Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal (4)

• Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu).
  
• Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai , Sao Paulo .
  
• Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav).
  
• Teaduslik-tehniline revolutsioon - Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said ka kultuur ja olme. See sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul – töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine – TV, raadio, laser ja muu jama ..
  
• Tehnokraatia- See on tehnika ja tehnikateadlaste võim. Ülistatakse tehnoloogilisi aspekte ja eiratakse loodusteadusi keskkonnas. PÕHIMÕTE: Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks.
  
• Roheline revolutsioon- Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toidu- ja jäätmeprobleemid. Roheline revolutsioon – 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus , pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste – monokultuur , ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu.
  
• Keskkond- Tingimuste kompleks , milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld ) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum.
  
• Keskkonnakaitse - Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
  
• Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist
  
• Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet
  
• Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega
  
• Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
  
• Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
  
• Bioloogiline tort - USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. „bioloogilise tordina” ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast . Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia , mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia , morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
  

• Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine ( vaatlus ) mingi ajavahemiku jooksul
  
• Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.
  
• Vaatlus- tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
  
• Loendus- loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla: 1) absoluutne – hõlmab uuritava kogumi kõik isendid; 2)suhteline – hõlmab tervikust mingi juhusliku osa ( hiirte väljapüük lõksudega).
  
• Modelleerimine- nimetatakse mudeli loomist. Mudeli järgi saab hinnata mingi objekti tegelikku olekut ning ennustada järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid . Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.
  
• Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend , kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
  
• Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne
  
• Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.
  
• Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
  
• Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus , ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
  
• Populatsioon- asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri
  
• Kohanemine - Muutused mis on toimunud organismi elu jooksul
  
• Kohastumine- Muutused mis on tekkinud paljude põlvkondade vältel
  
• Ontogenees - Fenotüüpne kohanemine
  
• Ökosüsteem- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid.Koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
  
• Ökotoop- Taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks.
  
• Biotoop- Elukoht
  
• Ökoton- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist
  
• Biosfäär- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.
  
• Biogeograafia -Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid ) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine
  
• Integratsioon- Liitumine
  
• Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum.
  
• Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada
  
• Abiootiline - ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus.
  
• Produtsent - rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet – suhkruid.
  
• Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid , samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas ( vetikad ).
  
• Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid . Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed
  
• Konsument - Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid.
  I aste- Taimetoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest .
  II aste- Lihasööjad – kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid.
  
• Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm.
  
• Parasiit - Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid.
  
• Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad ( vihmauss , termiit)
  
• Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt.
  
• Karnivoor - lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest
  
• Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest.
  
• Omnivoor - ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga
  
• Kiskja - röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele
  
• Ohver-
  
• Toiduahel - jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine
  
• Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.konneksi.
  
• Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed . Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid , selle peal asetsevad esimese astme konsumendid , siis teise astme konsumendid jne.
  
• Biomass - mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor - või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni.
  
• Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97–99% on fütomass;
  
• Zoomass - kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele);
  
• Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat: kineetilist – ja potentsiaalset energiat.
  
• Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks.
  
• Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele.
  
• Bioakumulatsioon - nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse
  
• LD50- standardne viis märkida aine mürgisust
  
• Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju
  
• Taluvusala (piirid)-
  
• Optimaalala-
  
• Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
  
• Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit
  
• Stenotoop - kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont
  
• Atsidofiil- Happelembelised taimed
  
• Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid.
  
• Oligotroofne - vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid
  
• Eutroofne - rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed . Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike.
  
• Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld
  
• Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid).
  
• Energeetiline efektiivsus-
  
• Produktsiooniefektiivsus - taimtoidulised on vähem efektiivsemad kui loomtoidulised
  
• Assimilatsiooniefektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia).
  
• Albeedo - Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada
  
• Kineetiline energia- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv – valgusenergia , soojusenergia, elektrienergia , mehhaanilise liikumise energia.
  
• Potentsiaalne energia- kasutamata töövaru – bensiin , pingul kumm jne
  
• Entroopia -– süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab.
  
• Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale
  
• Aineringe - ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
  
• Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks
  
• Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks , millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe .
  
• Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad.
  
• Väike geoloogiline aineringe- hõlmab:
  a) Maa pinna kivimite murenemise;
  b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning
  c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad.
  
• Gaasiline tsükkel-
  
• Setteline tsükkel-
  
• Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust fossiilid
  
• Suktsessioon - s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega .
  

• Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine );
  
• Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu
  

• Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis
  
• Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
  
• Kliimaks - koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil.
  
• Fluktuatsioonid- kliima kõikumised
  
• Kahjustamine-
  
• Dominant - mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli.
  
• Koaktsiad -
  
• Konkurents - isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi.
  
• Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi ( saakloom ). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit . Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe.
  
• Parasitism - eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit e. nugiline – toitub teise organismi – peremehe – kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp ), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi
  
• Antibioos - organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism
  
• Allelopaatia - eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu . On oluline
  
• Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi – puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi – üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus
  
• Kommensalism - kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad , kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas).
  
• Protokooperatsioon - kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia).
  
• Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada
  
• Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.Neutralistlik suhe on näiteks metsas kasvavatel arukaskedel ja seal liikuvail huntidel.
  
• Mükoriisa- seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt).
  
• Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu )pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1) topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2) taksonoomiline kontiinum – kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum –nii topograafiline kui taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi.
  
• Diskreetsus - – taimkatte katkendlikkus . Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi ( pidevuse ) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist – kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses).
  
• Mitmekesisus - on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
  
• Liigirikkus - mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
  
• Liigierisus - näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel
  

• Sündimus- ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust.
  
• Immigratsioon - sisseränne
  
• Suremus - ajaühikus hukkunud isendite arv. Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga
  
• Emigratsioon - väljaränne
  
• Vanusepüramiid- Vanuskoosseisu iseloomustab vanusepüramiid; selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust
  
• Elumus - elumus on populatsioonidünaamikas mingi ajaperioodi jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk. Mõistet kasutatakse sageli populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides.
  
• Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist.
  
• Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).
  
• Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab.
  
• Fundamentaalne põhinišš-
  
• Tegelik nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab.
  
• Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) – muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud.
  
• Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks
  
• Valik-
  
• Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks.
  
• Looduslik valik- iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik).
  
• Areaal - levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
  
• Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala
  

• Endeem- Liik või muu takson , mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga,
  
• Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks
  
• Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu
  
• Relikt- jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal.
  
• Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega
  
• Levik- liigi territoriaalne paiknemus.
  
• Taastuv loodusvara - ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad , mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia).
  
• Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas , mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda. Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia , kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara .
  
• Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada
  
• Saastumine - reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda.
  
• Saasteaine - (ka reoaine , pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline.
  
• Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
  
• Reostajad-
  
• Reostusallikad -
  
• Reostuskoormus- reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides.
  
• Degradatsioon- mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine
  
• Punktreostus-
  
• Hajureostus-
  
• Lubatud piirkontsentratsioon (LPK)- – vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, muld, õhk või toiduaine loetakse saastatuks.
  
• Lubatud piirheide (LPH)- heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet.
  
• Bioloogiline hapnikutarve (BHT)- veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l.
  
• Inimekvivalent-ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust)[1]. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel.
  
• Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal( vanapaber , -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka.
  
• Olmejäätmed-kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed
  
• Tööstusjäätmed- on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused.
  
• Ohtlikud jäätmed- jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond|keskkonnale[1].Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega
  
• Jäätmekäitlus-– jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke – kogumine – vedu – töötlemine – lõppladestus.
  
• Prügila- koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed
  
• Biogaas- käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas , mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes
  
• Happevihm-pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust
  
• Kasvuhooneefekt -– temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
  
• Osooniaugud -osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks.
  
• Müra- ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud . Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist.
  
• Reovesi -vesi, mida on kasutatud olmes ( olmereovesi ), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub
  
• Reovee -sete- reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon . Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve), tõvestavate mikroobide ja raskmetallisisalduse pärast keskkonnaohtlikud. Mõnd liiki reoveest (nt. olmeveest ja toiduainetöösuse reoveest) eraldatud reoveesetet võib pärast töötlemist kasutada väetisena või söödatoorainena. Et setet tekib palju (1...3% reovee hulgast), on selle käitlus reoveepuhastuse raskemaid ja kulukamaid protsesse (30...40% puhastuskuludest).
  
• Aerotank- õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti , milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
  
• Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
  
• Deflatsioon -Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti.
  
• Aridifikatsioon - Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine
  
• Olmedegradatsioon-
  
• Ehitusdegradatsioon-
  
• Masindegradatsioon-
  
• Keemiline degradatsioon-
  
• Maastik -1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad ,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt. voor ,Vooremaa).Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur.Inimühiskonna jaoks on see ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte.
  
• Kaitseala -ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
  
• Rahvuspark --1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi ,sealhulgas ökosüsteemide,bioloogilise mitmekesisuse,maastike,rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks,uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks 2) suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium ,milllel kaitstakse ökosüsteeme,uuritakse neid,tehakse ökoloogilist selgitustööd,säilitatakse kohalikku kultuuripärandit
  
• Looduspark --looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga samanev kaitsealune territoorium kultuurmaisust, puhke -ja kompensatsiooniala
  
• Maastikukaitseala - haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatudlooduskaitsealalistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkidel.Jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Loodus-või kultuurmaistu osa, mis vajab ökosüsteemide puutumatuse või kultuurilooliste ja esteetiliste väärtuste pärast kaitset. Põhieesmärk:maastikuilme säilitamine.rohkesti on Lääne-ja Kesk-Euroopas.
  
• Looduskaitseala - looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene-, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade ,eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Jaotatakse:loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
  
• Reservaat- mitmes Ameerika riigis maa-ala, kuhu on tõrjutud elama pärismaalased ( indiaanlased , aborigeenid jne).
  
• Sihtkaitsevöönd- üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.Sihtkaitsevööndisse arvatakse sageli näiteks puisniite ja hooldatavaid puhkemetsi
  
• Piiranguvöönd-üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.
  
• Hoiuala -kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura -liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala.
  
• Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine
  
• Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik.
  
• Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades
  
• Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga
  

SEADUSED:
Commoneri,
Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased ).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju .