Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitus

1 Hindamata

Lõik failist

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu

Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu.
Tee on maantee , tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis , mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis .
Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad , puhkekohad, tunnel , sild , truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav , haljasala, eraldus - ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus.

Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed).
Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soiste ja mägistel aladel paiknenud radadega. Hooldamise all võis mõista võsast ja murdunud okstest või puudest puhastamist ja mõne ebamugava kivi välja kangutamist. Kaubanduse arenedes ja inimeste konsentreerumisel arenes

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #1

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #2

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #3

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #4

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #5

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #6

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu #7

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannesmust Õppematerjali autor

sild tunnel rooma tunnelid sillad konstr

Sarnased õppematerjalid

docx

Nimetu

samuti viibis. Tööde venimise tõttu hakati uut silda vaatlema kui mitte kõige otstarbekamat ja õnnestunumat lahendust. Süüdlastena nähti eeskätt silla projekteerijaid. Olukorrast väljapääsuna vaadati üle varustuskanalid. Silla talasid hakati tootma Lätis asuvas tehases. Tootja andis ehitajatele lubaduse saata üheksa tala kuus. Uueks tööde lõpptähtajaks määrati 1981. aasta IV kvartal. Sellega olid ehituse suuremad varustusprobleemid lõppenud. Aeg-ajalt esines lühemaajalisi tööseisakuid, kuid see oli sedavõrd suure objekti puhul tavapärane. Viimane sillatala saadi paika 9. juulil 1981. Edasi oli vaja lõpetada silla kattekihtide panek, teostada kõnniteede- ja kaitsekonstruktsioonide montaaz, vedada vajalikud kaablid ning lõpetada soojatoru ehitus. Mida lähemale tähtajale, seda kiiremaks tööde tempo muutus.

Kategoriseerimata

docx

Rippsild

sillad muutusid ekspordiartikliteks üle kogu maailma. 19. sajandi keskpaigaks olid rippsildade peamised eelised ja puudused teada. Selleks ajaks oli tekkinud ka teatud kahtlused rippsildade turvalisuse osas. Peamiselt süvendas umbusku rippsildadesse nende purunemine paljudes kohtades (nt Berwiki inglismaal, Nassu Saksamaal, Roch Benhardi Prantsusmaal ja Tacoma Narrowsi sild USAs). Lisaks vähendasid huvi rippsildade ehituse vastu uued teadmised, ehitusmehaanika, tugevusõpetuse ja matemaatika areng ning terase kasutamine ning esile kerkisid konsool- ja kaarsillad. Ameeriklased seevastu aga hakkasid otsima uusi võimalusi rippsildade jäigastamiseks, et katta suuremaid alasid ning võimaldada ka sillale rongiliiklust. Sildu tugevdati jäigastustalade ja kaldvantidega, et pidurdada pikivõnkumist ja saavutada suuremat stabiilsust. Samuti suurendati silla laiust, et tagada põikjäikus

transpordigeograafia

doc

Teedeehituse eksami vastused

· teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide väljatöötamisel Kohalikud asutused: · Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas · Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus · Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tartus · Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres 5. Teedeehitust saab õppida: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool 6. Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS 7. Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng, K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter 8. Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti 9. Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As 10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende

Ehituskonstruktsioonid

docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas:

Kunstiajalugu

doc

Teedeehitus TÖ-le

kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine, ehituse ja remondi järelevalve, riikliku teeregistri ja liiklusregistri, ühistranspordi registri pidamine, õigusaktide väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 5. Kus saab õppida teedeehitust (3) 1) Järvamaa Kutsehariduskeskus; 2) Tallinna Tehnikaülikool; 3) Tallinna Tehnikakõrgkool 6

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused

4) Teeprojekti etapid 5) Projekteerimistasandid ja nende iseloomustus Teeprojekti etapi tulemused Teeprojekti faasid Teeprojekti dokumendid Sisu Projekti idee ja realiseerimise otsus Tasuvusuuring(arvutus) Tulemuslikkuse analüüs Otsus projekteerimise kohta Teostatav Eelprojekt: joonised, plaanid, analüüs Põhivarjandid Otsus ehitamise kohta Ehituse tehniline kavandamine Tehniline projekt: joonised pikiprofiilid, tee- Üks lahendus trassi plaanid Ehituse alustamine Ehitusluba Pakkumisedokumentatsioon Vastuvõtuotsus Tööjooniste koostamine, järelvalve Tööjoonised(projekt)

Tehnilise infrastruktuuri alused

docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

.............................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.....................................................................11 4.1.1.1Teede hooldamine.............................

Ühiskond

docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A. Otto neljataktiline gaasimootor 1877 Dugald Clerk kahetaktiline mootor 1885 Daimler ja Benz bensiinimootor 1892 R.Diesel diiselmootor 1929 Felix Wankel rootormootor 1950 gaasiturbiinmootor Rover 1963 diiselsõiduauto Rolls-Royce SISEPÕLEMISMOOTORITE KASUTAMINE Autod Bussid Mootorrattad Traktorid Lennukid

Tehnikalugu

Rohkem sarnaseid