Vana rooma kunst (2)

 
VANA- ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED
 
1.             Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks?
2.             Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis?
3.             Kuidas valmistati lubjamörti?
4.             Millised olid uued konstruktsioonid ehituses?
5.             Mis on ristvõlv?
6.             Mis on arkaad ?
7.             Nimeta kuulsaim akvedukt .
8.             Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid?
9.             Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis?
10.        Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.
11.        Mis on termid , mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme.
12.        Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim.
13.        Mis on foorumid ? Milleks neid kasutati?
14.        Mida tead Pompejist?
15.        Millises skulptuuri-þanris saavutati suurem iseseisvus ? Kuidas see välja nägi?
16.        Mida ja kuidas kujutati reljeefidel?
17.        Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?
18.        Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
 
 
 
 
VANA-ROOMA KUNST
Mõned tähtsamad valitsejad Roomas:
Julius Caesar (Caesari Foorum , Circus Maximus )
Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) ( Pont -du-Card)
Flavius (69-96 m.a.j.) ( Colosseum , Tituse Triumfikaar )
Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia)
Hadrianus (117-138 m.a.j.) ( Pantenon , Hadrianuse värav)
Antonius (138 m.a.j.) ( Caracalla termid)
Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar)
LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST
III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse , siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud kunstnikke olid tegelikult kreeklased . Kõige tähelepanuväärsem on rooma ehituskunst aga ka portree ja ajalooline reljeef on omapärased.
 
ROOMA ARHITEKTUUR
Rooma vanimad ehitused meenutavad etruskide ehituskunsti , mis olid roomlastele suureks eeskujuks.
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Lubjamört saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee kokkusegamisel ning oli väga vastupidav. Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid . Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared , võlvid ja kuplid . Ruumid kaeti kas lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Sammas kaotas seega oma senise ülesande ja seda hakati kasutama kui kaunistavat elementi. Sambaid ühendati kaartega, mis moodustasid kaaristu e arkaadi . Väga kuulus on Prantsusmaal asetsev veejuhe e akvedukt Pont-du- Gard . See on säilinud tänase päevani. Kaart kasutati seintes olevate uste ja akende katmiseks, selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku, mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses . Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia ) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett.
 
PowerPointi fail Rooma arhitektuur ja skulptuur
Kes ehitasid akvedukte ja milline oli nende tööpõhimõte?
Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas ) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega.
Arhitektuuris oli valitsevaks kodanlik e profaanarhitektuur . Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem.
Rooma kuulsaim kuppelehitis on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu suur ümmargune saal, mis toetub 18 roosale ja hallile egiptuse graniidist sambale. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis : ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju. Lagi on valmistatud kassettidest, mis on valmistatud vulkaanilisest tuhast ja tuffist saadud segust koos tsemendiga. Ümara saali seintes paiknevad süvendid e orvad, millesse on paigutatud jumalate kujud. Ülal kupli keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog . Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni.
Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt
Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria , teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis.
LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST
Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,  mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann , siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi. Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. Nii mehed kui naised võisid käia termides kümblemas ja võimlemas üheskoos. Ehkki see oli lubatud, eelistasid paljud naised kasutada siiski ainult naistele eraldatud ala. Termide sisekujunduses kasutati