Vana rooma kunst (2)

 
VANA- ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED
 
1.             Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks?
2.             Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis?
3.             Kuidas valmistati lubjamörti?
4.             Millised olid uued konstruktsioonid ehituses?
5.             Mis on ristvõlv?
6.             Mis on arkaad ?
7.             Nimeta kuulsaim akvedukt .
8.             Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid?
9.             Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis?
10.        Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.
11.        Mis on termid , mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme.
12.        Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim.
13.        Mis on foorumid ? Milleks neid kasutati?
14.        Mida tead Pompejist?
15.        Millises skulptuuri-þanris saavutati suurem iseseisvus ? Kuidas see välja nägi?
16.        Mida ja kuidas kujutati reljeefidel?
17.        Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?
18.        Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
 
 
 
 
VANA-ROOMA KUNST
Mõned tähtsamad valitsejad Roomas:
Julius Caesar (Caesari Foorum , Circus Maximus )
Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) ( Pont -du-Card)
Flavius (69-96 m.a.j.) ( Colosseum , Tituse Triumfikaar )
Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia)
Hadrianus (117-138 m.a.j.) ( Pantenon , Hadrianuse värav)
Antonius (138 m.a.j.) ( Caracalla termid)
Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar)
LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST
III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse , siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased . Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased.
 
ROOMA ARHITEKTUUR
Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti , mis olid roomlastele suureks eeskujuks.
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Lubjamört saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee kokkusegamisel ning oli väga vastupidav. Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid . Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared , võlvid ja kuplid . Ruumid kaeti kas lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Sammas kaotas seega oma senise ülesande ja seda hakati kasutama kui kaunistavat elementi. Sambaid ühendati kaartega, mis moodustasid kaaristu e arkaadi . Väga kuulus on Prantsusmaal asetsev veejuhe e akvedukt Pont-du- Gard . See on säilinud tänase päevani. Kaart kasutati seintes olevate uste ja akende katmiseks, selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku, mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses . Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia ) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett.
 
PowerPointi fail Rooma arhitektuur ja skulptuur
Kes ehitasid akvedukte ja milline oli nende tööpõhimõte?
Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas ) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega.
Arhitektuuris oli valitsevaks kodanlik e profaanarhitektuur . Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem.
Rooma kuulsaim kuppelehitis on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu suur ümmargune saal, mis toetub 18 roosale ja hallile egiptuse graniidist sambale. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis : ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju. Lagi on valmistatud kassettidest, mis on valmistatud vulkaanilisest tuhast ja tuffist saadud segust koos tsemendiga. Ümara saali seintes paiknevad süvendid e orvad, millesse on paigutatud jumalate kujud. Ülal kupli keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog . Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni.
Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt
Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria , teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis.
LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST
Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,  mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann , siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi. Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. Nii mehed kui naised võisid käia termides kümblemas ja võimlemas üheskoos. Ehkki see oli lubatud, eelistasid paljud naised kasutada siiski ainult naistele eraldatud ala. Termide sisekujunduses kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal.
Mida tehti pärast saunaskäiku?
Kas mehed ja naised võisid koos kümblemas käia?
Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas.
Roomlastel õnnestus hästi ka suurte väljakute kujundamine. Neid nimetati foorumiteks. Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga ...  Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut , korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatised mängude ja etenduste korraldamiseks; hiljem ehitati nende jaoks amfiteatrid, tsirkused ja staadionid. Foorumi ümber oli varemalt ka palju vilkalt kaubitsevaid poode , mis hiljem samuti kadusid . Hilisemal ajal jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks.
Mis oli Foorumi platsil sajandeid tagasi?
Palju sajandeid tagasi, enne kui sellest sai foorumi asupaik, kasutati seda ala matusepaigana. Palatinuse ja Kapitooliumi esimesed asukad põletasid oma surnuid tuleriidal, pärast surnu tuhastamist maeti põrm siia. Kui selle paiga ümber oli tekkinud juba linn, matmine lõpetati, sest roomlastel puudus tava matta oma surnuid linna piiridesse .
 
Samuti olid roomlased head teede-ehitajad ja sildade konstrueerijad. Tänavad oli sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte ja kanalisatsioon . Kõige paremini on säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised Pompejis. See linn mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist.
Üks kuulsamaid Rooma arhitekte oli APOLLODOROS Damaskusest.
 
 
ROOMA SKULPTUURIKUNST
Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama . Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid.
Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid.
Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur on tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon.
Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on Trajanuse sammas, mida spiraalina kattis reljeefiriba keisri sõjaliste võitudega. Samba ümbermõõt on 3,70 m ja kõrgus peaaegu 30 m. Ta on üleni kaunistatud marmorreljeefiga, mis kulgeb spiraalina alt üles ja kujutab sündmusi, mis leidsid aset keisri võidukal sõjaretkel riigi kirdepiiri ohustanud daaklaste vastu. Tarjanuse samba sisse on paigutatud tema tuhk , nii on sammas ühtlasi tema hauakamber ja hauamonument . Peale selle asub samba sees müüripiludest valgust saav keerdtrepp, mis viib samba tipuni, kus seisab keisri pronkskuju. Arvatakse, et Traianus maksis samba ehitamise eest daaklastelt võidetud kullaga.
Mida kujutatakse Trajanuse sambal?
ROOMA MAALIKUNST
Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil. Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele.
Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi.
Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest.
 
KREEKA JA ROOMA JUMALANNAD

• Zeus - Jupiter                 (taeva-, vihma- ja piksejumal)
  
• Poseidon - Neptunus     (maapõue- ja tormide jumal)
  
• Hades - Pluto                 (allilma- ja surnute jumal)
  
• Athena - Minerva          ( tarkuse -, kunsti- ja sõjajumalanna)
  
• Apollon - Apollo            (valguse- ja päikesejumal)
  
• Artemis - Diana              (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna)
  
• Aphrodite - Venus          (armastuse ja õnne jumalanna)
  
• Hermes - Mercurius        (karja, rändurite ja varaste jumal)
  
• Demeter - Ceres              (viljakuse ja viljajumalanna)
  
• Persephone - Proerpina  (viljakusjumalanna)
  
• Dionysos - Baccus          (algselt viljakus-, hiljem veinijumal)
  
• Kronos - Saturnus         (päikesejumal)
  
• Hestia - Vesta                (pere- ja kodukolde jumalanna)
  
• Hera - Juno                   (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa)
  

VANA-ROOMA MÕISTED
Kaar - ühenduskonstruktsioon, mille roomlased täiuslikkuseni välja arendasid.
Triumfikaar - e võidukaar, Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav
Võlv - kinniste ruumide kumer kate.
Kuppel - võlvi põhimõttel ehitatud poolkerakujuline kattekonstruktsioon.
Arkaad- sammastele või piilaritele toetuv kaaristu., kannab laevõlve või seina.
Akvedukt - veejuhe.
Pilaster - neljakandiline eenduv seinasammas.
Kassettlagi - korrapäraselt raamistatud kassettidest tasapinnaline või võlvitud lagi.
Profaanarhitektuur - ilmaliku otstarbega arhitektuur, võrdluseks on Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur.
Termid - avalik saun Vana-Roomas.
Foorum - turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas.
Monument - mälestus- või ausammas, minevikumälestis.
ROOMA LINNA RAJAMINE
 
 
Kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel elas vanaajal Latiini rahvas. Nad kõnelesid ladina keelt. Tiberi jõe kaldale rajasid latiinid Rooma linna. Roomlased uskusid, et nende linna rajas Romulus . Hiljem arvestasid Rooma õpetlased välja, et see oli toimunud aastal 753 eKr. Pärimuse järgi olid Romulus ja tema kaksikvend Remus kohaliku kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad. Nende kuri onu oli õige kuninga minema kihutanud ja ise valitsejaks hakanud. Kartes, et poisid suureks sirgudes ta võimult kukutavad, käskis julm valitseja vastsündinud kaksikud Tiberi jõkke heita. Kuid korv , millesse nad pandi, kandus jõevooluga kaldale. Lahke emahunt võttis poisid oma hoole alla ja imetas neid seni, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Sirgunud suureks, tapsid noormehed oma õela onu ja otsustasid seejärel üheskoos uue linna rajada. Kuid juba selle ettevõtmise laguses puhkes vendade vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Linna ehitas üles Romulus ja nimetas selle enda järgi Roomaks.
 
Niisugune on lugu rooma linna rajamisest. See on suures osas muidugi muinasjutuline. Kuid tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et Rooma on tõesti tekkinud umbes sel ajal, nagu vanaajal arvati. Ja mine tea, võib olla on selles jutustuses tõtt rohkemgi.
 
Romulus oli esimene kuningas Roomas. Kokku valitses seal seitse kunigat. Esimeste kuningate ajal rajati sild üle Tiberi jõe. Kolm viimast kuningat olid päritolult etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Viimane, seitsmes kuningas olevat olnud ülbe ja ülekohtune valitseja. Aastal 509 eKr tõusis rahvas kuninga vastu üles ja ajas ta minema. Sellest ajast sai alguse Rooma vabariik. Vabariigiks nimetatakse riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valitakse. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähsamaid asju suursugustest meestest koosnev nõukogu - SENAT . Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja leppis rahulepinguid. Senati otsused olid kõigile kohustuslikud. Senatil oli mitusada liiget ehk senaatorit. Kes sai senaatoriks, oli sellel kohal surmani. Senaatorid olid rahva hulgas suure au sees.
COLOSSEUM
APPIUSE TEE
CIRCUS MAXIMUS
COLOSSEUM
Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati juba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see alles 80. a-l p.Kr. tema poegade : Tituse ja Dominitiani poolt. Colosseum oli Rooma impeeriumi suurim arhitektuuriline saavutus ja seda kasutati ühtlasi kui mudelit ka kõikide teiste amfiteatrite ehitamiseks tol ajal. Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud, kuid 223. a-l asendati see kiviga. Selle väline karkass ja -osa asendati suurte allikalubja plokkidega, mis on üks lubjakivi liikidest. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum´i mereväebaasist Naapoli lahest.
Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad , teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas).
Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast . Istmed olid jaotatud klasside kaupa, nii et kõrgemal ja tagapool istusid vähem tähtsad inimesed. See-eest oli aga sissepääs kõigile prii .
Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi ja metsloomade jahtimist. Selleks, et pealtvaatajaid kaitsta, olid areeni ümber veetud metallvõrguga teibad, mis  naelutati kinni elevandi kihvadega. Ülevalt oli  võrk kaetud merevaigust rullidega , nii et loomad ei suutnud jalgel püsida ja üle tara inimeste sekka hüpata. Et aga inimesed veelgi turvalisemalt saaksid show`d jälgida, olid alati ka ambujad vibudega tara ääres julgestuseks.
Viimane show peeti Colosseumis 523. aastal p.Kr. Ostrogooti (ida-) kuninga Theodori valitsemise ajal. Kuna gladiaatorite võitlused keelati ära juba 438. aastal p.Kr (peaaegu 40 aastat enne impeeriumi langemist), siis seisnes viimane show ainult loomade jahtimises.
Tagasi konspekti juurde
APPIUSE TEE
( PEATEE KREEKASSE )
Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. See läbis Appise Foorumi ja Terracina ja lõpus laiendati  see Brundisiumi, nüüd kutsutavasse Brindisisesse.
Peamine tee (Appiuse tee) Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Roomast Terracinani on tee peaaegu otse ehitatud, hoolimata järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi.
Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mördi peal oli tugev täidis, ilmselt jäme kruus, seejärel kivitahvlitest pind kõige peal. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid.
Tagasi konspekti juurde
CIRCUS MAXIMUS
(peamine meelelahutuspaik Roomas)
Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar.
Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat.  Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr.
Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega. Gladiaatorite võitlusi metsloomade ja inimestega, mida peeti tavaliselt amfiteatrites, peeti mõnikord ka tsirkustes. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud . Tsirkuse keskel, ulatudes peaaegu ühest äärest teiseni, asus madal sein, mille ümber sõitsid ratsutajad ja kaarikud.
Rooma elanikkond küsis tihti poliitilistelt kandidaatidelt "leiba ja tsirkust ". Üks Rooma väejuht - Suur Pompey sponsoreeris aastal 55 e.Kr viis päeva kestvaid tsirkusemänge, mille jooksul tapeti 500 lõvi ja 20 elevanti . Alates Rooma Impeeriumi langemisest kuni renessansi lõpuni tassiti tsirkuse-ehitised tükkhaaval laiali. Ainult mõned märgid tsirkuste olemasolust on veel säilinud.

ROOMA ARHITETKTUUR

Roomlased oli äärmiselt geniaalsed ehitajad. Nad:

võtsid kasutusele kaared ja võlvimise

hakkasid tegema kupleid

võtsid kasutusele mördi

võtsid kasutusele aktiivselt veevärgi
Pont-du-Gard - suur akvedukt, mis tõi linna vett üle Gard´i oru. See on kolmekorruseline sillataoline ehitis. Ehitati see I saj. 18. saj. ehitati sinna kõrvale sild.
Nĭmes - linn, kus asus Pont-du-Gard. Sealne vesi tuli mägedest, lume sulades. Tunnel raiuti läbi kalju.
Claudiuse akvedukt - samasugune ehitis nagu Pont-du-Card, ainult vett viis see Rooma linna.
Colosseum - antiikaja suurim amfiteater . Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Selle hiigelsuure amfiteatri ümbermõõt on 524 m, pikitelg on 188 m, ristitelg on 156 m. Kõrgust on hoonel 48,8 m ja ehitis on neljakordne (dooria, joonia, korintose). Mahutas ta 50000 pealtvaatajat. Kuni aastani 405 toimusid seal gladiaatorite võitlused. Kuni 523 a. toimusid võitlused loomadega . Sellest ajast on Colosseum varemetes. Ehitatud on Colosseum travertiinist. Sinna peale sai konstrueerida varikatuse. Etendused kestsid Colosseumis kuni 3 kuud. Alumine korrus oli mõeldud kõrgklassile, siis tulid ratsanikud , rooma kodanikud ning ülemine korrus oli vabakslastuile. Amfiteatril oli 80 sissepääsu, mille kaudu sai rahvas 10 minutiga oma kohtadele. Areen oli veega täidetav. Varikatus .

Pant (h)eon - ehitati aastatel 115-125. See tempel oli pühendatud kõigile jumalatele. Panteon on vanim säilinud Rooma-aegne ehitis. Samuti on see vanim antiikaegne kuppelehitis. Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m. Kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nišiks. Seitsmes nišš on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid . Ehitisel on kassettlagi. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik . Silindriline osa on tambuur . Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on need tühjad. Niššides seisid erinevad rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis.

Hadrianuse mausoleum - hoone valmis aastal 139. See on nelinurksel alusehitisel paiknev 50 m kõrgune monumentaalne ümarehitis. Sinna on maetud Rooma keisrid. Vanasti oli see sõdade ajal kindlus . Veel on see olnud varakamber ja ketserite vangla. Alates aastast 1911 on see muuseum . Oma praeguse nime Castel Sant ´ Angelo on ehitis saanud peaingel Miikaeli järgi, kes ilmutas suure katku aegu (6. saj. pKr.) paavst Gregorius I Suurele . Tõlkes tähendab see Püha Ingli kindlust.

Caracalla termid - (211-217) antiikaja kümblusasutus. Ehitatud on need 3. saj. alguses. Termid olid avaliku elu keskuseks. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki. Termid kuulusid kas riigile või eraisikuile. Roomas asuv Caracalla oli üks luksuslikumaid ja mugavamaid sellel ajal. Seal oli külm saun, soe saun, lilleaed, raamatukogu, muusikatuba. Suplussaal mahutas 1500 inimest.
Titus - juudi sõjas oma isa Vespianuse vanima pojana leegioni ülem. Pärast isa keisriks kuulutamist sai Titusest sõjavägede ülemjuhataja Palestiinas . Seal surus ta maha juutide ülestõusu ning purustas 70. a. Jeruusalemma ja templi. Selle eest püstitati talle triumfikaar. Valmis 81. pKr.
Septimus Severus - Rooma keiser alates 193. aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega).
Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks.
Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle)
Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator . Traianus oli leegioniülem Hispaanias, 91. aastast oli konsul , 96. Germania asehaldur . Peale Nerva surma sai temast keiser. 113. aastal ehitati tema auks Rooma 33 m kõrgune ja 200 m pikkuse reljeeflindiga võidusammas. 114. aastal pühendati talle Beneventiumis võidukaar.
Traianuse tuhk olevat olnud maetud pjedestaali. 1589 valiti Traianuse sammas pjedestaaliks Peetrusele.
Marcus Aurelius - ta oli Rooma keiser alates aastast 161. Ta oli pärit Hispaania päritolu senaatorite perekonnast. Ta pidas oma valitsemisaja jooksul palju sõdu. Sõjas markomannidega toimunud sündmusi on kujutatud Marcuse 30 m kõrguse samba reljeefidel Roomas. Sammas ehitati 180-196. Samba tipus asub Pauluse kuju. Oma elu lõpus hakkas Marcus Aurelius huvituma filosoofiast. “ Iseendale ”. Talle püstitati ka ratsamonument. Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia.
Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud.
ROOMA - on suurim 2. saj. p. Kr.
Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut.
18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe.
Roomas on Claudiuse akvedukt.
Colosseum - 80. p.Kr. - ellipsikujuline travertiinist (jõeuhtekivim (Tiberi kallastelt, kui see seal jooksis)) amfiteater - gladiaatorite võitluspaik.
Sees areen 54x86m. 100 päeva avapidustusi. Mahutab 50000 inimest. Pikkus 188m, laius 156m, kõrgus 50m. 80 kaarava. Olevat olnud 10 minutiga täidetav ja tühjenev.
Areeni all loomade puurid ja gladiaatorite kongid, kus nad elasid võistluste ajal. Areen oli tiigiks kujundatav (lasti vesi sisse ja lavastati merelahinguid)!
4 vööndit : IV lihtsalt 4. korrus, kus on viiteid varikatuse konstruktsioonile.
III korintose
II joonia
I dooria
Siin hukati varajasi kristlasi, mille mälestusena asub sees suur rist !
Vahepeal olid siin loss, elu- ja äriruumid, kirikud ja isegi salpeetritehas.
Siin hulgub terve kari hulkuvaid kasse, kes on hulkuvad ja hulguvad.
Nime põhjendus - siin juures olevat olnud Nero koloss (30m: pjedestaal ja kuju).
Nero koloss => Colosseum
476 - Lääne-Rooma riigi langus. Rooma linn jäi siis varemeisse. Kasvas puusadeni rohi. Inimesed hakkasid C.-i kasutama kivimurruna. Tassitakse laiali!!!
16. saj. alguses hakatakse Roomat taas tugevaks ehitama.
Pant(h)eon - 115-125 p.Kr. (Hadrianuse aegu)
Panteon (eesti keelne mõiste) - jumalate kogum
16 sambaga portikus ( sammaskoda ), rotund (ümarhoone), tambuur (ümar osa) 3-osaline.
Kuppel peal 43,2m Ø, auk laes 8,9 m Ø, tambuuri seina paksus 6,2 m, betoonist VALATUD!
Kassettlagi - lähevad sissepoole astmeliselt.
Niššides seisid omal ajal jumalate kujud.
609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele.
Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel , jne.
Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli kindlus)
Alguses oli ainult ümmargune, siis ehitati peale.
6.saj. lõpu katk: paavst Gregorius Suur, ellujäänud arvavad , et nad pääsesid tänu peaingel Miikaelile => ehitatakse sinna otsa temaatiline kabel!
Kuju: peaingel Miikael torkab mõõka tuppe pärast katkule lõpu peale tegemist.
Milleks seda on kasutatud: 1. ohu korral Rooma paavstid põgenesid sinna ja mõned ka elasid seal
2. paavstide varakamber
3. vangikong Kristuse vaenlastele (Giordano Bruno oli seal vangis )
4. tänapäeval on seal mausoleum ja galerii Vatikani ja selle vahel on alles!
Caracalla termid täna varemeis
Caracalla - 3. saj algus p.Kr. võimas valitseja
Seal kõikvõimalikud veeprotseduurid + veel raamatukogu, vastuvõturuumid, lõõgastumine, jne.
Forum Romanum - etruskiaegne - 8.saj. e.Kr. juba kujuneb
Tituse triumfikaar - ühe kaaravaga - valmib 81.p.Kr.
64.p.Kr. Rooma linna põleb
66.-73.p.Kr. - I juudi sõda
63.e.Kr. - roomlased vallutavad juudid ( Jeruusalemm ja Juudamaa on Rooma provints)
Vespasianuse poeg Titus - peavad tegelema Rooma ülesehitamisega ja juudi ülestõusu mahasurumisega (68 tapab end Nero).
!!! 70 - purustatakse Jeruusalemma tempel !!! tänapäeval järel Läänemüür ("Nutumüür") osa templi tugimüürist.
132-135 II juudi sõda, mil hajutatakse juudid üle kogu maailma laiali.
diasporaa - ükskõik milline territoorium, kus elavad juudid, peale Juudamaa.
1948-1949 taastub juudi riik taas (Iisrael).
Kaarest endast: hea proportsiooniga horisontaalid & vertikaalid.
Rooma riik on veel alles oma tippvõimsuse poole teel (saabub 2.saj. alguses)!
Septimus Severuse triumfikaar - 203 sai valmis - Septimus Severus on 3. saj. valitseja
Pühendatud temale ja tema poegadele (Caracalla) võitude eest araablaste & assüürlaste üle.
3 kaarava (tema (SS) ja ta 2 poega), tilpnevate ja ülekuhjatud vormidega.
Rooma riik on juba suhteliselt nõrk!
Constantinuse triumfikaar - 312-315
(Constantinus legaliseeris ristiusu 313 (seaduslikuks - 380), kuid mitte selle eest ei saanud ta kaart ju!)
Viis pealinna Konstantinoopolisse (312-330)
395 - Rooma riik jaguneb kaheks (Lääne-Rooma & Ida-Rooma) Rooma jääb Lääne-Rooma pealinnaks.
Tetriarh - üks neljast valitsejast (4 valisemispiirkonda: Appennini ps (valitseja oli Maxentius);
Euroopa alad;
idapoolsed alad;
Põhja-Aafrika
Constantinusel tuli idee haarata võim kõigis neljas regioonis. Constantinus võidab Maxentiuse & tuleb ja vallutab Apenniini ps.-i & Rooma linna - selle eest saabki triumfikaare.
Triumfikaar ise on Colosseumi lähedal. medalid peal
Rooma riigi ajal toimus 305 triumfikäiku!
Traianuse sammas - alustatakse 113
Traianus ise on "arvestatav" 1. saj. Rooma imperaator, kes sureb 117.a.
40m kõrge, 120m spiraali, mis jutustab sõjasündmusi: võit Balkani ps-il elavate daaklaste (rumeenlaste) üle. 18 hiiglaslikku marmorplokki. Jalamis e. baasis olevat olnud Traianuse tuhk kuldurnis.
16 saj. lõpus ( 1587 ) pandi sinna otsa Peetrus võtmetega. Peetrus on 1. apostel (=misjonär), kelle misjoniteekond oli Rooma, kus ta Nero tsirkuses (kaarikute võiduajamise koht) tagurpidi risti löödi. Püha Peetri kirik Roomas - Peetruse haud (ehitas Constantinus 4. saj.)
Marcus Aureliuse sammas - II saj. lõpp, ca. 190.a.
30m kõrge. 16. saj. lõpust Pauluse kuju (oli kunagi ristiusuliste hävitaja, siis pöördus aga misjonäriks)
Marcus Aureliuse ratsamonument - Kapitooliumi väljakul, pronks.
Ainuke Rooma linnas antiigist säilinud ratsamonument. Jäi üles sulatamata, kuna aeti segi Constantiniusega, kes teatavasti legaliseeris ristiusu.
Kapitooliumi väljak - Michelangelo disainib 1530.-ndatel + teeb pjedestaali!
Kunstimuuseumid - originaal siin.
Rahvaste altar ehk Vittorio Emanuele II monument ehk "trükimasin"
1860-1870 ühendatakse Itaalia. Victor Emmanuel on ühendatud Itaalia esimene kuningas.
Saab ka igavese tule ja tundmatu sõduri haua pärast I maailmasõda
Türreeni meri Aadria meri
purskkaev fontään
Rahualtar - Augustus I Imperaator
Via Appia - Appiuse tee
80000 km teid tegid roomlased. Tee ääri palistavad varakristlikud sarkofaagid .
Gaius ja Tiberius Gracchus
Võitlesid selle eest, et talupoegi ei aetaks maalt välja.
Latifundium - orjanduslik majapidamine
Spartacus (74-71 e.Kr.)
Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt!
Julius Caesar (100-44 e.Kr.)
Juliuse kalender - 46 teeb kalendrireformi => vana kalender.
Paavst Gregorius XIII (16.saj.lõpp) lühendab aastat 10 päeva võrra
gregoriuse kalender => uus kalender
(1918 - kalendrit lühendati 13 päeva)
Saab Gallia provintsi valitsejaks, kus valitseb 58-52
Vercingetorix - 52.a. - 6 aastat hoiab Caesar teda vangis, näitab triumfikäigul ja tapab!
15. märts 44.a.e.Kr. Caesar tapetakse 23 pistodalöögiga. Brutus - tema lapsendatud poeg.
Kleopatra
Augustus saab võimule. Alul oli võimul koos kahe teisega
Triumviraat - 3 meest valitsevad
Vallutab Egiptuse
30.a.e.Kr. - Kleopatra laseb end tappa. 3 aastat hiljem tunnistab senat Augustust kui püha.
27.e.Kr. muutub Rooma vabariik impeeriumiks.
Tituse tukk - ette kammitud juuksed
Kamee - kihiline kivi (taga ühte, ees teist värvi) modelleeritakse reljeef
Augustus (27-14e.Kr.)
Tiberius (14.-37.p.Kr.)
Elas Capri saarel alates 23. Eluaastast. Pervert ja sadist, eriti elu II poolel. Ei armastanud vaatemänge.
Majesteedi solvamise kohus - vabariigimeelsed tapeti
Caligula ("saapake") (37-41p.Kr.)
Oli alati isaga kaasas sõjaväljal. Skisofreenik ja muidu segane.
Oma arust raske näitleja. Nautis inimeste tapmist.
Claudius - ema sokutab ta võimule (ostes)
Filosoofilised ja filoloogilised probleemid. Pole suur valitseja. Messalina, ta naine, laseb ta tappa!
Nero (54-68)
On sunnitud enda tapma . Nagu ikka, käib ka tema võimule ta ema. Seneca oli ta õpetaja.
Pärast Rooma linna põlengut 64.a. hakkab kristlasi kiusama, sest nemad selle süütasid! Juudi sõda.
Vespasianus
I mittesenaatori poeg, vaid hoopis maksukoguja poeg => tugev majandusmees . Saab ehitatud üles Rooma linna. Laseb ehitada Colosseumi.
Titus (79-81)
Isa (Vespasianuse) valitsemise aegu oli sõjavägede ülemjuhataja.
PURUSTAB 70.a. JERUUSALEMMA TEMPLI!
Traianus (98-117) Tema ajal on Rooma võimsaim!
Tugev sõdalane ja majandusmees.
Hadrianus (117-138) (Traianuse lapsendatud laps)
Ehitab Panteoni ja Hadrianuse mausoleumi, kuhu maetud ka kõik imperaatorid kuni Caracallani!
Hadrianuse vall - Inglismaal ja Šotimaal. Rooma riigi põhjapiiri tähistav müür.
Iga 1,5 km tagant laager. Latriin & profatt - sõnad käimlale.
Marcus Aurelius (161-180p.Kr.)
Tahab olla filosoof, aga ta on imperaator.
Stoitsism - inimesed on sünnipäraselt võrdsed.
Kirjutas raamatu "Iseendale"
Caracalla (211-217)
Termid!
NN. SÕDURKEISRITE AJAJÄRK:
Philippus Araablane (244-249)
Väga hea rooma portreeplastika näide!
Helena (Constantinus Suure ema) - käes on atribuut, milleks on tal suur ladina rist.
Hakkab ristiusu pühakuks, sest lasi Jeruusalemmas Kolgata mäel teha väljakaevamised.
Leidis üles Tõelise Risti, kuhu löödi Jeesus.
Constantinus Suur (306-337) (punnis silmad ja rõõmsa näoga)
Ristiusu legaliseerija. Pealinna Konstantinoopolisse viimine
VESUUV - 79.a.p.Kr. purskab , hävitab Herculaneumi ja Pompeji (+ Stabiae, + Oplontis)
Herculaneumisse voolas laava ja tardus. Hakati välja kaevama 24. oktoobril 1738.a.
Raiutakse kirkaga, on kondid, ei valata midagi.
Pompeji mattus vulkaanilise kivimi ja tuha alla, vajus kokku. Lapillid - suured lahmakad.
Hakatakse välja kaevama 1748.a. Välja kaevatud asjad asuvad Napolis.
Pompejilased valatakse kipsi. Tänavaületamise kivid .
Appolloni figuur
Aatriumelamu - 4-kandiline ruum, millel katust pole, on auk, mille all on bassein, kuhu kogutakse vett. See ruum ongi aatrium !
Keskmisel elujärjel oleva roomlase maja. Kui on pood , siis on poe ruumid tänava poole avatud.
Peristüül on sammaskäik, aga ka sammaskäiguga kujundatud siseõu.
Seinamaalingud - Müsteeriumide Villas on punasel, intensiivsel taustal dionüüsiline stseen - mingid seksuaalriitused.
Amfora - kahe kõrvaga suur nõu. Kork on ava ees + veel mingi vaha..