Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus (bulbus genitalis) mis tipul muutub peenemaks emboluseks (embolus). Sperma väljutatakse erilisele spermavõrgule ja imetakse eilise voolikulaadse pipettelunid poolt liikuvasse bulbusesse. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Spermi ehitus on üsna tüüpiline ja sarnaneb suurel määral inimese spermile.
2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes tractus olfactorius - HAISTEKULGLA nucleus amygdaloideum - II n. opticus - NÄGEMISNÄRV tractus opticus - NÄGEMISKULGLA chiasma opticum - NÄGEMISRISTMIK corpus geniculatum laterale colliculus superior ÜLAKÜNGAS III n. oculomotorius SILMALIIGUTAJANÄRV motoorne närv IV n. trochlearis PLOKINÄRV V n. trigeminus KOLMIKNÄRV (n. ophtalmicus - SILMANÄRV, n
neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem] ad – jaoks usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales] canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed lacrimalis, e – pisar 4. Tõlkida laused. 1. Oculista oculos curat. - Silmaarst ravib silmi. 2. Bulbus oculi in orbita iacet. - Silmamuna asetseb silmakoopas. 3. Costae, os sterni, vertebrae thoracales thoracem formant. - Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi. 4. Magna dosis secalis cornuti letalis est. –Suur annus tungaltera on surmav. 5. Doses parvae morphini et opii tussim dolorosam levant. – Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha. curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad
avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
tagumine semisfinkter – musculus pubovesicalis’e osa, mis tõmbab tagaseina koos uvula’ga ette distaalne ringlihaskimp tahtele allumatu - Musculus detrusor vesicae - põietühjendaja Laiendid URETHRA MASCULINA - pars prostatica - umbes 20 cm pikkune kuse- ja sugutee - bulbus penis Osad - glans penis -> lodiauk -> limaskesta kurd – valvula fossae Pars prostatica navicularis - 3 cm Kõverdused - tagaseinas - curvatura infrapubica
Tuumad Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii
Soolhape Helicobacter pylori NSAID Erosioon äge limaskesta pindmine defekt, mis ei läbi tunica muscularis mucosat Haavand sügavam, limaskesta lihaslestet läbiv defekt. - Krooniline protsess, mida piirab põletikuline reaktsioon ja sidekoeline moodustis. Lokalisatsioon Maohaavand Anguluse pk Antrumi prepüloorne osa tüüpiline Püloruse rõngas Suure kõveriku pk vb pahaloomuline protsess · Duodenaalhaavand ei kaasne maligniseerumisriski Bulbus tüüpiline Postbulbaarne viitab Zollinger-Ellisoni sündroomile · Kombineeritud UD+UV Sümptomid ja kliiniline leid Vb asümptomaatiline Sügaval epigastrumis tuntav näriv ja kõrvetav valu Tühja kõhu valu Selga kiirguv valu haavandi perforatsioon pankreasesse või mujale retroperitoneaalruumi Täiskõhutunne, oksendamine pülorostenoos Aneemia krooniline veritsus Palpatsioonil epigastrumis difuusne hellus
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
1. MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns) 1.1 N. olfactorii (I) haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad:
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos...
ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt. Signaaliülekanne on seotud G-valkude,
- cuneus + gyrus lingualis (ulatub ka alapinnale) neid eraldab sulcus calcarinus (D32) LOBUS INSULARIS - kasvus maha jäänud koorepiirkond, mis on kaetud tugevalt arenenud naaberosade poolt - paikneb sulcus lateralis’e põhjas - muutub hästi nähtavaks peale katteosade kõrvaldamist - ümbritseb sulcus circularis (A1) - seda läbib sulcus centralis (A2), sellest eespool on gyri breves (A3), tagapool gyrus longus (A4) HAISTMISAJU Perifeerosa - bulbus olfactorius (C17) - tractus olfactorius (C18) - trigonum olfactorium (C19) - substantia perforata anterior (C20) Tsentraalosa - Hippocampus (DF11) merihobu vorstitaoliselt kokkukeerdunud archeocortex paikneb külgvatsakese temporaalsarves väliselt vastab sellele sulcus hippocampi (DE21) - gyrus dentatus (EF10) hammaskäär voldiline plaat hippocampus’e mediaalküljel, mis on nähtav sulcus
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
(Grabda, 1991) 3.2.3.2. Pomphorhynchus laevis (Zoega in Müller, 1776) (Acanthocephala, Palaeacanthocephala, Echinorhyncidae) P. laevis on levinud parasiit Läänemere lestal ning kidakärssne, kellele kala on lôpp- peremees. Talle on iseloomulik kaela paisumine kerakujuliseks pôieks (bulbus). Täiskasvanud emased isendid kasvavad 25-28 mm, isased 15 mm pikkuseks. Sagedased on massilised invasioonid. Ussid tungivad sügavale limaskesta ja läbistavad soole selliselt, et bulbus ulatub soolest välja ja ülejäänud keha jääb soole sisse. Väga intensiivse nakkuse korral tungivad ussid kogu oma kehaga kala kehaôônde ja kaevuvad 32 maksa, neerudesse vôi gonaadidesse, kus nad mône aja pärast surevad. Larvi staadiumid (cystacanth) parasiteerivad mitmesugustel kirpvähilistel (Amphipoda). Väikestes kalades siirdub P. laevis tavaliselt soolestikust kehaôônde ja entsüsteerub. Areng peatub
hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi. *Lümfisõlmed hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud lümfotsüütidega. *Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. 89.Kuidas nimetatakse alltoodud südame osi ladina keeles? a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 90.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Vena j ugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas. *Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi. *Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
