Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Riigikogu töökorraldus (3) Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel . Poolthäälteenamus
t igas komisjonis on mitme erakonna ja valimisliidu saadikuid, nii valitsusparteide kui ka opositsiooni esindajaid. Erakorraliste probleemide või mingite tähtsate üksikküsimuste uurimiseks võib parlament moodustada ka ajutisi komisjone. Nende töö kestab tavaliselt mõne kuu, misjärel esitatakse parlamendile ametlik ettekanne või kokkuvõte. Selle põhjal formuleerib parlament oma seisukoha ning saadab siis komisjoni laiali. Fraktsioonid ehk saadikurühmad luuakse parlamendis ideoloogilise ühtekuuluvuse põhimõtetel. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist või valimisnimekirjast. Parlamendi töös mängivad saadikurühmad ülitähtsat rolli. Fraktsioon kujundab seaduseelnõude suhtes oma arvamuse, formuleerib parandusettepanekud ning määrab kindlaks ühe või teise eelnõu käsitlemisel kasutatava taktika milliseid küsimusi üldkogu toimuva arutluse käigus esitada, kuidas hääletada.
Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigikogu kooseis vahetub iga melja aasta järel. Parlamendi istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik. Eesti presidendi ülesanne on tugevdada
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu
3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele. Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle
parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei liikmetest keda ühendab ideoloogiline ühtekuuluvus. 7. Loetle parlamendi ülesanded. Algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi 8. Mis on kuluaaripoliitika? E lobism, tähistab vestlusi mis toimuvad istungite vahepeal koridorides ja mis mööravad hilisema hääletuse tulemuse. 9. Kuidas saab parlament teostada otsest kontrolli täidesaatva võimu üle?
muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel. Teovõimetus- Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste. RIIGIKOGU STRUKTUUR Riigikogu juhatus- riigikogu liikmete hulgast välja valitud parlamendi tööd korraldav organ. Fraktsioonid- erakondade saadikurühmad parlamendis Komisjonid- Alatised- valmisavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Erikomisjonid- moodust. Avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(prob.komisj.) Parlamendirühm- tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele
avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon saadikurühmad; koalitsioon valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis valitsust juhib peaminister, liikmeteks on ministrid; EV kohtusüsteem mitmeastmeline kohtusüsteem; õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele; prokurör ehk süüdistaja, peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest; kaitsevägi koosneb -
territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Parlamendi poliitilises ülesehituses eristatakse veel koalitsiooni ehk võimuparteisid ning
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma
riigieelarve igal aastal uuesti. Parlamendil on aastas 2 hooaega e. istungiperioodi ( jaanuar-jaanipäev, september-jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda erakorralisi istungjärke. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Meil on riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse ( välis-, kultuuri-, maaelu-). Komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Erakonna parlamendi esindused on fraktsioonid e. saadikurühmad (Keskerakond, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid). Fraktsioonides räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude kohta parandusettepanekuid ning kooskõlastatakse hääletamisel käitumine. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses (valitsus e. koalitsioon). Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise
Avalik huvi- olulised on ühishüvised ehk hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Teovõimetus- Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste. RIIGIKOGU STRUKTUUR FRAKTSIOONID erakondade saadikurühmad parlamendis -võivad moodustada ja peavad kuuluma väh 5 riigikoguliiget Koalitsioon – erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon – moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID ALATISED valmisavad ette ERIKOMISJONID moodust. Avalikku huvi
rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonnavaateid, seaduste vastu võtmine, valitsuse ametisse panek ja kontroll nende tegevuse üle. Riigikogu fraktsioon on ühe erakonna saadikute ühendus. Kui sama erakonna kandidaatide nimekirjast on Riigikokku valitud 5 ja enam rahvaesindajat, on neil õigus moodustada oma fraktsioon. Erakonna parlamendi esindused on fraktsioonid ehk Saadikurühmad. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Riigikogu ei saa läbi ilma juhita. Riigikogu liikmed valivad juhi endi hulgast. Riigikogu esimehe ehk spiikeri ülesanne on juhtida istungeid. Riigikogu, kuhu kuulub 101 liiget erinevatest parteidest ja üksikkandidaatide hulgast. Riigikogu liikmed on valitud rahva poolt - seega esindab Riigikogu kogu rahva tahet. Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude
USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1
saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise Riigikogu struktuur 1. Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest. Valitakse igal aastal uuesti 2. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad · peab kuuluma vähemalt viis liiget · ei pea kuuluma , võib olla ka sõltumatu 3. Kantselei ametnikud, kes tagavad Riigikogu töö laabumise 4. Opositsioon poliitiline vasturind ehk erakonnad, mis valitsusse ei kuulu 5. Koalitsioon erakonnad, mis moodustavad valitsuse 6. Komisjonid: alalised, mis haldavad mingid kindlat valdkonda (nt maaelu; välis-;kultuuri- jne) ja erikomisjonid, mis moodustatakse mingi probleemi
vähem, tema hääled kanduvad üle. 3. Kes võivad kandideerida, kes valida? Riigikokku võivad kandideerida-Eesti kodanik, 21-aastane Valida: Eesti kodanik, 18-aastane 4. Kirjeldage Riigikogu struktuuri (nimetage struktuuriosad ja selgitage nende moodustamise põhimõtet ja ülesandeid, tooge näiteid) Riigikogu juhatus: rigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd juhtiv organ.(Esimess, I aseesimees, II aseesimees) Fraktsioonid:erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna kuuluda vähemalt viis Riigikogu liiget. Komisjonid:Alatised komisjonid(valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks) Erikomisjonid(moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks- uurimiskomisjon või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)?
riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse
majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon. Ajutised erakorraliste, oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega, mille põhjal kujundab parlament oma seisukoha · Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, muutub iga uue koosseisu kokkutulekuga o Fraktsioonid e. saadikurühmad RK poliitilised ühendused Arutatakse, kuidas käitude seaduseelnõude mentlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada, sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus, oma liikmete hulgast valitakse esimees ja aseesimees
o Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust o Rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust o Riigikogu ei suuda õigeaegselt vastu võtta riigieelarvet o Presidendile ei sobi peaministrikandidaat Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€ Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon, põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi o Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi o Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE (OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust) 2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega Valitsus tegutseb Stenbocki majas, koosneb 14 ministrist (nt
esimees- ene ergma 1 aseesimees- keit pentus 2 aseesimees jüri ratas Riigikogu juhatus Riigikogu juhatuse ülesanded: · jaotada kohad alatistes komisjonides · määrata seaduseelnõude juhtivkomisjone · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra tätmine Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Riigipea pikajalise eemaloleku puhul saab riigikogu esimees riigipea kohusetäitjaks. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad parlamendis. Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks,
SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline struktuur: koalitsioon (kuuluvad valitsusse), opositsioon (kritiseerib valitsuse tegevust, pakub alternatiive); fraktsioonid e saadikurühmad (aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus). Funktsioon: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi; erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse (kaasneb lobism); järelvalve valitsuse üle (otsene ja kaudne kontroll) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE- Algatada võib: valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik. 1) Eelnõu antakse Rkg juhatusele 2) Juhatus määrab juhtivkomisjoni valdkonna järgi 3) Esimesel lugemisel kuulatakse ettekanne ja otsustatakse jätkamine. Vahe võib olla kuni 3
- 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. 3) Parlamendi ülesanded - algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. - kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107
Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu
osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid
Tea, mille poolest kuriteod erinevad väärtegudest. 7. Millega tegeleb õiguskantsler? 8. Tea, mille poolest Eesti omavalitsusüsteem erineb mitmetasandilisest omavalitsusüsteemist. Vastused: 1. Jätan vahele prq 2. Riigikogu struktuur RIIGIKOGU JUHATUS on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhatuse volitused kestavad ühe aasta ning selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. FRAKTSIOONID on erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Riigikogus võib olla ka fraktsioonidesse mittekuuluvaid saadikuid. Koalitsiooniks ehk võimuliiduks nim erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositioon ehk poliitiline vastasrind on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID
e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada
ajutisi komisjone. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. Opositsioon kritiseerib valitsuse ettepanekuid ja pakub alternatiive. Fraktsioonid ehk saadikurühmad, aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Neis arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Peamiseks funktsiooniks algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Teiseks funktsiooniks on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine
saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires
Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli
nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised fraktsioonid. Riigikogu on ühekojaline, riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine ja menetlemine 2) Otsustab rahvahääletus korraldamise 3) Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi valitsuse moodustamiseks
jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni. Erakorralised istungjärgud- erakorraline- ettepaneku teeb valitsus, president, 1/5 RK liikmetest. Erakorraline istungjärk on töövõimeline vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige). Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes. Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne) Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine.
nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu struktuur Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega. Poliitiline, mis oleneb Riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Riigikogu struktuur Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast välja valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhatuse volitused kestavad ühe aasta ning selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Alalised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolu uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon).
· komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: · Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. Parlamendi ülesanded: · algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. · kuivõrd parlament on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid · parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle
- 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. 3) Parlamendi ülesanded - algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. - kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107
annaabi.ee 
