Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jessica Järvelt
Õppematerjali autor
Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,No
looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA regulaararmee lahkus Vietnamist juba 1972. 1972. aasta lõpust alates asus USA president R. Nixon sõda "vietnamiseerima". USA pidi vastavalt 1973 sõlmitud Pariisi kokkuleppele Vietnamist lahkuma. III etapp: Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid (ja on seal tänini). Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud! Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid