Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emassuguelundid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Emassuguelundid
Munasari (ovarium)
Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel)
Koosneb:
  • Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria)
  • Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina)
  • Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv ( margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev
  • Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev
  • Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis)
    Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid.

Siseehitus :
  • Pinnaepiteel (epithelium superficiale)
  • Valkjaskest ( tunica albuginea) – tihke sidekude
  • Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid , kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest.
  • Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud .
  • Munasarjastrooma (stroma ovarii) – kollageensed kiud, moodustab sidekoelise toese.
Munarakkude areng ( ovogenees ):
  • Munasarjafolliikuli küpsemine
    Ovariaalfolliikulid tekivad looteeas munasarja pinnaepiteelist, laskuvad seejärel munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal vedelikuga täitunud õõs , mille järel nende nimetus on põisjad munasarjafolliikulid e. vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone.
  • Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud)
    Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb.
  • Kollakeha teke ja taandareng
    Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha ( corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu . Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub.
    Paiknemine :
    Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid.
    Munajuha (tuba uterina)
    Funkts:
    Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e. viljastumine, millejärel viljastatud munarakk juhitakse emakasse.
    Välisehitus:
    • Üks ots – munasarja ligiduses (munajuha kõhtmine suue ; ostium abdominale tubae uterinae)
    • Teine ots siseneb emakasse (munajuha emakmine e. uteriinne suue; ostium uterinum tubae)
    • Munajuhalehter (infundibulum tubae uterinae) asetseb ovaari kraniaalse orsa ligiduses, tal on munajuhanarmad (fimbriae tubae), millest osa liitub munasarjaga. Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu.
    • Munajuhaampull ( ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine.
    • Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad.
    • Emakmine e. uteriinosa ( pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele.
    Siseehitus:
    Serooskest
    Lihaskest
    Limaskest
    Asend ja kinnitumine:
    Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx).
    Emakas ( uterus )
    Funkts:
    Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo
    Toimetab neid edasi munajuhasse
    Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht
    Välisehitus:
    • Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis)
    • Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister ) sellega seostub emakakinniti(mesometrium)
    • Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum)
      Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal)
    • Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel
    • Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina
      Jaguneb tupe -eesseks ( portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis ).
      Seda läbib emakakaelakanal ( canalis cervicis uteri), millel on sisemine ja välimine emakasuue (ostium uteri: internal et externum). Emakakaelakanal on tavaliselt suletub limakorgiga, avatud on innaajal ja sünnituse vältel.

    Siseehitus:
    Serooskest (perimeetrium), selle alla jääb subserooskest.
    Lihaskest (müomeetrium)
    Limaskest (endomeetrium)
    veresoonterikas , paks, esinevad longitudinaalkurrud, seal paiknevad emakanäärmed.
    Asend ja kinnitumine:
    Emakakeha ja – sarved paiknevad sooleosade vahel, emakakael ulatub vaagnaõõneossa. Emakas kinnitub naaberstruktuuride külge järgmiste sidemetega:
    1) Emakakinniti (mesometrium) abil vaagna dorsaalsele seinale. Emaka-, munajuha- ja munasarjakinniti moodustavad emaka-laisideme (lig. latum uteri)
    2) emaka-ümarsideme (lig. teres uteri) abil süvale kubemevõrule või tuppkanalisse.
    Tupp ( vagina )
    Funkts:
    Paarituselund,
    sünnitustee loote väljutamisel
    Ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni.
    Välisehitus:
    • Dorsaalne ja ventraalne sein (paries: dorsalis et ventralis)
    • Tupevõlv (fornix vaginae) ümbritseb tupe kraniaalset ala
    Ehitus läbilõikes:
    • Serooskest
    • Adventiitskest
    Asend:
    Pärasoole, kusepõie ja emaskusiti vahel.
    Tupeesik (vestibulum vaginae)
    Funkts: Sama mis tupel, on ka kuseteeks. Tavaliselt on tupeesik tupest palju lühem, paikneb osaliselt istmikukaarest kaudaalselt.
    Ehitus läbilõikes:
    Limaskest ( sisaldab limanäärmeid )
    Lihaskest (vöötlihaskoest, mille moodustab esikuahendaja ( m.constrictor vestibuli)
    Adventitsiaalkest
    Välimised emassuguelundid
    Organa genitalia feminina externa
    Häbe (pudendum femininum )
    Välisehitus:
    • Paariline häbememokk ( labium pudenda)
    • Häbemepilu (rima pudendi)
    • Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad.
    Siseehitus:
    • Nahk
    • Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae)
    • Nahkne limaskest
    Asend ja kinnitumine:
    Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha .
    Kliitor (clitoris)
    Välisehitus:
    Vastab ehituselt isasloomade sugutile.
    • Paariline kõdistisäär (crus clitoridis)
    • Kõdistikeha (corpus clitoridis)
    • Kõdistilukk ( glans clitoridis)
    • Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd
    Siseehitus:
    Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum).
    Asend:
    Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult.
    Imeti (mamma)

    Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga , esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse.
    Välisehitus:
    Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale.
    Mäletsejalistel ja hobustel udar ( uber ).
    Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu ( sulcus intermammarius).
    • Imetikeha (corpus mammae)
    • Nisa (papilla mammae)
    Siseehitus:
    Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude .
    Nisaseina kihid on:
    • Nahk
    • Intermediaalkest
    • Limaskest
    Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist.
    Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu.
    Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga.
    Jaguneb imetinäärmesagarateks ( lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid.
    Piimanäärme viimasüsteem:
    Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega ( ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb:
    • Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas
    • Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib piima väljavoolu nisast.

  • Vasakule Paremale
    Emassuguelundid #1 Emassuguelundid #2 Emassuguelundid #3 Emassuguelundid #4 Emassuguelundid #5 Emassuguelundid #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Normy Õppematerjali autor
    Munarakkude areng (ovogenees):
    1) Munasarjafolliikuli küpsemine
    Ovariaalfolliikulid tekivad looteeas munasarja pinnaepiteelist, laskuvad seejärel munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal vedelikuga täitunud õõs, mille järel nende nimetus on põisjad munasarjafolliikulid e. vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone.
    2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud)
    Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb.
    3) Kollakeha teke ja taandareng
    Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub.

    Sarnased õppematerjalid

    ANATOOMIA - Siseelundid II
    24
    docx

    ANATOOMIA - Siseelundid II

    SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund  musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm  musculus quadratus lumborum - mass: 200g  musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer

    Anatoomia
    Urogenitaalsüsteem
    17
    doc

    Urogenitaalsüsteem

    Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelu

    Bioloogia
    Koduloomade morfoloogia kordamisvastused
    19
    doc

    Koduloomade morfoloogia kordamisvastused

    Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes,

    Ainetöö
    Koduloomade morfoloogia
    22
    doc

    Koduloomade morfoloogia

    Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes,

    Morfoloogia
    Morfoloogia materjal
    19
    doc

    Morfoloogia materjal

    1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja

    Füsioloogia
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

    Inimese õpetus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun