maailma suurim ja kõrgeim ulatuslikud metsad, kiltmaadel mäeharjad ja sügavad orud. haritavat maad on väga vähe, mäestik. laiuvad pool-ja mägikõrbed, mäginiite kasutatakse orgudes on kultuurmaistu. suvekarjamaadena. Keskmine kõrgus 6000 4000 2500 2000 (m) Pikkus (km) 2400 7000 1200 1700
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on: • suure tootlikkusega • stabiilsusega • suure esteetilise väärtusega • mitmekesine Ühtlasi on vajalik vältida intensiivsest maakasutusest tulenevaid soovimatuid kaasnähtusi (reostus jm.). Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimises Vajalik rakendada looduskaitse ja keskkonnakaitse abinõusid. Maastikuhooldus kitsamas tähenduses on kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega. Maastikukaitse on maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse määratav kaitsealadel. Viimasel ajal on olulisel kohal ökoloogilise võrgustiku loomine, mis ühendab tervikuks mitmesugused loodus- ja keskkonnakaitse eesmärke teenivad alad ning tagab tasakaalustatud majandus- ja elukeskkonna. Eesti kaitsealade tüübid:
energiavarult kasvada või kahaneda. A. on näiteks läbivooluline järv. Kõik biosüsteemid on oma olemuselt avasüsteemid. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Bakterimass kõigi bakterite kogumass. Barjäär e. levimistõke geoökoloogias kahjulike ainete liikumist pidurdav kultuurmaistu maastikuelement (näit. põllukaitsepuistu. Biofaagid loomad, kes toituvad elusaist taimedest (fütofaagid), seentest (mütsetofaagid) või loomadest (zoofaagid). Vastand on saprofaagid. Biofillter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile.
6 Belgia maavarad Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa. Põhja- ehk Alam-Belgias ääristavad rannikut kuni 30 m kõrgused luited. Nende taga laiub osaliselt liivane ja soostunud ning kohati merepinast madalam kanalite ja poldritega tasandik. Kesk-Belgia viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik asub 80-180 m üle merepinna. * Valdav on kultuurmaistu. Mets, mis on suurem osa istutatud, katab umbes viiendiku maa pindalast. Kasvab peamiselt Ardennides. * Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe. Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Rannajoon 66.5km. Maa piirid: kokku: 1,385 km piiri riigid: Prantsusmaa 620 km, Saksamaa 167 km, Luksemburg 148 km, Holland 450 km.
6 Belgia maavarad Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa. Põhja- ehk Alam-Belgias ääristavad rannikut kuni 30 m kõrgused luited. Nende taga laiub osaliselt liivane ja soostunud ning kohati merepinast madalam kanalite ja poldritega tasandik. Kesk-Belgia viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik asub 80-180 m üle merepinna. * Valdav on kultuurmaistu. Mets, mis on suurem osa istutatud, katab umbes viiendiku maa pindalast. Kasvab peamiselt Ardennides. * Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe. Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Rannajoon 66.5km. Maa piirid: kokku: 1,385 km piiri riigid: Prantsusmaa 620 km, Saksamaa 167 km, Luksemburg 148 km, Holland 450 km.
osad. Viimasteks on Eestis enamasti metsamassiivid mandril ning väärtuslikumad veealad: meri, järved, jõed. Tugialade vahel asuvad rohekoridorid, mis ühendavad tugialasid jt rohelise võrgustiku elemente ja on vajalikud liikide populatsioonisisesteks liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006). Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik, seda rohkem suudab looduslikke kooslusi mõjutada inimtegevus (sportijad, jalutajad jt) (Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine
ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises,reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse,otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. 2)kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhidektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms.võtetega. · Maastikukaitse- maastiku hooldamise ja kujundamise abinõud maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. (ei tea, kas see on õige!!!!!!!!!!!!!!!!) Maastikustruktuur-maastikud sisaldavad ökotone s.t kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse
1. Üksikobjektide uurimine 2. Objektide klassi uurimine 3. Tervikliku ala uurimine 19. Maastikuseire Eestis: mida ja miks. Maastiku seire jaguneb 3 allprojektiks: 6.1. Maastike kaugseire (1996) 6.2. Rannikumaastike seire (1996) 6.3. Põllumajandusmaastike seire Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 20. Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad. Maastikuhooldus kitsamas tähenduses: kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastiku- arhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus-kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on: • suure tootlikkusega • suure esteetilise väärtusega • stabiilsusega • mitmekesine Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine
läbipääsuteed. o Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Kaitse põhimõtted langevad kokkuloomastiku üldise kaitse põhimõtetega. o Maastike kaitse Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastiku-planeerimise piirvaldkond, ka rakendus kunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitsemaastiku kujundamise ja hooldamise abinõud,
Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja k-kaitse objekte. Maastikukaitseala (looduspark) haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkidel. Jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Loodus- või kultuurmaistu osa, mis vajab ökosüsteemide puutumatuse või kultuurilooliste ja esteetiliste väärtuste pärast kaitset. Põhieesmärk on maastiku ilme säilitamine. Rohkest Lääne- ja Kesk- Euroopas. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Masindegradatsioon- on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine masinatega
ökoloogilist selgitustööd,säilitatakse kohalikku kultuuripärandit · Looduspark--looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga samanev kaitsealune territoorium kultuurmaisust, puhke-ja kompensatsiooniala · Maastikukaitseala- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatudlooduskaitsealalistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkidel.Jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Loodus-või kultuurmaistu osa, mis vajab ökosüsteemide puutumatuse või kultuurilooliste ja esteetiliste väärtuste pärast kaitset. Põhieesmärk:maastikuilme säilitamine.rohkesti on Lääne-ja Kesk-Euroopas. · Looduskaitseala- looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene-, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade ,eluta looduse, samuti maastike ja
ökoloogilist selgitustööd,säilitatakse kohalikku kultuuripärandit Looduspark--looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga samanev kaitsealune territoorium kultuurmaisust, puhke-ja kompensatsiooniala Maastikukaitseala- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatudlooduskaitsealalistel, kultuurilistel või puhkeeesmärkidel.Jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Loodus-või kultuurmaistu osa, mis vajab ökosüsteemide puutumatuse või kultuurilooliste ja esteetiliste väärtuste pärast kaitset. Põhieesmärk:maastikuilme säilitamine.rohkesti on Lääne-ja Kesk-Euroopas. Looduskaitseala- looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene-, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja
Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine 20 MAASTIKU KAITSE Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuökoloogilised printsiibid: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning
poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. (2) Kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
