Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4
nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon
b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali
strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel. 90-20 jn aastatel lisanduvad infotehnoloogilised lahendused 3. Logistika missioon
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise
esile soovimatuid muutusi). • võrreldes konteinerite 1980.HAJUTATUD TEGEVUS • Täpse vastavuse kindlustamine kasutamisaega on konteinerite all hangitavate kaubapartiide suuruse ja kinni suhteliselt palju kapitali. Eksisteeris tootmiskeskne tootmisettevõtte Logitikateenuste mõtteviis. konkreetse vajaduse vahel (Vajadust sisseost.Millistesse nelsja Logistikat käsitleti põhiliselt suuremad või väiksemad kaubapartiid arengujärku jaotub tootmisettevõtte transpordi- ja põhjustavad logistikateenuste osutamise
« , , , , ; -, ; -, , ; , , , , ». " , , ". CHAPTER II. , , (v.a vaesed). , . , , 7-8 , , . CHAPTER III. , , . , . ( ). BOOK 4, CHAPTER II. , , , - , , , . , , ; , , - . , . MIDA SMITH MÕTLES? Evolutsiooniline (teadmiste ja tootmiskeskne) vs Neoklassikaline (vahetuskeskne) teooria Evolutsiooniline Neoklassikaline Spetsialiseerumine ja seetõttu Konkurents piiratud ressurside tehnoloogia ja oskuste areng kasutamisel Oskuste areng loob ebasummetrilise Riigi roll on vältida turutõrkeid konkurentsi Samas on valitsusetõrked vähemalt
asukoht- transpordikulu probleem (kiired tellimused) *ehituskaubandus 16. Mis on tipptäiustamine ja mis on selle analüüsi eesmärk? 9. Nimetage logistika arengufaasid. BM- On pidev, süsteemne arendusprotsess, mille puhul firma 1)Tootmiskeskne arenguetapp- pärast II Msõda 50.ndatel. kus: tegevust iseloomustavaid näitajaid võrreldakse parimate vastavate hankimine-> TOOTMINE -> jaotus. Pühenduti tootlikuse kasvule, näitajatega. BM-analüüsiga tõstetakse konkurentsivõimet, leides kus pearõhk oli tehnoloogia arendamisel. Võeti kasutusele
planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet.
Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet
Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet
Eesti keeles on see protsess tuntud kui gentrifikatsioon, on püütud leida ka teisi eesti konteksti sobituvaid termineid, näiteks aadeldamine ja elavustamine. Gentrifikatsioon on üks oluline linnauuenduse protsess, mille käigus liiguvad kapital ja teotahtelised inimesed allakäinud piirkonda otsides investeerimisvõimalusi, odavaid elukohti ning alternatiivseid eluviise .On kaks selgelt eristuvat lähenemist gentrifikatsioonile: majanduslik/tootmiskeskne ja kultuuriline/tarbimisele orienteeritud lähenemine. Tänaseni pole selge milline tegur on gentrifikatsiooni puhul tähtsam-kas majanduslik või kultuuriline või kumb kumba rohkem mõjutab. Probleeme on tekitanud ka nn. rendilõhe (inglise k.rent cap ) olemasolu. Neil Shmithi poolt 1979.a loodud kontseptsiooni järgi on linnades alasid, mis oma pideva alainvesteerituse tõttu on allpool oma potentsiaalsest väärtusest e. siis antud piirkonna arvelt saaks raha teenida.
mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele. Arenguetapile olid tüüpilised: *klientide vähesed nõudmised *tarbekaupade turgude paigutus *toodete kättesaadavuse probleemid *tootmisest juhitud (väärtus)ketid *jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt. 2. Jaotuskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 70. aastatel keskenduti jaotusele
9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine) 10. Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11. Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon 12. Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3. Logistika arenguetapid · (Tootmiskeskne 1950ndad) · Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) · Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) · Tarneahela integratsiooni etapp (1990...) Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp · Algselt: toodete kättesaadavuse probleemid · põhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil · Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas
9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine) 10. Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11. Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon 12. Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3. Logistika arenguetapid (Tootmiskeskne – 1950ndad) Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) Tarneahela integratsiooni etapp (1990…) Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp • Algselt: toodete kättesaadavuse probleemid • põhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil • Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine toot...
Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11) Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon 12) Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3 2. Logistika arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika arenguetapid 1) Tootmiskeskne – algas Euroopas pärast II Maailmasõda. HANKIMINE TOOTMINE JAOTUS Sel perioodil pühenduti tootlikkuse kasvule ning jaotus oli niiöelda kulude põhjustaja, mis oli tingitud laondusest ja veondusest. Jaotuskulude alusel otsustati, kui kaugele tasub toodet lähetada. Sellel arenguetapil oli tegutsemise aluseks ettevõttesisese tootlikkuse ja võimsuse arendamine, pearõhk oli tehnoloogia arendamisel. Sellel perioodil mõjutas toodangu omahinda transpordi
optimeerimise vältimine, fragmenteeritus, integratsioon tarneahelas, vertikaalne integratsioon. Arenguetapid Snyderi järgi. Äris toimuv trend: tooted alati liiguvad suurema erinevusele. Majanduse mõju logistika kulule tõuseb, ähvardab kulusid. Thnoloogia muudab infotöötlemise viise, muutes müügi integreeritumaks. 6 ajaloo staadiumit: Arenguetapid: Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine Tootmiskeskne – 1950ndad) Põhirõhk logistikasüsteemi kulude Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) vähendamisele Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine Tarneahela integratsiooni etapp (1990…) Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse 1. Füüsilise jaotuse etapp juhtimisse
annaabi.ee 
