Ekskursioon telemajja 27. veebruaril käisime meedia tunni raames ekskursioonil telemajas, mille põhiideeks oli tutvuda hoone ruumidega ning seal toimuva tööga. Algas sellega, et pidime iseseisvalt jõudma telemaja ette, kus kohtusime õpetajaga, kes meid sisse juhatas. Viisakas ''tere'' ning üleriided garderoobis, võis ekskursioon alata. Pooleteise tunni jooksul oli meil võimalus tutvuda telemaja ruumidega, näha mõningate saadete valmimist ning kohata nii mõndagi televiisorist tuttavat nägu. Põnevaks tegi asja see, et õpetaja ise tundis telemaja hästi, seega oskas huvitavaid kohti näidata ning igasugu põnevaid lugusid rääkida. Minu isiklik lemmik oli ajalooline telemaja näitus, kus oli kõrvutatud eriaja tehnikat, fotosid päris ammusest ajast ning kõike muud head ja huvitavat. Väga vahva oli näha kuidas
tulnud maalt pealinna õnne otsima, kuid tunnevad end juba põliste tallinlastena. Vähesed mäletavad, et tegelikult toimus Anu Välba üks esimesi ülesastumisi teles aastaid tagasi saates «Reisile Sinuga». Mängijatoolil. ETV grimeerijale Mare Bachmannile jäi Anu juba tollal meelde tänu tüdruku säravale naeratusele, mis on ja jääb ambitsioonika saatejuhi kaubamärgiks. Esimesed tööaastad Anu esimestel tööaastatel peeti teda siiski vaid halliks hiirekeseks, kes mööda telemaja pikki koridore püüdlikult ringi sibas. Suurem meediatähelepanu saabus ühel unustamatul pühapäeval, mil Anu vaid kehamaalinguga kaetuna «Hommiku-TVd» juhtis. Seda ulakat fakti on läbi aegade ajakirjanduses Anu kohta enim mainitud. Kolleegid ja tuttavad iseloomustavad Anu Välbat seinast seina. On neid, kes, lubades kas või mürki võtta, väidavad, et just Anu oli see, kes naiselikku salakavalust ja
Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opost...
Augustiputs Click icon to add picture Iseseisvumise otsuse Click icon to add picture vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korral dasVabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Iseseisvuse taastamine Eesti ClickClick icon to add icon to picture add picture taasiseseisvumist tähistatakse 20.augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et
Nõukogude armeel hõivata tele-ja raadiokanaleid. Kui nende missioon oleks luhtunud, oleks vaikinud Eesti ainus infoallikas. Selle oleks vahetanud välja padukommunistlik propaganda. Militsionäärid pidasid vahti Teletornis. Toompeal kutsuti kokku erakorraline istung. Võeti vastu otsus, et Eestil on vaja iseseisvuda. Koidikul jõudsid Nõukogude tankid Teletorni peasissepääsu juurde. Eestlased tulid tänavale, et kaitsta telemaja. Kõik olid valmis võitlema. Militsionääride plaan-täita teletorn gaasiga, nii oleksid surnud nemad kui ka venelased, kes tungisid teletorni sisse. Teg. oli see bluff. Vaieldi, mida teha. Jeltsin mõistis riigipöörde juhid hukka, ta asus tegutsema, et puts paika panda. Gorbatsov oli koduarestis. Jeltsin kuulutas avalikult, et Venemaa irdub NSV-st, just nagu Eesti oli toiminud eelmisel õhtul. Puts suruti maha ning NSVL väed Eestis kutsuti Teletorni juurest tagasi.
Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I.Assad ,,Kaitse Kodu!" nr 5/2006) Tallinna maleva kaitseliitlased 1991. aasta augustiputsi päevil telemaja ees ülesandeid jamas.(http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:52694) 2. Kaitseliit tänapäeval 2.1. Ülesehitus ja liikmeskond 10 28.aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude kooseisu. Kaitseliidu esmane struktuur pandi paika 1992 aasta 1.mail. Esialgses struktuuris oli ette nähtud 16 malevat, aga seoses Tartu ja Tartumaa malevate ühendamisega 1993.aastal vähenes malevate arv 15-le, mis
piiripunktidele maailma riikide poole. 23.juuli Kirde-Eesti linnade impeeriumimeelsed juhid nõuavad Eesti valitsuselt eristaatust. 19.august Riigipöördekatse (augustiputs) NSV Liidus, ka Eesti pinnal on sõjaväekolonnid ja dessantväelased. Eestlasi kutsutakse üles ühisele vastupanule ja üksmeelsele tegevusele. 20.augusti Vabatahtlikud eestlased asuvad julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne nõuab Vabaduse väljakul Eestile iseseisvust. Hilisõhtul võetaksegi vastu kooskõlastatud otsus eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest. 21.august Dessantlased hõivavad teletorni ja ETV saated katkevad. Pärast augustiputsi läbikukkumist Venemaal tõmbavad dessantväelased ka Eestis tagasi. 22.august Dessantväelased lahkuvad Eestist. Sisemist võitlust peetakse ametimeeste
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal
augustil, kuna 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Mõisted, mida on vaja teada (ülesanded, tegevusaeg üldiselt, kellele allus või kes talle allus) Institutsioonide ajaloo allikad: aadressraamat, koodeks, kronoloogiline seadustekogu, põhiseadus, põhikiri Tsaariaeg: 1. Kuberner, kubermanguvalitsus Ministeeriumid ja peavalitsused olid täitevvõimuks Vene impeeriumi keskvalitsuses. Siseministeeriumi juurde kuulusid kuberner ja kubermanguvalitsus.
ETV+ peamine eesmärk on mitte jätta vaatajaid ükskõikseks (Alla, 2015).’’ 7. Oma soovide esitamine objektiivse tendentsina ’’ Reaalsus on see, et eestlaste ja kohalike venelaste teineteisemõistmise eelduseks ei ole mitte propaganda, vaid ühiselt jagatud elukogemus, mis tugineb soovile oma tulevikku Eestis paremini korraldada (Raag, 2015).’’ 8. Suureks puhutud tühised detailid ’’Telemaja kolmandal korrusel on üks stuudio sisustatud nagu mõnus Eesti kodu. Köök, elutuba, pehme diivan. Skandinaavialikult tagasihoidlike vormide ja värvidega sisekujundust ilmestab neljas nurk, kus mustal sametil veiklevad ööklubilikud värvilised tulukesed. Esmaspäeva hommikul läheb siit eetrisse ERRi uus venekeelne kanal ETV+ (Alla, 2015).’’ 9. Erilise informeerituse demonstreerimine
Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud Augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutasid välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president Mihhail Gorbatsov NSV Liidu laiali. 20. August 1991 Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido
sõna suure tähega) ehk paabel (väikese tähega). Kas kirjutada Karjala kask või karjala kask? – Botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Farmaatsiaterminid ibuprofeen ja paratsetamool on mugandatud ja väikese tähega. Sõna e-ained tähenduses 'e-õppeained' on lause keskel väikese tähega. Sõna telemaja on väikese algustähega. Sõna soome-ugri on väiketähega ja sidekriipsuga, aga soomeugrilane sidekriipsuta. Eestis toodetud küpsised on Eesti küpsised. Kirjutage oad Londoni moodi (kohanimi suure tähega). Kirjutage Madeleine'i kook. Sõna E-ained tähenduses 'keemilised lisaained' on suure tähega. Õige on kirjutada Taani kapital. Tallinnas on Skåne bastion. Seda nime hääldatakse [skoone]. Kirjutage Tallinna teenetemärk ja Tallinna vapimärk.
Võhma lihakombinaat. 18. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 20. augustil 1991. aastal võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liidu koosseisu. Otsuse tõukeks sai Venemaal toimunud augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa rahulolematus perestroikaga. 20. augustil marssis Pihkva dessantdiviis Tallinnasse ja tahtis hõivata teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio-ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse Väljakul miitingu, mis nõudis Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. 1991. aasta augustiputši tagajärjel nõrgenes NL nii väga, et Eesti leidis võimaluse taasiseseisvuda ja NL lakkas eksisteerimast. 19. USA sise- ja välispoliitika 1940.- 1950. aastatel. Välispoliitika: USA oli oma välispoliitikaga väga aktiivne teise maailmasõja lõpus ja peale teist maailmasõda. Viidi läbi Trumani Doktriin ja Marshalli plaan kommunismi pidurdamiseks
ehk paabel (väikese tähega). Kas kirjutada Karjala kask või karjala kask? Botaanikas on tavaks kirjutada taimenimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.) Farmaatsiaterminid ibuprofeen ja paratsetamool on mugandatud ja väikese tähega. Sõna e-ained tähenduses 'e-õppeained' on lause keskel väikese tähega. Sõna telemaja on väikese algustähega. Sõna soome-ugri on väiketähega ja sidekriipsuga, aga soomeugrilane sidekriipsuta. Eestis toodetud küpsised on Eesti küpsised. Kirjutage oad Londoni moodi (kohanimi suure tähega). Sõna E-ained tähenduses 'keemilised lisaained' on suure tähega. Õige on kirjutada Taani kapital. Tallinnas on Skåne bastion. Seda nime hääldatakse [skoone]. Kirjutage Tallinna teenetemärk ja Tallinna vapimärk. Londoni lihtrahva murrak kokni on väikese tähega.
Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud augustiputs, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. * Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis d) Eesti iseseisvuse tunnustamine. 1991 augusti lõpus-septembri alguses hakkasid välisriigid üsna kiiresti Eesti iseseisvumist tunnustama. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa, kelle eesotsas oli B.Jeltsin). 6
Riigipöördekatse NSV Liidus; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid; EV 19. august ÜN-i avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus; EV Kaitsenõukogule. EV ÜN-i pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole; EV 20. august ÜN-i otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”; Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused; vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead ning raadio- ja telemaja. Iseseisev Eesti 1991 Dessantväelased vabastasid öösel osaliselt hõivatud Teletorni; Pärnus anti kätte 21. august esimesed Eesti Vabariigi isikutunnistused. 22. august Island tunnustas esimesena Eesti Vabariiki. Tallinnas kõrvaldati Lenini kuju; EV valitsus tühistas otsused, mille kohaselt raudtee ja laevandus ning suur hulk ettevõtteid olid antud NSV Liidu alluvusse; EV valitsus 23. august
annaabi.ee 
