Ajalooarvestus (0)

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD
1. II maailmasõja peamised põhjused.
a) NSV Liidu tegevus sõja suunas;
17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa . Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.
Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus , kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa- aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist.
b) Saksamaa sammud sõja suunas;
Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud trooni (1936).
Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles ’i rahuleppega. Hitler , kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei . Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks.
c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus;
Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased , vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia.
Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut.
Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia ( Etioopia ). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega.
Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria , kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser .
1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast.
d) MRP salaprotokoll.
Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
II maailmasõda (1.september 1939 – 2.september 1945.)

• Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud.
  
• Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust , Hiinas üle 10 miljoni.
  
• Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust )
  

Teise maailmasõja eeldused ja põhjused
1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.
2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamise ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee üles ehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduses eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.
3. Ideoloogilised eeldused, mis seisensid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.
4. II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.
Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid

• Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki)
  
• Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukoguse Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia , Belgia (kokku 61 riiki).
  
• II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne .
  
• Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja- Aafrika piirkonda. Kaug- Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu- Aasias ja Okeaanias .
  

2. Külma sõja väljendusvormid.

• Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil
  

(Lõpp 1980-90 aastate vahetus – Idaboki ja NSV Liidu lagunemine , Saksamaa taasühendamine)
Avaldusvormid:

• vastastik propaganda
  
• vastastik ideoloogia
  
• vastastik luure
  
• vastandlikud sõjalised liidud ( NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon , NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk )
  
• võidurelvastumine
  

Lisaks:

• Trumani doktriin 1947 ( president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht)
  
• Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine)
  
• Eisenhoweri doktriin – 1957 – lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik
  
• Brežnevi doktriin – NSV Liit deklareesis, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada
  

Osapooled:

• Lääneriigid- USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa LV- eesmärgiks demokraatia taastamine
  
• NSVL (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Albaania , Mongoolia , Põhja-Korea, Põhja- Vietnam , Hiina RV, Kuuba ) – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas
  

Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html
3. Vietnami sõda. 1964-1973
a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled;
Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine
Osapooled:

• Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia , Uus- Meremaa , Filipiinid)
  
• Põhja-Vietnam (Viet minh , Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea)
  

b) sõja käik lühidalt ( ameeriklased Vietnami sõjas);
1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.
Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga .
1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus.
1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid , kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise.
Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks.
USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri.
USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi.
Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda.
Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodža.
USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident 1964.a. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks
1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri.
Sõja iseloom:
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni).
Kasutati napalmi, keemiarelva.
Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine.
Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust.
c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu;
Hipiliikumine
"Make love, not war"
Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda ), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus .
Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. aastal toimunud Woodstocki muusikafestival .
Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust.
d) Vietnami sõja tagajärjed.
1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad , sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega.
1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahuleping
Vastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks.
Kodusõda aga jätkus.
1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi Saigonile ning varsti oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all.
1976.a. ühendati riigi põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Vietnami sõja kaotused: USA – 58 000 surnut , 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam – 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut.
Kaotatud sõda tõi USAs ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse Vietnami sündroomiks.
4. 9/11 ja selle järelmõjud maailmas.
a) 9/11 terrorirünnakute põhjused ja lühike kirjeldus;
16 teema a küsimus.
b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis );
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele.
20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani režiimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis.
Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19. III – 1. V 2003 peetud sõda. Süüdistades Iraaki massihävitusrelvade omamises, terroristide toetamises ning ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti.
Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. USA peamiseks liitlaseks tõusis Suurbritannia. Peaminister Tony Blair esines 2003. aasta veebruaris sõttaminekuks vajaliku poliitilise toetuse saamiseks parlamendi ees uue Iraagi-teemalise briifinguga, kus esitas Saddami väidetava massihävitusrelvade programmi kohta "uusi luureandmeid". Nagu pärast selgus, oli Briti peaminister enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad olid referaadi lihtsalt internetist alla laadinud, Blairile mõeldud infopaketti lisanud ning lasknud viimasel mõelda, justkui oleks tegemist luureinformatsiooniga.
(loe lisaks: https://et.wikipedia.org/wiki/Iraagi_s%C3%B5da )
c) Osama bin Ladeni tapmine.
2 mai 2011 Al Qaeda juht Osama bin Laden tapeti varahommikul USA eriüksuslaste poolt Abbottabad’s Pakistanis.
Ajajoon :
· 2007(umbes) – U.S.A. luureagentuur saab teada bin Laadeni kõige usaldusväärsema käskjala(kulleri) nime.
· 2009(umbes) – luureagentuuri allikad tuvastavad ala Pakistanis kus Kuller koos oma vennaga elab.
· August 2010 – luureagentuuri allikad tuvastavad Abbottabad’s asuva maja, mis on väärt miljon dollarit, kus elab kuller koos oma vennaga, kuigi meestel ei tohiks olla võimalik omale sellist hoonet lubada.
· September 2010 – CIA teavitab Obamat, et bin Laden tõenaoliselt elab Abbottabad’s asuvas majas . Seda järledatakse maja suurusest , hinnast ja üksikasjalikust turvamisest.
· Veebruar 2011 – Luureagentuur ühend Abbottabad’s loetakse piisavalt tugevaks , et alustada rünnaku planeerimisega.
· Märts 14, 2011 – Obama viib läbi esimese viiest riikliku julgeoleku nõukogu istungist, kus arutatakse operatsiooni bin Ladeni maja haaranguks ja kas teda tappa või vangistada.
· Märts 29, 2011 – Toimub teine riikliku julgeoleku istung.
· Aprill 12, 2011 – Kolmas istung
· Aprill 19, 2011 – Neljas istung
· Aprill 28, 2011 - Viimane istung.
· Aprill 29, 2011 – 8:20 A.M. Obama annab käsu bin Ladeni ühendi varitsuseks Pakistanis.
· Mai 1, 2011(Ameerika ajajärgi) – Lõunal Obama pöördub rahva poole ja teatab et Osama bin Laden on tapetud, nimetades seda „ Kõige olulisem saavutus tänaseni meie rahva püüdluses võita Al Qaeda“
· Mai 2, 2011(Pakistani ajajärgi) – varahommikul 25 liikmeline allveediversantide grupp varitseb bin Ladeni kompleksi Abbpttabad’s, Pakistanis.
- Nad lendavad maja kõrvale 2 Black Hawk helikopteriga.
- Operatsioon võtab aega 40 minutit.
- Eriüksuslased peavad maja lõhkuma välise seina ja võitlema end läbi 2 korruse, 3 korrusel elab bin Laden oma perega .
- Operatsiooni viimasel 5-10 minutil tapetakse bin Laden lasuga pähe.
- kolm meest, kaasaarvatud bin Ladeni poeg, ja üks naine tapeti.
- Bin Ladeni keha tuvastab üks tema naistest. Samuti kasutati ka näotuvastit.
· Mai 2, 2011 – Bin Laden maetakse merre USS Carl Vinsoni pardalt Araabia merre.
- ta maeti 24h jooksul islamiõigustele vastavalt.
- tunni pikkune tseremoonia oli läbi viidud laeva pardal islamiõigustele vstavalt.
· Mai 2, 2011 – tehti ka DNA test, mis kinnitas, et keha kuulub bin Ladenile.
· Mai 3, 2011 – peaprokurör Eric Holder kuulutab, et reid oli igas mõttes seaduslik, kohane ja õigusjärgne.
Tõlgitud ( http://edition.cnn.com/2013/09/09/world/death-of-osama-bin-laden-fast-facts/ ) ehk õigsuses on ainult 97% garanteeritud.
5. „Laulev revolutsioon “.
a) „laulva revolutsiooni“ mõiste ja mõte;
Poeetiline ühisnimetus aastatel 1988–1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine
Laulval revolutsioonil oli väga tähtis roll Eesti taasiseseisvumisel, väljendades rahva meelsust ning avaldades seeläbi mõju nii kohalikele kui ka kremli võimumeestele.
Terminit „laulev revolutsioon” kasutatakse vahel üldistatult kogu Baltikumi kohta, märkimaks samal ajavahemikul ka Lätis ja Leedus sama moodi esile kerkinud isamaaliste laulude olulist rolli taasiseseisvumisel.
Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida sageli kümnetesse tuhandetesse ulatuv publik kaasa laulis, nii mitmesugustel muusikafestivalidel kui ka poliitilistel üritustel. Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul”, mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989. a augustis toimunud Balti ketis ja muudel rahvuslikel suurüritustel.
b) viis isamaalist laulu ja öölaulupeod;

"Kaunimad laulud" 1988 ( Friedrich August Saebelmann / V. Ruubel / Alo Mattiisen / Jüri Leesment)

"Minge üles mägedele" 1988 (Karl August Hermann / Mihkel Veske / A. Mattiisen / Henno Käo)

"Sind surmani" 1988 (Aleksander Kunileid/ Lydia Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)

"Isamaa ilu hoieldes " 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)

"Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)
Tallinna vanalinnapäevade ajal 1987 toimusid öised laulupeod , kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule.[2] Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rokk-kontserte. Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, mida võimud ei suutnud järjest kasvava osalejate arvu tõttu enam piirata. Lisaks teistele ansamblitele esines esimesel ööl veel näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.–28. augustil toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule.
c) mõni 1988. aasta suursündmus (näiteks „Eestimaa laul“).
Eestimaa Laul oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul.
6. II maailmasõja peamised tagajärjed.

• Surma sai palju tsiviilelanikke
  
• Hävisid mitmed kultuuriehitised
  
• Inimesed surid nälga
  
• Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju.
  

a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid;
Võitjariigid: USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina Vabariik, Prantsusmaa
Kaotajariigid: Saksamaa, Jaapan
b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess);

• · 4 võitjariigi (NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kohtunikud mõistsid kohtut
  
• · 24 kohtualust – Natsi-saksa Riigi- ja sõjaväejuhti
  
• · Esimene kohtuprotsess , kus süüdistati inimsusvastases kuritegudes
  
• · 12 kohtualust mõisteti surma, teistele määrasti erineva pikkusega vanglakaristus
  

c) II ms muud tagajärjed (näiteks kahe Saksamaa tekkimine, külm sõda jms.).

• · Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal.
  
• · 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks:
  
  • 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik .
    
  • 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi.
    
• · 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni.
  
• · Tekkis uus konflikt – Külm sõda – Ajapikku moodustus kaks leeri: lääneriigid (Sb, Pr, USA), kelle eesmärgiks oli demokraadi taastamine ja NSVL, kelle eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine. (Termin 1947)
  

7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s.
a) kes võitlesid enda õiguste eest?
USA kodanikuõiguste liikumises (Civil Rights Movement) võitlesid mustad ameerika kodanikud rassilise eraldatuse ja diskriminatsiooni vastu. Liikumise etteotsa tõusis baptistist jutlustaja Martin Luther King (1929-1968). Enamasti toimus vägivallatu vastuhakk. Võitluse otsustav faas algas boikotikampaaniaga Alabama osariigi bussides (1955).
b) millal nad seda tegid?
1954-1968. Lükke sai Alabama osariigi busside boikotikampaaniaga ning lõppes Martin Luther Kingi mõrvaga.
c) millised olid võitluse tulemused?
1956 kuulutas USA Ülemkohus ebaseaduslikuks kõik rassilise segregatsiooni liigid. (tekitas valgetes vastuhaku Lõunas, näiteks saatis valitsus Arkansase osariigi pealinna Little Rocki 900 sõdurit, et tagada mustanahaliste pääs valgete kooli.)
Tõelise võrdõiguslikkuse saavutati pärast aastakümneid, näiteks on seadusega keelatud mustanahalise solvamine ükskõik millisel moel. Sellisele võrdsuse saavutamisele on aidanud kaasa saavutused spordis ja kultuuris.
d) miks oli võitlus peaasjalikult vägivallatu?
Juht Martin Luther King oli võtnud õppust India juhilt Mahatma Gandhilt ning uskus, et vägivallatu võitlus on parim viis. Ta jagas seda uskumust ka kõikidele teistele liikumises osalevatele mustadele.
Oli ka vägivalda pooldavaid ning radikaalseid äärmusorganisatsioone nagu Black Power , Black Muslims (juhiks Malcom X (1925-1965)) mustade poolt ning valgetel kurikuulus Ku-Klux- Klan .
8. Berliini müür kui külma sõja sümbol.
a) Berliini müüri eellugu .
Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSV Liidu juht Nikita Hruštšov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid,
piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist.

b) Berliini müüri püstitamine (tehnilised andmed)
Berliini müüri püstitamine algas 13. augustil 1961 kell 1.11 öösel. 13 km pikkune müür ehitati valmis peaaegu ühe ööga. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, lisati lai tõkkeriba, okastraat, vahitornid jms.

c) mis pärast müüri püstitamist muutus;
Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus läänes NSV Liidu mainele võibolla rohkemgi kui Ungari sündmused. Näitas kogu maailmale, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat.

d) Berliini müüri langemine – millal ja milliste tagajärgedega.
Müüri lõhkumist alustati 9. novembril 1989. Järgmiste nädalate jooksul tehti müüri mitmeid mitteametlikke piiriütleuspunkte. Algselt üritati müüri parandada, kuid tulemusteta. 13. juunil 1990 alustasid Ida-Saksamaa sõdurid ametlikult müüri langetamist. Täpset arvu pole küll teada, kuid arvatakse, et tapeti üle 200 inimese, kes müüri ületada üritasid.
9. Glasnost ja perestroika NSV Liidus.
a) vajadus uuenduste järele NSV Liidus;
Senine valitsemise ja majandussüsteem oli oma aja ära elanud.
Põhjused:
Majanduses toimis jäik plaan: käsumajandus ning range tsentraliseeritus.
Sõnavabaduse puudumine ühiskonnas.
Ainupartei (kommunistliku partei) valitsemine.
b) Mihhail Gorbatšov;
1985.a. märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks.
Algatas Perestroika ja Glasnosti .
Valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks.
c) perestroika ja glasnosti mõisted;
Perestroika oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus, mis nägi ette sotsialistliku ühiskonna täiustamist ja ümberkorraldamist. Teoks said mitme kandidaadiga valimised, mõnevõrra vähenes riigiaparaadi tsentraliseeritus ja rohkem otsustusõigust anti alumistele tasanditele (sh liiduvabariikidele). Ka majanduses vähendati tsentraliseeritud juhtimist, lubades mh kooperatiivide (väikeettevõtete) ja välisinvestoritega ühisettevõtete asutamist.
Glasnost oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. See tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmised ranged tsensuurireeglid pehmenesid, näiteks räägiti päevaprobleemidest, poliitiliste otsuste tagamaadest, minevikus tehtud vigadest, jne.
Need algatused andsid elanikkonnale (esialgu piiratud) sõnavabaduse ja poliitikas osalemise õiguse, mis muutus lõpuks Nõukogude režiimi poolt kontrollimatuks ning viis NSV Liidu lagunemiseni.
d) näited NSV Liidus tehtud reformidest.
Sotsialistlik majandussüsteemi reformimise katsed, kuid sotsialistlik majandus käis üha enam alla.
Avalikustamine, informatsiooni senisest kättesaadavamaks tegemine, hakati rääkima tõesemalt.
Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. Vt. C)
10. Külma sõja kriisid Kuuba näitel.
Külma sõja kriisid:

• Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine - Potsdami konverents (Saksamaa jagamine nelja riigi (USA, SB, Pr, NSVL) vahel okupatsioonideks), Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites, 1949 oktoobris kuulutati välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV)
  
• Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine – 1920-tel kujunes Kommunistlik Partei, juht Mao Zedong , valitsusväed said abi USA-lt, kommunistide võit ning riigi lõhenemine (Hiina Rahvavabariik ja Hiina Vabariik)
  
• Korea sõda - 1910 -1945 – Korea Jaapani võimu all, peale II MS põhja osa NSVL ja lõuna osa USA käes, 1948 - Põhja- Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas Korea Vabariik, 1950 tungisid P-K juhi Kim II Sung väed L-Ksse, (P-K abi – NSVL, Kommunistliku Hiina ''vabatahtlikud'', L-K abi - ÜRO, USA väeüksused), 1953. - vaherahu , Korea poolsaar jäi jagatuks
  
• Suessi kriis – 1952. tuli Egiptuses võimule Gamal Abdel Nasser (Nõukogude Liidu meelne mees), 1956 – Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse poolt, Iisrael ründas Egiptust mille järel viisid inglased ja prantlased oma väed Põhja- Egiptusesse , Lääneriikide mõju vähenes, NSVL (Araabia riikides) ja USA (Iisraelis) mõju kasv, ÜRO sekkumine ja võõrvägede väljaviimine, kaks aastat hiljem sai Egiptus kanali endale
  
• Ungari ülestõus - 1940. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine, 1953 sai peaministriks Imre Nagy , kes alustas liberaliseerimist ,algas võimuvõitlus Moskva -meelsetega, 1955 Nagy tagantati, 1956 oktoober- rahvaülestõus 8, Ungari kuulutas end neutraalseks riigiks ja tuli ära VLO-st, Nõukogude Liit viis oma väed Ungarisse, ülestõus suruti maha ja võim taas Moskva-meelsetele
  
• Berliini kriis – NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis, Hallsteini doktriin (ei tunnustanud Saksamaa Liitvabariik Saksa Demokraalikku vabariiki, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist ütles Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks Saksa DV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab Saksa LV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted), 13.august 1961. Alustas SDV Berliini müüri ehitamist (ümber Lääne-Berliini), see murti 1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s
  

• Tsehhoslovakkia kriis - 1960.aasta keskpaik ''Praha kevad'' - Tšehhoslovakkia liider Alexander Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi (eesmärk - inimnäoliste sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus - ja isikuvabaduste kehtestamine)), NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetund, Dubček asendati 1969. Vanameelse Husakiga
  
• Vietnami sõda - 1945 kuulutasid kommunistid P-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, Prantsusmaa seda ei tunnustanud, Vietnami abi: kommunistlikud Hiina RV ja NSVL, Prantsusmaa abi: USA (kaotas), Vietnami jagamine kaheks: 1. kommunistlik Vietnami DV (Põhja) 2. lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik, Vietnami DV ei nõustunud sellega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis, USA tõi rohkem vägesi L-Vietnamisse, (põhjuseks oli doominoteooria- kartus , et kommunism levik riigist riiki edasi) 1973. Jõudsid sõdivad pooled uue rahulepingu sõlmimiseni aga 1975 vallutasid kommunistlikud väed L-V ja need alad ühendati aasta hiljem P-Vga
  

Lisaks : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kulma_soja_kriisid_liissandre.ht m
Kuuba kriis:

• 1959 - võimule tuli Fidel Castro
  
• Otsiti liitlasi - Nõukogude Liidule lähenemine (NL huvi: sotsiaalsete ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril , Kuuba huvi: sõjaline ja majanduslik abi)
  
• Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur
  
• 1962. Tõi NSV Liit Kuubale raketid (sihtmärgiks USA)
  
• USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi
  
• 1962 oktoobri lõpus oli eriti terav vastasseis USA ja NSV Liidu vahel
  
• Kompromiss – Moskva teatas 28.okt, et toob Kuubalt raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ja nõustus Castro võimulejäämisega, (USA ja NSV Liidu vahel loodi ''kuum liin '' - telefoniliin riigipeade suhtluseks)
  

11. USA president Ronald Reagan .
a) Ronald Reagan inimesena;
Sündis 6. veebruar 1911 Illinoisis Tampicos –suri 5. juuni 2004 Los Angeleses.
Ronald Wilson Reagan oli 40. USA president(1981–1989),33. California kuberner (1967–1975) ja ka näitleja .
Nooruspõlv : Noor Reagan huvitus loodusest, kirjandusest ja eriti spordist. Teismelisena kogus Reagan kuulsust vetelpäästjana – ta päästis 1926.–1933. aasta suvedel 77 inimest. Reagan lõpetas Dixoni keskkooli 1928. aastal ja astus järgmisel sügisel Eureka Kolledžisse, kus õppis majandust ja sotsioloogiat, oli jalgpallimeeskonna liige ja esines koolinäidendites. Pärast kooli lõpetamist 1932 töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana. 1937 sõlmis ta Hollywoodis töötamise lepingu. Järgneva 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis.
Ronald Reagan oli abielus kaks korda. 1940. aastal abiellus ta Jane Wymaniga. Reagani abikaasa tõi ilmale kaks last, Maureeni ja Christine'i, ning paar adopteeris kolmanda lapse, Michaeli. Abielu jooksis pärast pikaaegset õnneliku suhte puudumist karile 1948. aastal, kui Wyman andis sisse lahutuse, mis läks lõplikult läbi 1949. Ronald Reagan on 2014. aasta seisuga ainus Ameerika Ühendriikide president, kes oma abikaasast lahutas.
1949. aastal kohtas Reagan näitlejat Nancy Davist ja 1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last: Patricia Ann ja Ronald Prescott. Reagani ja Nancy vaheline kiindumus oli üldteada ning nende suhet nimetati tõeliseks ja lähedaseks. Nancy Davis püsis Reagani tõelise armastusena mehe kõrval kuni tema surmani. Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru , pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi, mille märke oli avalikkus varemgi täheldanud. Haiguse saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ja ta suri 5. juunil 2004 93-aastasena.
b) milliseid ümberkorraldusi tegi riigis;
Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Reagan uskus indiviidide vabadusse ning ajas poliitikat, mis elavdas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ja hoogustas külma sõda.
Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumidevastasele võitlusele ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Nn narkootikumidevastane sõda pälvis ka Reagani abikaasa tähelepanu ja kaasatuse.
c) reaganoomika ;
Reaganoomika ehk reiganoomika oli Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani (ametiaeg 1981–1989) majanduskava , mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada.
Reaganoomika (inglise keeles reaganomics) – Ameerika Ühendriikide majanduspoliitika aastatel 1981–1989 president Ronald Reagani ajal. On seotud võimule tulnud respublikaanide parteiga, neokonservatiivse laine tõusuga paljudes arenenud lõunariikides. Reaganoomika aluseks oli majanduse pakkumise teooria. Reguleerida ei tulnud mitte toote nõudmist, vaid produkti tootmise stimuleerimist. [1]
Reaganoomika põhipunktid on:
1. Valitsuse kulude vähendamine
2. Maksude vähendamine
3. Riigi majandusse sekkumise vähendamine
4. Inflatsiooni vähendamine raha massi vähendamise kaudu
Tulemused
Kuid praktika näitas et teoreetiline skeem töötas teistmoodi. Maksude stiimulid ei vältinud majandusliku kriisi. Sõjajärgses perioodis see kriisis oli kõige raskem oma kestvuses, tööpuuduses, tootmise langemisel. 1983. aastal saabus konjunktuuri parenemine . Aasta keskmised töötootmise kasvu tempod selle perioodi jooksul olid 0,9%, kuigi olid mõne võrra suuremad kui aastatel 1973–1981 (0,6%), kuid andsid järele kogu sõjajärgsele perioodi näitarvele - 1,9%.[4] Ameerika ühiskonnas sai tundlikuks tendents ebavõrdsele materiaalsele seisule. Maksude vähendamisel võitsid jõukad kihid ja rida sotsiaalsete programmide koondamisel said kannatada vähekindlustatud pered. 1986. aastal võttis senat vastu seaduse „maksureformist“ Tema eesmärgiks oli võtta arvese mõned kriitilised määrkused, 1981. aasta seaduse kohta ja kompenseerida tema negatiivseid reformi põ mõjusid. Viimasehieesmärgiks oli ülem maksudemäärade alandamine nii individuaalse tulumaksu peale, kui ka korporatsioonide maksu tulu peale.
d) tähesõjad.
"Strateegilise kaitse algatus ", "Strateegiline kaitseinitsiatiiv" (inglise keeles Strategic Defence Initiative, lühendatult SDI) oli USA presidendi Ronald Reagani 23. märtsil 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide rünnaku eest kosmoses asuvate tuumarelva kanda suutvate ballistiliste rakettide tõrjesüsteemi rajamise abil.
1984 loodi Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi juurde Strateegilise Kaitse Algatuse Organisatsioon (Strategic Defense Initiative Organization, SDIO), mille ülesandeks sai programmi juhtimine ning järelevalve.
Kuna programmi eesmärgid ja meetodid tundusid utoopilistena, siis hakkasid massikommunikatsioonivahendid seda varsti George Lucase filmisaaga ("Tähtede sõda") järgi kutsuma "Tähesõdade programmiks".
1987 jõudis Ameerika Füüsikaühing (American Physics Society) järeldusele, et sellise globaalse kaitsekilbi loomine nagu "tähesõdades" nõutud, oli tolle aja tehnoloogia juures mitte üksnes võimatu, vaid ka et kulub veel vähemalt kümme aastat, et aru saadagi, kas see üldse on teostatav.
1993 lõpetas Bill Clintoni valitsus "Strateegilise kaitse algatuse programmi", keskendudes maa peal paiknevatele tõrjesüsteemidele ja luues Ballistiliste Sihtmärkidega Kaitse Organisatsiooni (Ballistic Missile Defence Organization).
12. Nürnbergi kohtuprotsess.
a) miks peeti sõjakurjategijate karistamist vajalikuks;
Sõjakurjategijate karistamist peeti vajalikuks, sest nemad hävitasid miljoneid süütuid inimesi.
b) kelle üle kohut mõisteti;
Kohut pidati 24 Saksamaa riigitegelase ja sõjaväelaste üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes.
c) mille poolest oli Nürnbergi kohtuprotsess eriline;

Kohtupidamine puudutas inimsusevastaseid kuritegusid

Ei arvestatud kohtualuste väiteid, et nemad oli vaid käsutäitjad

Inimsusevastased kuriteod kuulutati argumentideks
d) millised karistused määrati?
Sõjatribunal karistas 12 kohtualust surmanuhtlusega ja ülejäänud said erineva pikkusega vanglakaristuse.
13. Tänapäeva Venemaa.
a) Boriss Jeltsin ja tema reformid ;
Jeltsin oli Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).
Demokraatliku suuna võtmine, turumajandusele üleminek, ettevõtete erastamine, mille tõttu tekkis ebavõrdsus, vabam meedia, NATO ja Venemaa suhte areng, mis Jeltsini ametiaja lõpus jõudis ikkagi sügavasse madalseisu.
Keelustas Nõukogude Liidu Kommunistliku partei ja Venemaa Kommunistliku partei tegevuse.
Tema valitsusajal võeti vastu uus põhiseadus ning valiti parlament - Föderaalkogu
Tagasilöögiks tema poliitikas oli Tšetšeenia sõda, mis kaotati.
Organiseeritud kuritegevuse tugevnemine ja selle vastane võitlus
b) võimu üleminek Jeltsinilt Putinile;
Järjest halvenev tervis sundis Jeltsinit endale järeltulijat otsima , 1999. aastal määras ta peaministriks Putini. Ta oli veendunud, et Putin saab riigi juhtimisega hakkama ning 2000. aastal valiti Putin suure ülekaaluga Venemaa presidendiks.
c) muutused Venemaal Putini võimuperioodil.
Presidendi ametiaja pikenemine, presidendil õigus määrata kubernere.
Igasuguste piirangud:
Kodanikeorganisatsioonid põlu all, sõnavabadus praktiliselt puudub, riik kontrollib meediat,
Välismaised väljaanded keelatud.
Korruptsiooni süvenemine, demokraatia vähenemine, kasvanud riigi välispoliitiline tegevus (Ukraina, Süüria), suhte halvenemine teiste riikidega, kasvanud rünnakud seksuaalvähemuste vastu.
14. 1991. aasta sündmused Eestis.
a) suund iseseisvusele;
1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne , sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai Edgar Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus . 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatšov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatšovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust.
b) riigipöördekatse NSV Liidus 1991. a augustis;
18. augustil tegid vandenõulased Gorbatšovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamise. Gorbatšov keeldus ja ning ta suleti Krimmis koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK (Riiklik Erakorralise Seisukoha komitee), et ta on vöimu üle vötnud ning et ,,haigestunud’’ Gorbatšovi asendab asepresident Janajev . Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Riigipöörajatel oli kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene dmokraatidga. Moskva kekslinna viidi oma jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad.
Riigipööre oli halvasti ette valmistatud. Kontrolli alla ei võetud massiteabevahendeid ega sidekanaleid. Riigipöörajad olid veendunud, et nende korraldusi ei söenda keegi ignoreerida. Ometi tehti seda nii Baltimaades, Moldaavias kui ka mitmel pool Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni plemnõukogu hoones, nn valges majas. Jeltsin kuulutas RESK tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning tata, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20 augustil andis RESK oma üksustele korralduse rünnata öösel valget maja, mille kaitsele oli kogunenud ligi 100 000 inimest. Osa rünnakuks määratud üksustest keeldus aga käsku täitmast. Moskva kesklinnas akgasid kokkupõrked soomusmasinate ja valge maja kaitsjate vahel, hukkus 3 inimest. Riigipöörajatele sai selgeks, et ülemnõukogu hoone saab vallutada vaid ohvriterohke lahinguga . Mässajad asusid otsima võimalusi läbirääkimisteks. 21 augusti hommikuks oli jõudude vahekord Moskvas lõplikult muutunud. Linna saabusid Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes . Võim Venemaal läks Jeltsi kätte, kes lasi vandenõulased arrereerida. Moskvasse pöördus koduarestist tagasi Gorbatšov, kuid tema võim oli sama hästi kui olematuks muutunud.
c) Eesti iseseisvuse väljakuulutamine;
20. augustil 1991 kell 23.00 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja . Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks .
* Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis
d) Eesti iseseisvuse tunnustamine.
1991 augusti lõpus-septembri alguses hakkasid välisriigid üsna kiiresti Eesti iseseisvumist tunnustama. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa, kelle eesotsas oli B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit.
15. Stalini diktatuur NSV Liidus.
a) Stalini tee võimule;
pidi saama preestriks, kuid selleks ta ei saanud. Gruusia päritolu, sündinud 1878 Gorgi linnas ning tõusis tippu seoses NSV Liidu moodustamisega
b) isikukultus ;
Stalinil ei olnud kindlaid poliitilisi vaateid, tema vastused ja arvamused sõltusid olukorrast ning keegi ei maininud kunagi, et aasta tagasi rääkis ta hoopis teist juttu
c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ;
Industrialiseerimine – sõjaks valmistumine, rasketööstuse arendamine ( valmistati kõiksuguseid relvi ning muud sõjaks vajalikku)
Kollektiviseerimine – ühismajandis ehk need, kellel olid põllud või tegelesid põllumajandusega võeti kõik vili väest ära
d) repressioonid ja GULAG .
Repressioonid- mahalaskmine
Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Poliitiline repressioon on üksikisiku või isikute grupi tagakiusamine poliitilistel põhjustel, iseäranis eesmärgiga piirata või hoida ära nende võimalust osaleda ühiskonnapoliitilises elus.
GULAG – töölaagrid, kus oldi kui vangis .
16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas.
a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.);
9/11
11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks , 9/11) oli al-Qā‘idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. Septembril.
Al-Qā‘idah on rahvusvaheline sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine. Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11. septembril New Yorgis korraldatud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise järel käivitati maailmas Ameerika Ühendriikide algatatud programm "Terrorismivastane sõda".Alates 2007. aastast räägib Iraagis sõdiva USA valitsus peamise vastasena sõjas organisatsioonist "al-Qā‘idah Iraagis". Selle organisatsiooni suuruse, organiseerituse ja tegeliku tähtsuse kohta on vähe usaldusväärset teavet.
Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud al-Qā‘idah' terroristi USA idarannikult startinud neli reisilennukit. Kaks lennukit, American Airlines 'i lend 11 ja American Airlines'i lend 175, rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne. Tornid varisesid vähem kui kaks tundi hiljem kokku ja põhjustasid raskeid kahjustusi ülejäänud kompleksile. Kolmas lennuk, American Airlines'i lend 77, rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu . Neljas lennuk, American Airlines'i lend 93, oma sihtmärgini ei jõudnud, sest kukkus Pennsylvanias alla kui reisijad üritasid seda vasturünnakuga tagasi vallutada. Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest (k.a kaaperdajad) ja need tekitasid üle 10 miljardi USA dollari varalist kahju.
Motiivid:
Osama bin Laden oli juba enne rünnakuid kuulutanud USA vastu püha sõja, ning kutsus 1998. aastal mosleme üles ameeriklasi tapma. 2002. aasta novembris ilmunud kirjas "kiri Ameerikale ", nimetas bin Laden rünnakute motiivideks muuhulgas :

• Ameerika Ühendriigid toetuse Iisraelile
  
• USA toetab "moslemite vastu suunatud metsikusi" Somaalias
  
• USA toetab "moslemite vastu suunatud metsikusi" Tšetšeenias
  
• Ameerika Ühendriikide väed viibivad Saudi-Araabias
  
• Ühendriigid ei takista India repressioone Kašmiiri moslemite vastu
  
• Läänemeelsed valitsused Lähis-Idas, ei esinda moslemite huve
  

Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 said surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem kui 90 riigist. 11. septembri terrorirünnakud olid maailma ajaloo ohvriterohkeimad ja USA ajaloo veriseim välismaise päritoluga rünnak.
Rünnakute järel paiskusid õhku tuhended tonnid mürgiseid ühendeid, mis levisid üle Alam-Manhattani. Neid ühendeid peetakse põhjuseks, miks paljud katastroofipaigas viibinud inimesed haigestusid ja/või hiljem surid. Tornide varingu järel tekkinud tolmupilve ja saastatud õhu tõttu haigestus umbes 18 000 inimest. Rünnakutel oli märkimisväärne mõju USA ja maailmamajandusele. Börsid suleti 11. septembril ja taasavati 17. septembril. Pärast taasavamist, pöördusid need rekordilistesse langustesse.11. septembri rünnakutel oli suur mõju Ameerika Ühendriikide ühiskonnale ja kultuurile . Pärast rünnakuid keskendusid inimesed kodusele elule ja veetsid aega oma perekonnaga. Lisaks suurenes kirikute külastatavus ja patriotismi väljendamine. Raadiojaamad eemaldasid teatud laulud oma listidest ja televisioonis, telesarjades, filmides ja kirjanduses on tihti kajastatud terrorirünnakute järelmõjusid.
https://www.youtube.com/watch?v=Cnht6NCDtJI 9/11 10 fakti.
Brüssel
2016 . aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks Brüsseli lennujaamas Zaventemis ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki metroojaamas. Rünnakutes hukkus 32 tsiviilisikut ning kolm enesetaputerroristi, üle 300 inimese sai vigastada.Terrorirünnakute eest võttis vastutuse ühendus Islamiriik .
Tegu oli suurima hukkunute arvuga terrorirünnakuga Belgia ajaloos. Belgia valitsus kuulutas järgnevad kolm päeva leinapäevadeks.
Brüsseli lennujaam
Kell 7.58 toimus Brüsseli lennujaamas Zaventemis 10-sekundilise vahega kaks plahvatust, esimene peaterminali rahvusvahelisele lennule minevate reisijate saalis American Airlinesi ja Brussels Airlinesi registreerimislaudade lähedal, teine seal lähedal, Starbucksikohviku juures.Hukkus vähemalt 11, vigastada sai üle 81 inimese, neist vähemalt 35 tõsiselt. Paanikas inimesed põgenesid lennujaamast.RTBF-i teatel leiti ruumist hiljem Kalašnikovi automaat . Leiti ka teisi relvi ja lõhkemata jäänud pomm , mis tehti kahjutuks. Pisut enne plahvatusi jäädvustas turvakaamera kolm meest, kellest kahte peetakse toimunud plahvatuste tegijateks, kolmandat aga põgenenuks.

Maelbeeki metroojaam

Maelbeeki metroojaamast Arts-Loi metroojaama suunas väljuvas kolme vaguniga rongi teises vagunis, mis oli veel perrooniga kohakuti, toimus plahvatus kohaliku aja järgi 9.11]. Vähemalt 20 inimest hukkus ja 130 sai vigastada, neist 10 väga tõsiselt. Tugeva lööklaine tõttu tundus, nagu plahvatusi oleks olnud mitu
Arvatakse, et kaks enesetapurünnakut panid toime Belgia kodanikud, vennad Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui. Lennujaama turvavideol on näha kolm meest, kes lükkavad kärusid pagasiga, milles võisid olla pommid , mis lennujaamas hiljem plahvatasid. Taksojuht, kes nad lennujaama viis, ütles, et mehed ei lubanud tal oma pagasit puutuda.Džihaadianalüütiku Pieter Van Ostaeyeni hinnangul on terrorirünnakutel Islamiriigi käekiri. Tõenäoliselt on tegu
reaktsiooniga 18. märtsil Brüsselis toimunud terrorivastasele operatsioonile (18. märts 2016), mille käigus peeti kinni Salah Abdeslam. Rünnak oli nähtavasti kiiresti korraldatud ja üllatavalt koordineeritud.
https://www.youtube.com/watch?v=VfmlFRHjQJo Plahvatused Brüsselis
https://www.youtube.com/watch?v=kkceoNtuGHw Kuidas plahvatused toimusid
Pariis (November 2015)
Pariisi terrorirünnakud (november 2015) olid 13. novembri hilisõhtul mitmel pool Pariisis erinevate vahenditega (relvad, käsigranaadid, pommivööd) inimeste elu vastu suunatud ja teostatud terrorirünnakud. Rünnakutes sai surma vähemalt 129 inimest ja haavata umbes 300 inimest. 17. novembri seisuga oli kahtlustavate tabamisse kaasatud umbes 115 000 julgeolekutöötajat.
Prantsusmaa president François Hollande , kes evakueeriti Saksamaa–Prantsusmaa jalgpallimatši ajal rahvusstaadionilt Stade de France, mille lähedal õhtul üks esimestest plahvatusest kärgatas, andis allikate sõnul hilisõhtul valitsuskabineti kriisikohtumise järel käsu mobiliseerida sõjavägi ja kasutada kõiki "vajalikke meetmeid", et vältida terrori jätkumist.
CNN-i teatel ründasid džihadistid inimesi rahvusstaadioni lähedal, südalinna Bataclani teatri saalis, Rue de Charonne'il ning Le Carilloni, Le Petit Cambodge ja La Casa Nostra restoranis.
Esialgsetel andmetel loeti kokku 8 terroristi: kaheksas enesetaputerrorist olevat detoneerinud pommivöö Boulevard Voltaire 'il.
Pariisi terrorirünnakute asupaigad:
1) Stade de France
2) Rue Bichat' ja Rue Alibert'i ristmik (Le Petit Cambodge; Le Carillon)
3) Rue de la Fontaine -au-Roi (Café Bonne Bière; La Casa Nostra)
4) Bataclani teater
5) Rue de Charonne (La Belle Équipe)

https://www.youtube.com/watch?v=KK6DWcPy9d8 Kõik,mida peaksid teadma Pariisi terrori kohta.

Nice 'i terroriakt 14. juulil 2016

Nice'i 2016. aasta terroriakt oli Prantsusmaal Nice'is Promenade des Anglais'l 14. juulil 2016 toimunud terroriakt.
31-aastane Tuneesia päritolu Mohamed Lahouaiej Bouhlel (1985 – 14. juuli 2016) kihutas veoautoga mööda rahvast täis Nice'i kaldapealset (Promenade des Anglais), mille tulemusel hukkus 84 inimest, üle 120 inimese sai vigastada.
Hukkunute seas oli ka kaks Eesti kodanikku; veel kaks Eesti kodanikku ja üks Eesti resident , kes on Vene Föderatsiooni kodanik, said vigastada ja viidi haiglaravile.[1]
Tunnistajate sõnul tegi auto 2 km jooksul sik-sakke, et ohvrite arv suurem oleks. Prantsuse politsei kasutas autojuhi vastu relva ning autojuht hukkus.
https://www.youtube.com/watch?v=biZd4TcwX50 nõrgavärvilistel ei soovita vaadata
b) terrori vormid;
9/11 terrorirünnaku vorm- Lennuki kaaperdamine, massimõrv, enesetapurünnak, terrorism
Pariis november 2015- terroriünnak ( automaadivalangud, pantvangivõtt, pommivööd)
Nice’s terror - terrorirünnak, massimõrv, kaubik
Brüsseli plahvatused- Atsetoonperoksiidi pommid, massimõrv, terrorism.
c) ISIS ja võitlus sellega.
Islamiriik põlvneb kunagisest Al-Qaida (AQ) Iraagi harust, mis ilmus Iraagis avalikkuse ette 2004. aastal pärast ameeriklaste juhitud riikide ühenduse vägivaldset sekkumist ja Şaddām Ḩusayni kukutamist. Islamistliku ühiskonda rajava organisatsiooni esindajad on teatanud (29. juunil 2014), et nende propagandistlik nimetus inglise keeles on Islamic State (ing IS). Paljude riikide poliitikud kasutavad ka organisatsiooni vanu nimetusi, kuna ei soovi kalifaati tunnustada.Süürias ja Iraagis maid vallutanud terroriorganisatsioon Islamiriik (IR) on lisaks edukusele sõjatandril ka edukad ühismeedias ja erinevates reklaamivõtetes. Levitatakse kvaliteetseid videoid Islamiriigi tegevusest. Twitteris mainitakse araabia keeles Islamiriiki päevas kümneid tuhandeid kordi , mis teeb sellest kõige mainituma terrorirühmituse maailmas.2015 nov seisuga väidetakse IR-l olevat u 90 000 võitlejat. 2016 mais arvatakse olevar u 70 000 võitlejat, kes u 100 meheliste autoüksustena on hajutatud üle maa. 2015. aasta lõpuni, USA eriteenistuste andmetel ühines iga kuu u 1000 võitlejat üle kogu maailma. 2016. aasta mai seisuga on võitlejaid u 33 000 ja välisvõitlejate juurdevool on, järjest maa-alasid kaotavale IR-ile, vähenenud.Ka terrorirünnakud nii Euroopas kui üle maailma tähistavad tegelikult liikumise uues nimes peituvat ideoloogiat – vaenlaseks on kogu mittenõustuv maailm ning mittenõustujad tuleb ühe ja ainsa islamiriigi kehtestamise nimel kogu planeedil Maa hävitada.
17. USA pärast külma sõda.
a) USA kui ainus üliriik maailmas;
Nõukogude Liit lagunes pärast külma sõda ning sellega kaasnevalt kadus ka tema üliriigi staatus. Üliriigi tunnusteks on suure globaalse mõjuvõimu omamine poliitiliselt, sõjaliselt, kultuuriliselt ja ideoloogiliselt ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime. USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega . Samuti on ta kapitalismi ja lääne väärtuste (inimõigused, demokraatia jne) levitaja ja Ameerika kultuur on Hollywoodi filmide , kirjanduse ja tarbimiskultuuri näol levinud üle maailma.
b) USA tegevus maailma politseinikuna (Lahesõda);
Lahesõda toimus 1991, pärast seda, kui Iraak oli 1990 okupeerinud Kuveidi. USA jt väed tungisid kiiresti sisse ning vabastasid Kuveidi vähem kui kuuga . Edasi ei tungitud, sest kardeti suuri ohvreid, piirkonna ebastabiilsust ning pealegi polnud neil ka mingit plaani, mida edasi teha.
1991-96 aidati Türgi baasi kaudu kurdidel Iraagist põgeneda. 1992-2003 olid Iraagis lennukeelutsoonid, mida valvasid USA-Briti jt sõjalennukid. Need olid mõeldud rahvusvähemuste kaitseks, keda Husseinil meeldis piinata. 1998 toimus operatsioon "Kõrberebane," kus karistusaktsiooni käigus pommitati Iraagi sõjaväebaase jms-st.
USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega
(2003 toimus siis teine Iraagi/Lahesõda. USA väed vallutasid kiiresti Iraagi, ent siiamaani pole suudetud olukorda stabiliseerida.)
c) võitlus terrorismiga.
Haakub tihedalt . "War on Terrorism"- sisaldab kogu USA 9/11 järgset julgeolekupoliitikat. Püüab igakülgselt võidelda terrorismi leviku, tekke ja eriti muidugi tagajärgedega. Ennetamiseks kasutatakse samuti enamasti sõjalist jõudu (ennetavad sõjad ja rünnakud). Haakub ka " kurjuse teljega ": paariariigid, mis toidavad terrorism
18. NATO.
a) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjalis-poliitiline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama (NATO artikkel 5).
b) Põhja-Atlandi leping (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949. Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, USA, Kanada, Portugali, Itaalia, Norra, Taani ja Islandi poolt.
c) NATO artikkel 5 kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu
d) Pärast külma sõda visandati Londonis ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. Järgmise aasta tippkohtumisel Roomas kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon , mis nägi ette sõltuvuse vähendamist tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemist NATO ühendvägedes.
Aastatel 1994–1997 NATO laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi, näiteks loodi koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel"
· 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari
· 2004: Eesti, Bulgaaria , Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia
· 2009: Albaania ja Horvaatia
19. Euroopa Liidu ajalugu.
a) EL-i asutamise taust;
*loodi majanduse arendamiseks – parem transport riikide vahel
*vältimaks riikide vahelisi konflikte – rünnates üht tehakse ka endale kahju
Tänapäeval pakub Euroopa Liit erinevaid toetusi, et arendada majandust, haridust (nt ERASMUSe programm), keskkonda jms.
b) asutajariigid; asutamislugu
LÜHIDALT: Euroopa Liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.
Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:
Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
PÕHJALIKUMALT: 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Praeguseks on 28 liikmesriiki, viimasena liitus Horvaatia, 2016. aasta juunis otsustas referendumi tagajärjel EL-st lahkuda Suurbritannia.
Euroopa Liidu liikmesriigid on hetkel Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari.
Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia , Island, Montenegro ja Serbia . Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos
c) EL-i laienemine pärast 1991. aastat;
1990. aastate keskel koputasid Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia liidumaa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta).
d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm).
*Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.
*Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha .
*Hetkel on Euroopa komisjoni presidendiks Jean- Claude Juncker
*Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mai 2004 ja läks üle eurole 1. jaanuar 2011
*Euroopa Liidu hümn – Beethoven „Ood rõõmule”
*Eurogrupp on eurotsooni riikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik.
20. Eesti pärast 1991. aastat.
a) rahareform 1992. aastal;
Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda
b) uus põhiseadus, valitsus ja president;
1992. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ning võeti kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu Isamaa juht Mart Laar.
c) Vene vägede väljaviimine Eestist;
1994 viidi välja viimased vene tankid.
1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele (" juulilepped ") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal
d) muud tähtsündmused.
28. septembril 1994 hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus ning ametisse sai Andres Tarandi valitsus, mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks".
1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakondaning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 1997–1999valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.
1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond , peaministriks sai Siim Kallas. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel.
2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (2003–2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti.
2005. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks Andrus Ansip . Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhib ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast 2009. aasta suvest kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, seejärel jätkas see enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves.
2008. aastal tabas Eestit tõsine majanduslangus , mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Valitsus suutis teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.