Anatoomia: urogenitaal - kuse- ja suguelundid (0)

Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale
Kuseelundid (organa urinaria):
Kuseelundid e. erituselundid on:
- Neerud – toodavad uriini
-kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide
- kusepõis – uriini reservuaar
- kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda
Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!).
Neer (ren, nephros):
Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g.
Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja.
Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv.
Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned.
Neeru katted ja ehitus:
Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia.
Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia .
Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge ( sinus renalis ), milles paiknevad neeruvaagen , veresoonte suured harud ja sidekude.
Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex).
Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest.
Nefron (nephronum):
Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj.
Nefroni osad:
1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel).
2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke , b)keskosa (ka Henle ling ) ja c) kaugem toruke.
Neeru vereringe :
Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni.
Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel suunab selle edasi nefroni torukestesse, millede sein imeb tagasi ca 99% veest ja eritab veel jääke juurde.
Jukstaglomerulaaraparaat:
Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid rakke, mis reguleerivad vererõhku glomeruluses (ahendavad kas toomasoont või viimasoont). NB! Kui kõik need aparaadid töötavad ühes suunas, siis on neil kokku väga suur mõju kogu organismi vererõhule!
Neeruvaagen ( pelvis renalis):
Neeruvaagen on hargnenud koti kujuline uriinitee osa, mis paikneb neeruurkes. Temasse suubuvad kogumistorukesed neeru seest, temast algab ureeter. Osad: väikesed karikad, suured karikad ja neeruvaagen kitsamas mõttes.
Uriini väljutusteed:
Kusejuha e. ureeter: ca 30 cm pikk õhukeseseinaline toru kõhuõõne tagaseinal, viib uriini (peristaltika abil) neeruvaagnast põide.
Kusepõis e. (vesica urinaria, urocystis): ca 0,2-1l mahutavusega ümar uriini reservuaar väikevaagnas, (kuju ja maht sõltub täituvusest!)
Kusiti e. ureetra ( urethra ): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal. Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk.
Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid , moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia.
Suguelundid (organa genitalia):
Mehe suguelundid:
A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed.
Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre , ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid , torukeste vahel sidekoes on rakud , mis toodavad meessuguhormoone.
Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse.
Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse.
Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti!
b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks.
c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat.
B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott
a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon.
b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid ( fastsiad , munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast .
Naise suguelundid:
A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad , emakas ja tupp.
Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud , küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone.
Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine.
Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael .
Seina ehitus: a) emaka limaskest e. endomeetrium koosneb kahest kihist – all püsiv basaalkiht, pealpool muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub ; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium.
Tupp ( vagina , colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel.
Emaka sidemed:
Emaka laiside (ligamentum latum uteri):
Emaka laiside on peritoneumi duplikatuur (=2 kihti), mis ümbritseb naise sisesuguelundeid. Selle ülaserva sees on munajuhad (siit ülaosa nimetus: munajuha kinnisti e. mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade ja kinnisti vahel on sidekoe kogumik, milles on veresooned ja närvid – see on parameetrium.
Veel: emaka ümarside, emaka hoidesidemed jne.
B. Naise välised suguelundid (pudendum femininum , cunnus, vulva ): suured häbememokad, kõdisti , väikesed häbememokad, tupeesik.
Suured häbememokad ( labia majora pudendi): nahavoldid lahkliha piirkonnas (vastavad mehe munandikotile)
Kõdisti (clitoris): väike tundlik elund häbemepilu ees, sees kõdistikorgaskehad (vastab osaliselt mehe sugutile)
Väikesed häbememokad (labia minora pudendi): väikesed nahavoldid häbemepilu külgedel , lähevad üle kõdistiks (vastavad osaliselt mehe sugutile)
Tupeesik (vestibulum vaginae): sügavam osa häbemepilust, siia avaneb tupp, kusiti ja näärmed.