatakse nõukogudeaegne tegevus?
Seisundiverbide (nt usaldama , armastama ) puhul kasutatakse osasihitist.
Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused.
Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta.
Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav.
Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist.
…jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime.
Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse.
Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus.
da-tegevusnime sihitise kääne :

• Kui da-tegevusnimi laiendab ( tulemuseta , jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe ( kartma , armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.)
  
• Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema , laskma, lubama , soovima , suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad.
  Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki.
  Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut.
  

Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul:
1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat.
Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha.
Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks.
3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad .
Tema (*teda) jäeti maha.
Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat.
…raamat, mis = mille ma ostsin…
Parim, mis = mida sa teha võid,….
Mis = mida te sellest arvate ?
Mis = mida teha?
REKTSIOON
Kaasaütlev: kaasnema, kohanema, sarnanema, võrduma, adekvaatne, analoogne , identne, paralleelne
Alaleütlev : vastanduma, lähedane, tuginema, toetuma
Alalütlev: baseeruma, põhinema, rajanema
Osalema kus? milles?
Hääletama kelle?/mille? poolt või vastu
Alla kirjutama millele?, allkirjastama mida?
Vastu: sümpaatia uue naabri vastu, kuritegu inimsuse vastu, huvi harmoonia vastu
Omastav + kohta: tõend raha laekumise kohta, seletuskiri õnnetuse kohta, küsimustik integratsiooni kohta, teade pakkumise aktsepteerimise kohta
Üle, ümber: arutlus filmikunsti arengu üle, diskussioon õppekava muutmise üle (ümber)
*nõuded menüü koostamisele > menüü koostamise nõuded,
*tellimus ajalehtedele > ajalehetellimus,
*õigusjärgne omanik maale > maa õigusjärgne omanik

ENESEKONTROLL: Kui saarel oleks ( Abruka ) lähedane loodus…
Läbi aegade on ülikooliõpe põhinenud (teadusuuringud).
Tõlge on adekvaatne ( originaal ).
Talle saadeti teatis (vastuvõtmine).
Need väited baseerusid ainult (oletused).
Järeldus tugineb (faktid).
Teda hääletas 13,4 miljonit inimest.
MÄÄRUS
Omamise väljendamiseks sobib kõige paremini alalütlev kääne koos olema-verbiga.
Mul on naine ja kaks last. Tal on kena välimus.
Juriidilise omamissuhte näitamiseks sobib ka nimetav kääne koos omama-verbiga.
*Ma ei oma mingit ettekujutust teie tööst.
*See ei oma mingit tähtsust.
* Ravim omab põletikuvastast toimet.
LÄBI JA ÜLE:
Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa. Lendas üle ookeani.
VÄÄRSED LAUSED :
*Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi. > …Helsingi kaudu
*Teatati läbi raadio…> …raadiost, raadio kaudu/teel
*Suheldakse läbi/üle arvuti > …arvuti kaudu/teel
TÄNU:
Ei ole soovitatav kasutada negatiivses tähenduses.
Laevaühendus saartega on tänu tormile katkenud. > …tormi tõttu…
KOORDINATSIOON JA ELLIPS
Verbid võivad nõuda eri tegevusnimesid.
*Randla sõnul võiks ja peakski kõrgharidus olema Eesti Nokia. > Randla sõnul võiks kõrgharidus olla Eesti Nokia ja peakski seda olema.
*Presidendi isikule võime ja peame esitama kõrgeid nõudeid. > Presidendi isikule võime esitada kõrgeid nõudeid ja peamegi seda tegema.
Sõnadel on erinev rektsioon.
*See võib aeglustada või isegi takistuseks saada Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. > See võib aeglustada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga või sellele isegi takistuseks saada.
* Taanis ei kuulutata välja uut rahvahääletust Euroopa Liitu jäämise või väljaastumise küsimuses. > Taanis ei kuulutata välja uut rahahääletust Euroopa Liitu jäämise või sealt väljaastumise küsimuses.
LAUSELÜHEND
Lauselühendi peasõnaks on verbi käändeline vorm.
Jõudnud koju, hakkasin sööma.
Jalutades metsas, kuulasin linnulaulu.
Lahkusin ruumist, lausumata sõnagi.
Töö tehtud, läksin koju.
Verbita lauselühend:
Mees läks metsa, kirves käes.

• v-, tav (oleviku kesksõnad), des-vorm väljendavad põhitegevusega samaaegset tegevust.
  
• nud-, tud (mineviku kesksõnad) väljendavad põhitegevusele eelnevat tegevust.
  *Juba mõnda aega meie osakonnas töötav Tarmo ei tea… > …töötanud Tarmo
  * Kodumaale saabudes läks ta vaatama oma sünnikohta > Kodumaale saabunud,…
  
  
• des-lühend on võimalik põhitegevusele vahetult eelneva või järgneva tegevuse puhul.
  Parki jõudes kiirendas ta sammu.
  Mees läks kaevu juurde, seades end istuma selle kaanele .
  
  

• Lause ei tohi olla kahemõtteline. Magama minnes paistis taevas kuu.
  
  
• Ei sobi des-lauselühendi mitte-vormis eitus.
  *Mitte mõeldes tulevikule, saastatakse loodust. > Mõtlemata tulevikule, saastatakse loodust.
  *Mitte leides teda kodust, läksin töö juurde. > Leidmata teda kodust, läksin töö juurde.
  
  
• Määrusliku nud- ja tud-lühendi tegija on alati sama põhilause tegijaga.
  Lõpetanud töö, läksin õue.
  *Lõunatanud restoranis , kutsuti saadik äkki kohtumisele. > Restoranis lõunatanud saadik kutsuti äkki kohtumisele.
  
  
• maks- lühendiga ei tohi liialdada.
  *Kas on ilmnenud mingitki püüdu konsulteerimaks erialainimestega? > …konsulteerida erialainimestega?
  *Ta tahtis minna Tartusse õppimaks psühholoogiat. > …psühholoogiat õppima.
  *Poisid käisid sõjaväeosas tutvumaks raskerelvadega. > …raskerelvadega tutvumas.
  
  
• maks-lühendiga võib vältida et-lausete või täiendite kuhjumist.
  Mees tahtis püsti tõusta , rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda.
  Esineja kutsus üles hoidma silmi lahti, nägemaks kontakte teiste rahvastega.
  

RELATIIVLAUSE
Relatiivlause paikneb selle nimisõna järel, mille juurde ta kuulub, v.a juhud , kus see nimisõna on omastavas käändes täiend.
*Gustav Adolfi gümnaasiumis käies, mis asub linnamüüri ääres, saigi keskaeg mulle armsaks. > Käies Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis asub linnamüüri ääres, saigi keskaeg mulle armsaks.
*Isahundi, kes kaalus üle 50 kg, laskjaks oli Peeter. > Üle 50 kg kaaluva isahundi laskjaks oli Peeter.
*Olemasolevad andmed pärinevad linnade arhiividest, kus Guttenberg elas.
*Eesti vanima oreli kordaseadmine on suur töö, mille remondiks puudub praegu raha.
*Kaamerate kogu, millest väike osa oli mõisas näha, rahalist väärtust Sillam avalikustada ei soovinud.
ASESÕNA

• Kes või mis?
  

Komisjon, kes oli juba kaks tundi vaielnud, lahendas küsimuse hääletamisega.
Komisjon, mis moodustati selle probleemi lahendamiseks…
Emakeele Selts, kes korraldab keelepäevi.
Emakeele Selts, mida juhib …

• Kes, mis või milline, missugune?
  

Nimisõnale viitavad ainult kes, mis, mitte omadussõnalised milline, missugune.
*Rahatäht, milline on ilmselt võltsing …> Rahatäht, mis on ilmselt võltsing…
*Leping, millisel tööandja allkiri puudus…> Leping, millel tööandja allkiri puudus…
*Õpilane, milline on oma klassis tõrjutud…> Õpilane, kes on oma klassis tõrjutud

• Kas ainsus või mitmus?
  

Kes ja mis jäävad harilikult ainsusesse. (Inimesed, kellega ta vestles… Faktid, millele ta tugines…)
Mitmus kahemõttelisuse vältimiseks: Arst ja hoolitsev õde, kelledele ma tänu võlgnen…

• Tema või oma?
  

Alusega seostub oma. ( Tellija tuleb homme oma kaubale järele. Meie majal on oma keskküte .)
Teiste lauseliikmetega ta, tema või see omastavas käändes. (Tellijale tuleb tema kaup kätte toimetada.)
*Üliõpilaskond kasutab tema valduses olevat vara rektori volituse alusel. > Üliõpilaskond kasutab oma valduses olevat vara rektori volituse alusel.
*Taavile oli see uus ajajärk oma elus. > Taavile oli see uus ajajärk tema elus.
*Palume meie lugejatelt vabandust .

• Ainsuse vormis kogusõna ei saa asendada mitmusliku asesõnaga.
  * Kiideti ettevõtte juhtkonda, et nad juhtunust kohe päästeteenistusele teatasid. > …et see juhtunust kohe päästeteenistusele teatas.
  
  
• Sõnu antud ja nimetatud kasutatakse liiga tihti.
  *Antud õnnetus on liikluseeskirja eiramise tagajärg. > See õnnetus …
  *Tööd nimetatud süsteemi loomiseks…> selle/sellise/seesuguse/niisuguse süsteemi loomiseks…
  

NOMINALISATSIOON
*Teostatakse ravimite stabiilsuse analüüsi. > Analüüsitakse ravimite stabiilsust.
*Hääletussedelite lugemine viiakse läbi kohe pärast hääletust.
* Praak kuulub ümbertegemisele.
*Ravimi manustamine toimub veeni kaudu.
*Kahju kuulub hüvitamisele.
*Ettekandes leidis käsitlemist rahvusvähemuste olukord.