Väävel (S) Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit Pb...
Aineringed: VEERINGE Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib...
Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satu...
!!! OLULISED TEEMAD: 1. Aineringe(te) üldised seaduspärasused. 2. Elusaine põhikomponentide väga lühike iseloomustus. 3. Aineringe kiirus ja varude suurus. 4. Veeringe aurumine, sademed. 5. Kiire süsinikuringe iseloomustus. 6. Lämmastikuringe iseloomustus. 7. Väävliringe iseloomustus. 8. Fosforiringe iseloomustus. !!! ÜLESANDED: Osata skemaatiliselt visandada ja seletada ülalkirjeldatud aineringete toimumist looduses. © Merle Ööpik, EMÜ PKI 4
· Vee puhastamine · Hapniku tootmine · Eripäraste liikide kasvukoht AINERINGE -Ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine orgaaniliste ühendite koostisest anorgaaniliste ühendi koostisesse. · Liikumapanev jõud- organismides toimuvad ensüümireaktsioonid · Energiaallikas- Päikese,-ja keemiliste sidemete energia Kemo (keemilistest sidemetest saadav energia) Tähtsamad aineringed: · Süsisnikuringe · Lämmastikuringe · Fosforiringe · Hapnikuringe · Väävliringe SÜSINIKURINGE-s.o süsiniku liikumine eri ökosüsteemi komponentide vahel. · Komponendid- atmosfäär, produtsendid, konsumendid, destruendid, varis, huumus (nende vahel toimub) · Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine: aeroobne, anaaeroobne LÄMMASTIKRINGE- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksuse...
taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.). Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). · Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). · Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. · Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. 1. Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine - sulfaat redutseeritakse taimede, seente ja
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, Biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes, taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad ja toksilised. Liifosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks
hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. o Väävli ringe Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks, mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. o Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemise roll aineringes. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. Bioloogiline aineringe tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Jätkusuutlik ja säästev areng - mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega.
levikut. Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage väävliringet. · Väävliringe on väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid. Väävel esineb looduses anorgaanilisel ja orgaanilisel kujul. Põhiosa väävlist paikneb maakeral kivimites. Mullas moodustab orgaaniliste ühendite väävel ~90% kogu väävlist ja anorg. väävli on osa väike. Anorg. väävel esineb
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia. Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46%
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. Aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe Veeringe- vee liikumine eri olekutes Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga. Kahjustamata seejuures oluliselt looduskeskkonda Jätkusuutlik areng - säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus (inglise sustainable development) on kontseptsioon,
Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmenauriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitates õhusaastet SO2 ja veesaastet SO4-2 ioonina. Tähtsamad ühendid on: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid nt FeS2, jt Happevihma põhjustavad H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
siduma atmosfäärilämmastikku. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Laguahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega.
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat, mida kasutavad taas taimed. Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel on oluline komponent mitmetes aminohapetes (tsüsteiin, metioniin) Väävel esineb maakoores ehtsalt või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42--ioonina. Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2SO4, proteiinides sisalduv seotud S. Väävliühendid on enamuses keskkonnaohtlikud ja toksilised ained. Atmosfääriväävel SO2, H2S, H2SO4 (piiskne), CS2, (CH3)2S on seotud teiste keskkonna sfääridega sulfaatidena või ehtsalt, mikrobiaalse metabolismi, biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S-
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
3. Aineringe aeg on aineringe toimumise (uuenemise) aeg. 82. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringeks nimetatakse kivimite ringkäiku looduses. 83. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. 84. Suur geoloogiline aineringe Suures geoloogilises aineringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 85. Väike geoloogiline aineringe Väike geoloogiline aineringe hõlmab Maa pinna kivimite murenemise, murenemissaaduste kandumise tuule ja veega veekogudesse ning settimise,
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamise...
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 86. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku, fosfori- ja väävliringe. 87. Gaasiline tsükkel biokeemiline tsükkel 88. Setteline tsükkel biokeemiline tsükkel 89. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. Evolutsiooni vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme. 90. Suktsessioon ehk koosluste vahetus. Ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 91
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7)
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
(taandunud) süsinikuks ja tagasi 4 Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 5 Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 8 Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO 42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. 9 Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O 2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine atmosfääri
mädanemine: org. aine CO2 + H2O. peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust: vee elektrolüüsil (vesi peab sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris, kasutatakse kaasajal peam. balloonihapnikku. Võib kasutada; hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4); oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni,10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 ; Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju . Väävel: loodu s e s : väävliringe , Tuntud palju väävlitsisaldavaid mineraal e: eh e väävel ; sulfiids e d mineraalid püriit FeS 2 , galeniit PbS . Leidub lood. vulk. gaa sid e koostis e s; mer e p õ hja s, eriti Mustas mer e s: H 2 S, SO 2 : S bioel e m e nt (valkud e, vitamiinide, polüsah h ariidide jt. lood. ühendite komp o n e nt) . toate m p l sidrunkollas e d läbipaistvad kristallid , rombiline kristallstruktuur (süng o o nia) ;
Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 34. Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond
Teemad 2-4 on käsitletud raamatus "Metsaparandus ja soometsandus", Tartu, 1998. 5. Aineringe sookooslustes Aineringe e. ainete ringkäik ainete pidevlt korduv ringlemine looduses. Bioloogilise aineringe kulg on järgmine. Rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejärel orgaaniline aine lagundub mineraalaineiks, süsinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on süsiniku, lämmastiku, fosfori ja väävliringe. Iga ökosüsteem koosneb kahest komponendist - biootilisest (elusorganismid) ja abiootilisest (keskkonnatingimused), mis, olles omavahel vastastikuses tihedas sõltuvuses, moodustavad ühtse terviku, mida iseloomustab teatud aine- ja energiaringe tüüp. Aineringe põhiline energiaallikas on Päikese kiirgus. Sood kuuluvad selliste akumulatiivset tüüpi ökosüsteemide hulka, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest väljub turba kujul aineringest
Biokile joogiveefiltri pinnle ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline kell loomadele ja taimedele omane aja hindamine biorütmide põhjal. Ajataju on füsioloogilise organisatsiooni üldine omadus, mis on tihedas seoses keskkonna valgustsükliga, loomade (lindude, mesilaste) orienteerumise üks eeldusi. Bioloogiline mitmekesisus e. diversiteet liikide suhteline arvukus mingis kindlas piirkonnas. Mitmekesisuse iseloomustamiseks võidakse kasutada nii lokaalset kui ka regionaalset skaaalat.
Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.
Ammonifikatsioon: lämmastikuainevahetuse jääkidest ammooniumi valmistamine. Nitrifikatsioon: ammooniumi oksüdeerimine. Denitrifikatsioon: nitraat redutseeritakse lämmastikdioksiidiks ning seejärel lämmastikmonooksiidiks ja viimaks molekulaarseks lämmastiküks. 89. Fosforiringe? Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina, loomad saavad oma fosfori taimedelt ja loomadelt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on fosfaat, mida kasutavad taas taimed. 90. Väävliringe? Väävel ja tema ühendid ringlevad elus- ja eluta looduse vahel, kusjuures väävli oksüdatsiooniaste muutub. 91. Mis on kooslus, kuidas seda piiritleda? Mingil alal elavate organismide kogumik. Enamasti nim üheks koosluseks suhteliselt homogeensetes tingimustes elavate organismide kogumit. Loomulikult esineb ka kõige homogeensemates keskkondades erinevaid tingimusi väiksemas skaalas, kuideeldatavalt suhestuvad ühe koosluse liigid omavahel rohkem kui kõrval olevate koosluste liikidega.
Humiidses (niiske) kliimaga piirkondades allub kaltsium kergesti leostumisele ja kantakse veekogudesse, kus ta lõpuks settib (vahepeal tarvitavad teda organismid). Ariidses (kuivas) kliimas sadeneb kaltsium lahustest karbonaatidena välja ja jääb mulda. Kaltsiumi bioloogiline ja geoloogiline ringe on tänapäeval tugevasti inimese poolt mõjutatud. Inimene kasutab karbonaatseid kivimeid aktiivselt metallurgias, ehituses ja põllumajanduses. Väävliringe Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt. sulfaat, SO42-) kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. Taimed ja mõningad mikroobid võivad väävlit omastada ka sulfaadina, kuid orgaanilistesse ühenditesse läheb väävel redutseeritult (H2S; S2).
Tuntud muinasajast. Sulfur (lad.) – S sulver – “vase vaenlane” Ammune tuntus kajastub mütoloogias: vanade tsivilisatsioonide aladel leidus ehedat väävlit juba ammu palju kasutusalasid: tseremooniate tuli, kosmeetil. ja med. salvides, valastamine, kahjurite tõrje hiljem (keskajal) lisandus: püssirohu komponent – üks keskseid alkeemikute “elemente” 3.21.1. Leidumine looduses Levinud element: massi järgi 0,05% maakoorest, Maailmameres 0,09% levikult 15. element looduses: väävliringe Looduslik S: 4 isotoobi segu, massiarvudega 32 (üle 95%), 33, 34 (üle 4%), 36 Tuntud palju väävlitsisaldavaid mineraale: ehe väävel sulfiidsed mineraalid püriit FeS2, galeniit PbS, kinnaver HgS jpt. sulfiidid sulfaadid Na2SO4 · 10H2O (glaubrisool, mirabiliit), CaSO4 · 2H2O (kips), BaSO4 (barüüt) jt. Leidub lood. vulk. gaaside koostises; merepõhjas, eriti Mustas meres: H 2S, SO2:
ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad • Nitrifitseerivad bakterid • Denitrifitseerivad bakterid • Lämmastikku fikseerivad bakterid • Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid • Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid – kõik mikroorganismid • Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) – bakterid ja osa vetikaist Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: Fosforiringe lihtsustatud skeem: LIHTSAMALT: Süsinikuringe – suurimad fondid: ookean → muld → atmosfäär → maismaataimed. Veeringe – suurimad fondid: ookean → jää → põhjavesi → atmosfäär. Lämmastikuringe – suurimad fondid: atmosfäär, millest läheb primaarsetesse produtsentidesse mikroobide vahendusel, kes seaovad õhust lämmastikku. Lämmastikuringe algab organismi surmaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
