· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S. Fish: AFFEKTIIVNE STILISTIKA: lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise jälgimise kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida ta on juba lugenud ja selle põhjal loob ootused tuleva jaoks. Tekst ei täida alati ootusi, vead (e. ootuste mittetäitumine) on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus.
Nii pea kui tava kinnitatakse seadusega või kohtupraktikaga, kaotab ta tavaiseloomu ja võimaluse tavana püsima jääda ning areneda. Tava muutub kas õigus-või kohtunormiks. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). EL moodustati 1992. a Maastrichti lepinguga. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud ja nendega seutud lepingus või kokkulepped; asutamislepingus; uute liikmesriikide liitumislepingud; asutamislepingute ja liitumislepingute suhtes abistava iseloomuga protokollid; konvetsioonid ja aktid;... Euroopa Ühendusel on oma iseseisev õiguskord, mida tuleb rakendada kõigis liikmesriikides. Võib eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid. Kodakondsusest ulenevat diskrimineerimist keelav pm on üks EÜ asutamislepingu keskseim pm. Propotsionaalsuse pm kohaselt peavad kasutatavad vahendid olema eesmärgiga õiges suhtes.
- kujutlusvõime - vormitaju, - motoorse koordinatsiooni võimed. Iseloom Iseloom ehk karakter väljendab inimese individuaalsust, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub kätumisviisides. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske,mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas,vastuoluline. Iseloomatu väljalugemine kellegi käitumisest pole lihtne,sest paljusid käitumismalle ja tegevusviisile kujundavad omandatu harjumused, sotsiaalsed konvetsioonid ja tegutsemisrutiin märksa rohkem kui inimloomuse omadused.Pealegi väljenduvad mitmed iseloomuomaduse vastavalt inimese sole, haridusele, temperamenditüübile ja tegevusalale erineval moel. Oluline on teha vahet isikupära ja iseloomu vahel.Igaüks evib talle omase iseloomu, ent kaugeltki igas iseloomus pole rõhutatud isikupära. Samas ei maksa unustada, et paljud intensiivselt esiletulevad iseloomujooned loovad elus probleeme nii nende joonte kandjale kui temaga lävivaile kaasinimestele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
