Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4
nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon
b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamise...
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise
esile soovimatuid muutusi). • võrreldes konteinerite 1980.HAJUTATUD TEGEVUS • Täpse vastavuse kindlustamine kasutamisaega on konteinerite all hangitavate kaubapartiide suuruse ja kinni suhteliselt palju kapitali. Eksisteeris tootmiskeskne tootmisettevõtte Logitikateenuste mõtteviis. konkreetse vajaduse vahel (Vajadust sisseost.Millistesse nelsja Logistikat käsitleti põhiliselt suuremad või väiksemad kaubapartiid arengujärku jaotub tootmisettevõtte transpordi- ja põhjustavad logistikateenuste osutamise
SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus? Avalik Haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks Riigi tunnuseks on voimu kasutamise monopol mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis...
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ...
planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet.
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas...
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele. Arenguetapile olid tüüpilised: *klientide vähesed nõudmised *tarbekaupade turgude paigutus *toodete kättesaadavuse probleemid *tootmisest juhitud (väärtus)ketid *jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt. 2. Jaotuskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 70. aastatel keskenduti jaotusele
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub ül...
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine toot...
Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11) Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon 12) Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3 2. Logistika arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika arenguetapid 1) Tootmiskeskne – algas Euroopas pärast II Maailmasõda. HANKIMINE TOOTMINE JAOTUS Sel perioodil pühenduti tootlikkuse kasvule ning jaotus oli niiöelda kulude põhjustaja, mis oli tingitud laondusest ja veondusest. Jaotuskulude alusel otsustati, kui kaugele tasub toodet lähetada. Sellel arenguetapil oli tegutsemise aluseks ettevõttesisese tootlikkuse ja võimsuse arendamine, pearõhk oli tehnoloogia arendamisel. Sellel perioodil mõjutas toodangu omahinda transpordi
optimeerimise vältimine, fragmenteeritus, integratsioon tarneahelas, vertikaalne integratsioon. Arenguetapid Snyderi järgi. Äris toimuv trend: tooted alati liiguvad suurema erinevusele. Majanduse mõju logistika kulule tõuseb, ähvardab kulusid. Thnoloogia muudab infotöötlemise viise, muutes müügi integreeritumaks. 6 ajaloo staadiumit: Arenguetapid: Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine Tootmiskeskne – 1950ndad) Põhirõhk logistikasüsteemi kulude Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) vähendamisele Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine Tarneahela integratsiooni etapp (1990…) Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse 1. Füüsilise jaotuse etapp juhtimisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
