TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest.
mõjul hakkavad poisslootel kujunema sugurakud. Need liiguvad loote neerude piirkonda ja sealt hakkavad neist omakorda välja kujunema munandid. Meesloode vajab kaitset ema hormoonide feminiseerivate mõjude eest. Seitsmenädalase loote munandid toodavad meessuguhormoone, millest peamine on testosteroon seda hetke võibki nimetada mehelikkuse avaldumise alguseks. Kaheteistkümnendal rasedusnädalal algab munandite laskumine neerude piirkonnast allapoole. Need peavad lõpuks jõudma munandikotti, kus on jahedam, et saaksid tekkida seemnerakud. Sünnitushetkeks on see protsess tavaliselt lõppenud. Ent siiski kaks kuni kolm protsenti poisslastest sünnib ikka munandid kõhuõõnes. Enamasti laskuvad need siis esimestel elukuudel. Neljateistkümnendaks nädalaks on suguelundid põhijoontes välja kujunenud ja loote testosteroonitaset võib võrrelda täiskasvanu omaga. Kui rasedus kulgeb normaalselt, arenevad
näha. Ta kaalub umbes 1-1,2 kg ja on 35 cm pikk. Oma välimuselt ei erine ta täiskantud lootest, kuid tema kõikide organite talitus ei ole veel täielikult valmis iseseisvaks eluks. Mõnikord võib siiski 6. raseduskuu lõpul ja 7. raseduskuul sündinud loode ellu jääda, kuid ainult erihooldusel ( kunstliku hingamise aparaat, spetsiaalsed ravimid) 8. kuul (29.-32. nädal) muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Pehme karvkate hakkab ihult kaduma. Poisslapsel hakkavad munandid munandikotti laskuma. Loode kaalub nüüd 1,5-1,8 kg ja on 40 cm pikkune. Selle kuu lõpul sündinud laps võib ellu jääda, kuid sageli ei ole tema kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks. 9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal). Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud talitused, kuigi loode liigutab nüüd pisut vähem kui varem, sest ruum jääb järjest kitsamaks. Karvkate kaob ihult täielikult ja nahk on kaetud lootevõidega. Viimastel nädalatel võtab loode päevas 12-14 grammi juurde
niudeharjalt ja kubemesidemelt Kõhusirglihas V-VII roidekõhr Häbemeluu ülemine Lähendab rindkeret vaagnale või äär vastupidi, painutab lülisammast Kubemekanal Kõht Suguelund Seda mööda kulgeb kõhust munandikotti seemnejuha või emakaside Kõhuvalgejoon Rinnakust Häbemeluuni Jagab parema ja vasaku poole LINEA ALBA kõhulihased pooleks, moodustub nende kõhredest Ülajäse
Pikkus juba 35 cm ja kaalu 1000-1500 grammi. Loote kasvades väheneb lootevee hulk. KNS on nii arenenud, et kontrollib hingamist ja kehatemperatuuri. Organid on küll välja arenenud, aga pole valmis veel üsaväliseks eluks. *VIII lunaarkuul kasvatab loode pikkust. Enamik lapsi keerab pea allapoole, valmistudes ette sünniks. Loote pikkus 40 cm ja kaalub 1600-2000 grammi. Loode on nüüdseks tundlik ka valule. Seedetrakt ja kopsud on peaaegu välja arenenud. Poisslastel laskuvad munandid munandikotti. *IX lunaarkuul on arenenud välja kõik organid ja organsüsteemid ning on valmis üsaväliseks eluks. Pupillid reageerivad valgusele. Laps kaalub 2750-3000 grammi ja on pikk 45 cm. Imemislihased on hästi välja arenenud ja treenitud. Elundkonnad küpsevad äärmiselt kiiresti, samal ajal talletuvad energeetilised varud glükogeeni ja rasva näol. *X lunaarkuul on loote kaaluks umbes 2950-3100 g ja 48cm pikk. Soolestik on täidetud mekooniumiga e. esmasroojaga
paksemaks. selles vanuses, võib ta ellu jääda meditsiinilise erihoolduse tingimustes. Vanus: 28 nädalat Nahk on punakas, kortsus; Avab silmi, ultrahelipildil jälgitavad Pikkus: 35-37 cm ninakõhred on pehmed; poiste nutmise, kisamise, vihagrimassid. Kaal: 1000-1200g munandid ei ole munandikotti Kui laps sünnib sel ajal, võib ta ellu langenud. jääda meditsiinilise erihoolduse tingimustes. Vanus: 32 nädalat Loode on täielikult välja Kui laps sünnib sel ajal, võib ta ellu Pikkus: 40-42 cm kujunenud, ent ebaküps. jääda meditsiinilise erihoolduse
-loote kopsud ei ole veel täielikult välja arenenud 32 RASEDUSNÄDAL -loode näeb välja samasugune kui sündides, ainult tema keha peab veidi ümaramaks muutuma -ta suudab eristada valgust ja pimedust -kuna emakas on vähe ruumi, pöördub loode peaga alla, valmistudes sündimiseks 36 RASEDUSNÄDAL -loode on paaegu vaagnasse laskunud ja sünnituseks valmis -loote sõrmedele ja varvastele on kasvanud pehmed küüned -poisil on muandid laskunud läbi kubemekanali munandikotti -järgneva nelja nädala jooksul võtab loode kaalus juurde umbes 28grammi päevas 40 RASEDUSNÄDAL -lootevill on enamasti kadunud, kuid seda võib säilida vähesel määral õlgade, käte ja jalgade piirkonnas -lootevõie katab loote keha üleni või esineb ainult naha-voltides -loote soolde koguneb tume mass looteroe, mis väljub esimeste sooleliigutustega pärast sündi Lk 7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda?
2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva. 4. Kulg. 5. Eritingimused a) kehatemperatuurist 2-3 C madalam temperatuur - munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti (7-8 arengukuul). Eriline verevarustus - verdtoovad ja verdviivad veresooned on tihedas kontaktis, toimub soojusülekanne. b) Spermid on kehale võõrad rakud, mis ei tohi verega kokku puutuda, kogu verevarustus toimub läbi biobarjääri. Immuunsüsteem hävitaks muidu spermid ja neid tootva epiteeli. Nii juhtub spordi- ja löögitraumadega. c) Tervistkahjustavad harjumused tulevaste spermide kvaliteeti ei riku, kuna spermid on pidevas uuenemises. 6
nädalatel jõudsalt kaalus juurde.Kasvavad kulmud ja ripsmed. Beebi liigub lootevees aktiivselt ringi ning magab kindlatel aegadel. Kahekümne teine rasedusnädal Beebi keha kattev õrn rasvkude aitab juba sooja hoida. Kulmud, ripsmed ja sõrmed on välja arenenud ning kasvavad juuksed. Beebi võimleb aktiivselt käte ja jalgadega ning paneb käsi omavahel kokku. Kuju võtab nina. Kaelalülid on selgelt nähtavad. Kui beebi on poiss, on tema munandid formeerunud ja laskuvad munandikotti. Kahekümne kolmas rasedusnädal Loode kaalub ligi 550 grammi. Veresooned kumavad läbi kortsulise naha, andes väikesele kehale punakat tooni. Sõrmedele kasvavad küüned.Kuna ringiliikumiseks on kõhus veel piisavalt ruumi, võimleb beebi aktiivselt. Kahekümne neljas rasedusnädal Loode on ligi 30 sentimeetrit pikk ning kaalub 600 grammi. Süda lööb umbes 130 korda minutis ning seda saab stetoskoobi või väikese ultraheliaparaadiga kuulata.Kopsudes
Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3. Küünarluu närv 4. Kodarluunärv NS slaid 82-83; anat lk 216-217 koosseisu?, nimeta 4 erinevat! Innerveerib 1. alajäset ning kehatüve alumist osa, 2. kõhulihaseid, 3. reie eesmise ja keskmise rühma 33. mis piirkonda innerveerib nimmepõimik? lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7. munandikotti, NS slaid 86; anat lk 217-218 8. suurte häbememokkade nahka. 34. nimeta 2 peamist närvi nimmepõimiku koosseisus! 1. Reienärv (n.femoralis) 2. Toppenärv (n.obturatorius) 1. Vaagnapõhjalihased, 2. munandikoti tagumine osa, 3. suurte häbememokkade tagumine osa, 4. reie 35. mis piirkonda innerveerib ristluupõimik
sekundaarsed spermatotsüüdid ( 22 kromosoomi + x/y kromosoom) -> MUNANDI, MUNANDIMANUSE JA SEEMNEVÄÄDI KATTED spermatiidid -> spermatosoidid ehk permid - kõik katted on kõhuseina derivaadid, mis looteeas sopistusid välja seoses EPIDIDYMIS – MUNANDIMANUS munandi laskumisega munandikotti Osad - Tunica vaginalis testis – munandi tuppkest - Caput – jämenenud osa ülapoolusel kõhukelmest eraldunud serooskest - Corpus - Cauda vistseraalleste katab munandit ja munandimanust ning läheb tagapool,
Munandikott – munandite kaitsja ja termoregulaator Munand – Paariline elund, seemnerakkude valmistaja, kujult ovaalne. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - on seemnerakkude säilitamise, kogumis- ja lõpliku valmimise kohaks. Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega munandikotti.. Liikudes uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Sopistuvad vaginaalõõnde, Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas. Seemnejuha –ühendab kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum – ehk munandikott on naha väljasopistis. Seemneväät – kubemekanalist munandini ulatuv vere- ja lümfisoonte ning närvide
(mõne kuu vanusel lootel) viljastumisvõimeliste spermide moodustumine algab seoses suguküpsuse saabumisega. Põhjas hiljem kui lõunas. Spermatogenees kestab ilma häireteta kuni surmani. Tsükli kestvus (aeg eelrakust viljastumisvõimeliste spermide tekkeks): ligikaudu 75 kuni 80 päeva, spermid on pidavalt uuenevad rakud Protsess: pilt. Eritingimused: 1) Kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalam, see saavutatakse A)munandite laskumisega kehaõõnest munandikotti, see toimub enne sündimist. B) eriline verevarustus veenide ja arterite seinad on koos toimub soojusülekanne. Spetsiaalne biobarjäär spermatogeenne epiteel ei tohi otseselt verega kokku puutuda. Immuunsüsteem hävitaks need kuna need on kehavõõrad rakud. Biobarjääri purunemisel on tagajärjeks steriilsus. Purunemine võib olla juhuslik (sport) või tahtlik Hormoonmõju: peamine hormoonmõjutaja on testosteroon.
Vajavad juurde ei teki (kahjulikud kehatemperatuurist mõjud võivad rikkuda madalamat temperatuuri kõikide munarakkude (saavutatakse kahel viisil a) pärilikkuse) looteea lõpus munandid Ovogenees ei kesta elu langevad munandikotti b) lõpuni (kaitsekohastumus munanditesse verd toovad mida vanema naise ja viivad veresooned on munarakkudega tegu, seda lähestikku ning toimub suurem on tõenäosus, et on soojusülekanne) toimunud mutatsioonid) Verega kokku ei puutu, Ühest eelrakust saadakse
Naha ja limaskestade seisundit · muuhulgas ka BCG-vaktsiini süstepiirkonda õlavarrel. Tavaliselt võib mõne nädala möödudes tekkida süstikohale sõlmeke. Kui sellest tekib mädaeritus, tuleks see siduda puhta õhku läbilaskva sidemega. Südame ja kopsude kuulatlusleidu, femoraalpulsi palpeeritavust Kõhu palpatoorset leidu · Poisslastel ka munandite asetsust. Kui poistel esimese eluaasta jooksul testised ei ole laskunud munandikotti, tuleb nad 1 aasta vanuselt suunata lastekirurgile. Puusaliigese seisundit · Lapsi, kel esineb esimestel elukuudel puusaliigeste kaasasündinud luksatsioonile viitavaid soovitatakse ehhoskoopiliselt uurida 1.-2. elukuul. Puusaliigeste kaasasündinud luksatsiooni esineb sagedamini tütarlastel. Hammaste lõikumist · Esimesed piimahambad, 2 alumist lõikehammast, lõikuvad keskmiselt 6-7 kuu vanuselt.
viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 16. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise.
· Toimub munandites > väänilistes seemnetorudes > spermatogeensetes epiteelides · Algab looteeas munandite algmete eristumisega, siis pidurdub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisega. Häirete puudumisel kestab elulõpuni · Tüski kestvus: ajavahemik eelrakust spermide tekkeni (meestel 70-80 päeva) · Spermatogeneesi kulg Eritingimused: 1) keha temperatuurist 2-3 C madalam temp. Saadakse: a. munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti b. eriline verevarustus verd toovad ja viivad veresooned on tihedas kontaktis 2) spermid on kehavõõrad rakud ja ei tohi otse kokku puutuda verega. Immuunsüsteem hävitab spermid ja neid tootva epiteeli 3) spermid on pidevalt uustekkelised rakud Häired: · Liiga vähe sperme spermas: o Kõrge temp o Põletikulised protsessid o Häiritud verevarustus (istub eluviis)
kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 26) Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise.
Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes. Kõigepealt on spermatogoon, milles on toimunud DNA kahekordistumine (92 DNA molekuli) spermatogoonid jagunevad (teine jagunemine) formeerumise etapp kujunevad spermid (a´23 DNA molekuli). Esimene ja teine jagunemine kannab nimetust meioos. Eritingimused : 1) nõuab kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalamat temperatuuri, mis saavutatakse kahel viisil: munandid laskubad kõhuõõnest munandikotti, mis toimub looteea lõpus peitmunandilisus. Munandites on eriline verevarustus temp langetamine munanditesse tulev veri jahutatakse maha. Spermatogeeni epiteel ei tohi sattuda otsesesse kokkupuutesse verega varustatus hapniku ja toitainetega toimub läbi spetsiaalse biobarjääri kui see puruneb, siis tagajärjes on see, et immuunsüsteem hävitab biobarjääri ja tulemuseks on steriilne mees vanasti tehti seda tahtlikult. Sporditraumad ja isikuvastased ründed
viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 17. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise.
kulmukarvad. Kuu lõpul hakkab ka naine looteliigutusi tajuma. Kuu lõpuks on loode 25cm pikk ja kaalub 300g. 6. kuu (21.-24. rasedusnädal) Loote keha muutub proportsionaalsemaks, kaal kasvab kiiresti, tekib juurde nahaalust rasvkudet. Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised. Kopsud arenevad kiiresti, sagenevad hingamisliigutused. Tihti imeb loode rusikat või pöialt. Poistel laskuvad munandid kõhukoopast munandikotti. Kuu lõpuks on loode 30cm pikk ja kaalub 600g. 7. kuu (25.-28. nädal) Loode on saavutanud 2/3 sünnipikkusest. Kesknärvisüsteem suudab kontrollida hingamist ning reguleerida kehatemperatuuri. Loote kopsudes moodustub pindaktiivne aine e. surfaktant, mis tagab kopsude avanemise ja iseseisva hingamise sündimise järgselt. Kuu lõpuks on loode 35cm pikk ja kaalub 1000g. 8. kuu (29.-32. nädal) Toimub kasv pikkusesse ja kiire kaalu kasv nahaaluse rasvkoe arvel. Nahk on siledam
kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka. Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv. 150) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, munandikotti, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jalalaba lihaseid ning nahka. Suuremad närvid on: ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, säärenärv, pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded? I Peaajunärv HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju II Peaajunärv NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju III Peaajunärv SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi
silmatorkavalt heledad silmad, heledad märgid rinnal ja heledad jäsemete siseküljed, samuti need, kellel on valkjad küüned ja punane sabaots vi luitunud, ähmased värvid, loetakse nrgalt pigmenteerituks. Aluskarv on hallikat tooni. Valge värvus ei ole lubatud. Isased: turjakrgus 60 kuni 65 cm kaal 30 kuni 40 kg Emased: turjakrgus 55 kuni 60 cm kaal 22 kuni 32 kg Munandid Isastel koertel peab olema kaks normaalselt arenenud, täielikult munandikotti laskunud munandit. Iga krvalekalle eelpooltoodud punktidest loetakse veaks ning veasse suhtumise tsidus peab olema täpses vastavuses selle avaldumise astmega. Suured vead Iga krvalekalle eelpooltoodud tu iseloomustusest, mis avaldab mju töövimele: Krvad asetsevad külje poole vi liiga madalal, otsast murtud krvad, sissepoole suunatud krvad. Krvad ei ole tugevad. Tugev pigmendipuudus. Suured puudused üldises kindluses. Hambavead: Kik need
kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka. Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv. 150) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, munandikotti, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jalalaba lihaseid ning nahka. 79 Suuremad närvid on: ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, säärenärv, pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded? I Peaajunärv – HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju II Peaajunärv – NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju
eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka. Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv. 78 150) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, munandikotti, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jalalaba lihaseid ning nahka. Suuremad närvid on: ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, säärenärv, pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded? I Peaajunärv HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju II Peaajunärv NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju III Peaajunärv SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi
Kujunemise etapis toimub 4 olulist muutusd: kujuneb vibur 1, eemaldub suurem osa tsütoplasmast, DNA pakitakse ülitihedalt kokku, kujuneb akrosoom. Lõpp tulemiks on see, et saadakse ühest eelrakust 4 spermi. DNA molekulide arv: · Spermatogeneesis on 92 DNA molekuli. Ertingimused: · 2 eritingimust peab olema täidetud, nõuab madalamat temperatuuri 2..3kraadi, see tagatakse: a) looteea lõpus munandid laskuvad kõhuõõndsusest munandikotti. b) Munandis on eriline verevarustus. c) Kõrged kehavälised temperatuurid on ka ohtlikud. · Spermatogenees ei tohi verega kokku puutuda, spermatogeensed epiteeli rakud on kehavõõrad, immuunsüsteem hävitab need. Kogu varustus käib erilise biobarjääri, mida nim. hematotestikulaarne barjäär. Selle barjääri purunemisel tekib viljatus. Regulatsioon: · Põhineb hormoonidel-strestohormoon.?? Häired: · Põletikud
Seega, maksimaalselt on viljastumine võimeline siis, kui spermid on munajuhas 2 öp enne ovulatsiooni ja 1 öp peale ovulatsiooni. Sugunäärmete üle- või alatalitlusega seotud häired. Gonadotroopsete hormoonide (FSH ja LH) üle- ja alaproduktsioon o Üleproduktsioon lapseeas – varase suguküpsuse saabumine o Alaproduktsioon lapseeas – sugunäärmete alaareng Poistel krüptorhism – munandid ei lasku munandikotti Adiposo-genitaalne sündroom Hüpogenitalism e sugunäärmete alaareng Rasva ladestumine põhiliselt kõhu alaosas ja puusade ülaosas. Suguküpsus hilineb Adrenogenitaalse sündroomid – tekivad kas meessuguhormoonide või östrogeenide liigprodutseerimisest neerupealise koores. Heteroseksuaalne sündroom
pole). Seega, maksimaalselt on viljastumine võimeline siis, kui spermid on munajuhas 2 öp enne ovulatsiooni ja 1 öp peale ovulatsiooni. G. Sugunäärmete üle- või alatalitlusega seotud häired. Gonadotroopsete hormoonide (FSH ja LH) üle- ja alaproduktsioon o Üleproduktsioon lapseeas – varase suguküpsuse saabumine o Alaproduktsioon lapseeas – sugunäärmete alaareng Poistel krüptorhism – munandid ei lasku munandikotti Adiposo-genitaalne sündroom Hüpogenitalism e sugunäärmete alaareng Rasva ladestumine põhiliselt kõhu alaosas ja puusade ülaosas. Suguküpsus hilineb Adrenogenitaalse sündroomid – tekivad kas meessuguhormoonide või östrogeenide liigprodutseerimisest neerupealise koores. Heteroseksuaalne sündroom
5α-reduktaasi, mis konverteerib testosterooni dihüdrotestosterooniks (DHT) 71 XY genotüübiga indiviid, kellel on ensüüm 5α-reduktaas defektne, ei ole võimeline DHT-d tootma, mistõttu võivad neil välja kujuneda naissoole iseloomulikud välised sugutunnused, kuid umbselt lõppev tupeosa, emakas ja munajuhad puuduvad. Neil on väike peenis, munandikotti ei moodustu ja munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng on häiritud. Puberteedieas saavutatakse piisavalt kõrge testosterooni tase, et toimida androgeenina isegi 5α-reduktaasi puudumisel ja kompenseerida DHT puudumine. XY-indiviididel, kellel puudub androgeeni retseptor, kujuneb androgeenitundetuse sündroom (androgen insensitivity syndrome) * AMH ja testosterooni produtseerivad testised kõhuõõnes (Mülleri
Protsess: Spermatogenees: eelrakus e spermatogoonid inimene: 1 spermatogoon 92 DNA molekuli 2 spermatogooni (2x 46 ) 4 viljastumisvõimelist spermi (4x 23 molekuli). Kokku kogu krempel on meioos. Ovogenees: ovogoonid (92 DNA molekuli) (2x 46 DNA mol) 4 x 23 DNA mol, millest 1 on munarakk ja 3 polotsüüti (mis hukuvad). 6. Eritingimused: spermatogeneesil vajab kehatemperatuurist 2- 3 kraadi madalamat temperatuuri, mis tagatakse a.) looteea lõpus laskuvad munandid kõhuõõnest munandikotti (kui seda ei toimi, siis on peitmunalisus, mis vajab kiiret kirurgilist sekkumist- esimesel eluaastal). b.) munandites eriline verevarustus, kus verd toovad ja verd viivad veresooned on tihedas kokkupuutes, sissetulev veri jahutatakse maha), tõõtamine/pidev viibimine kõrge temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda, vastasel juhul spermatogeenne epiteel hävitatakse. Hapnik
eesnääre – eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda; seemnepõiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad 88 Joonis 3.27. Mehe suguelundid Munandid (testis) kujutavad endast paarisnääret, milles toodetakse seemnerakke (spermatosoide) ja mehe suguhormooni testosterooni. Munandid asuvad algul kõhuõõnes ning laskuvad enne poisslapse sündimist munandikotti. Munandimanused (epidymis) paigutuvad munanditel mütsitaoliselt. Munandimanustes produtseeritakse ja säilitatakse seemnerakke. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha. Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandites produtseeritakse seemnerakke ja munandimanustes need rakud ladustatakse.
annaabi.ee 
