Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aeg pärast II maailmasõda (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid?
  • Kuidas käitus NSV Liit pärast sõda Ida-Euroopas?
  • Miks ja millal ehitati Berliini müür?
  • Millega see lõppes?
  • Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes?
  • Kuidas muutusid ida-lääne suhted?
  • Millega see lõppes?
  • Millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki SLV ja SDV?
  • Kuidas muutus Jaapani valitsemine pärast II maailmasõda?

Lõik failist


1. USA ja NSVL ’i suhted
halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne
sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski
sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav
poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku
maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi
vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad
pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid
vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade
tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises
Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja
teaduselus,propagandas jne.
NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks
tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli
12 :
USA, Kanada , Suurbritannia ,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland, Luksemburg ,Norra,Taani, Island ,Portugal.
Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik .
1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh
Vasakule Paremale
Aeg pärast II maailmasõda #1 Aeg pärast II maailmasõda #2 Aeg pärast II maailmasõda #3 Aeg pärast II maailmasõda #4 Aeg pärast II maailmasõda #5 Aeg pärast II maailmasõda #6 Aeg pärast II maailmasõda #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teddybear69 Õppematerjali autor
Lugege, kt päris hea materjal.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Üliriigid

Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Külma sõja kriisid

koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Pärast Teist maailma Sõda...

KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20) 1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Külm sõda

Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid

Ajalugu
thumbnail
8
doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad KÜLMA SÕJA KRIISID 1. KOHT 2. AEG 3. OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad) 4. PÕHJUSED 5. SISULISED TULEMUSED Korea sõda 1. Korea poolsaar 2. 1950. juuni -1953 3. Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus) Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus) 4. Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias) 5. Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka ,,unustatud sõda". Sõja tulemusena NSVL autoriteet langes. Tekkisid Põhja-Korea RahvademokraatlikVabariik ja Lõuna-Korea Vabariik. Suessi kriis 1. Egiptus 2

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu




Kommentaarid (5)

caramelll profiilipilt
caramelll: natuke halvasti kirja pandud, tiheda tekstina, töös on raske sealt vajalikke asju leida, aga muidu üsna kokkuvõtlik!
05:02 08-03-2011
markuyork profiilipilt
markuyork: suur tänud! Just seda ma otsisingi=)
15:17 28-12-2015
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: heaaa, saab abi külllll
12:12 17-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun