Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajalooarvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes võitlesid enda õiguste eest ?
  • Millal nad seda tegid ?
  • Millised olid võitluse tulemused ?
  • Miks oli võitlus peaasjalikult vägivallatu ?
  • Millised karistused määrati ?
 
Säutsu twitteris
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD
1. II maailmasõja peamised põhjused.
a) NSV Liidu tegevus sõja suunas;
17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa . Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.
Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus , kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa- aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist.
b) Saksamaa sammud sõja suunas;
Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud trooni (1936).
Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles ’i rahuleppega. Hitler , kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei . Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks.
c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus;
Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased , vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia.
Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut.
Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia ( Etioopia ). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega.
Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria , kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser .
1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast.
d) MRP salaprotokoll.
Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
II maailmasõda (1.september 1939 – 2.september 1945.)
  • Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud.
  • Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust , Hiinas üle 10 miljoni.
  • Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust )

Teise maailmasõja eeldused ja põhjused
1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.
2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamise ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee üles ehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduses eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.
3. Ideoloogilised eeldused, mis seisensid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.
4. II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.
Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid
  • Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki)
  • Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukoguse Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia , Belgia (kokku 61 riiki).
  • II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne .
  • Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja- Aafrika piirkonda. Kaug- Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu- Aasias ja Okeaanias .

2. Külma sõja väljendusvormid.
  • Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil

(Lõpp 1980-90 aastate vahetus – Idaboki ja NSV Liidu lagunemine , Saksamaa taasühendamine)
Avaldusvormid:
  • vastastik propaganda
  • vastastik ideoloogia
  • vastastik luure
  • vastandlikud sõjalised liidud ( NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon , NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk )
  • võidurelvastumine

Lisaks:
  • Trumani doktriin 1947 ( president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht)
  • Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine)
  • Eisenhoweri doktriin – 1957 – lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik
  • Brežnevi doktriin – NSV Liit deklareesis, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada

Osapooled:
  • Lääneriigid- USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa LV- eesmärgiks demokraatia taastamine
  • NSVL (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Albaania , Mongoolia , Põhja-Korea, Põhja- Vietnam , Hiina RV, Kuuba ) – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas
Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html
3. Vietnami sõda. 1964-1973
a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled;
Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine
Osapooled:
  • Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia , Uus- Meremaa , Filipiinid)
  • Põhja-Vietnam (Viet minh , Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea)
b) sõja käik lühidalt ( ameeriklased Vietnami sõjas);
1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.
Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga .
1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus.
1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid , kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise.
Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks.
USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri.
USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi.
Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda.
Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodža.
USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident 1964.a. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks
1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri.
Sõja iseloom:
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni).
Kasutati napalmi, keemiarelva.
Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine.
Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust.
c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu;
Hipiliikumine
"Make love, not war"
Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda ), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus .
Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. aastal toimunud Woodstocki muusikafestival .
Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust.
d) Vietnami sõja tagajärjed.
1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad , sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega.
1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahuleping
Vastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks.
Kodusõda aga jätkus.
1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi Saigonile ning varsti oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all.
1976.a. ühendati riigi põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Vietnami sõja kaotused: USA – 58 000 surnut , 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam – 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut.
Kaotatud sõda tõi USAs ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse Vietnami sündroomiks.
4. 9/11 ja selle järelmõjud maailmas.
a) 9/11 terrorirünnakute põhjused ja lühike kirjeldus;
16 teema a küsimus.
b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis );
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele.
20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani režiimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis.
Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19. III – 1. V 2003 peetud sõda. Süüdistades Iraaki massihävitusrelvade omamises, terroristide toetamises ning ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti.
Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. USA peamiseks liitlaseks tõusis Suurbritannia. Peaminister Tony Blair esines 2003. aasta veebruaris sõttaminekuks vajaliku poliitilise toetuse saamiseks parlamendi ees uue Iraagi-teemalise briifinguga, kus esitas Saddami väidetava massihävitusrelvade programmi kohta "uusi luureandmeid". Nagu pärast selgus, oli Briti peaminister enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajalooarvestus #1 Ajalooarvestus #2 Ajalooarvestus #3 Ajalooarvestus #4 Ajalooarvestus #5 Ajalooarvestus #6 Ajalooarvestus #7 Ajalooarvestus #8 Ajalooarvestus #9 Ajalooarvestus #10 Ajalooarvestus #11 Ajalooarvestus #12 Ajalooarvestus #13 Ajalooarvestus #14 Ajalooarvestus #15 Ajalooarvestus #16 Ajalooarvestus #17 Ajalooarvestus #18 Ajalooarvestus #19 Ajalooarvestus #20 Ajalooarvestus #21 Ajalooarvestus #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertukas7 Õppematerjali autor

Lisainfo

1. II maailmasõja peamised põhjused.
a) NSV Liidu tegevus sõja suunas;
17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta
b) Saksamaa sammud sõja suunas;


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
20
docx
Ajaloo suuline arvestus
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
47
doc
Ajaloo kiirkursus
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
27
doc
Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses
44
docx
Lähisajalugu-Külm sõda



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun