ole. Praod olevat olnud oodata, ja et vaatlused näitasid kaarte ühtlast tõusu ja vajumist temperatuuri muutudes, olevat see tõendiks, et üksikute tarindiosade elastsuspiir pole kaugeltki saavutatud ega ole karta mingit purunemist. Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal,
Eesti Loodus September 9/2012 Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi 1.Selle artikli eesmärk on näidata kuidas ja mis moodi on võimalik liigelda mööda Emajõge vanasti ja kuidas liigeldakse tänapäeval. Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe vee...
kus arhitektid mõistsid hukka nende harimatuse hoonete ehitamisel. Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati ehitama mitmekorruselisi hooneid) ning sooviti ehitada vastupidavamaid ehitisi, siis hakati ehituses kasutama esmakordselt metalli, milledest populaarsemad on teras ja malm. Suurt populaarsust kogus sillaehitus, kus hakati kasutama raudkonstruktsiooni. Sillaehitust viisid läbi pigem insenerid kui arhitektid. Samuti muutus kandvate ja kantavate ehitusosade vahekord. Kandvad osad, mis oli varem nõrgemast materjalist (nt puit) asendati raudkonstruktsioonidega, mis võimaldas ehitada ulatuslike lagesid (nt sellist lahendust näeb Pariisi raamatukogul, kus lage kannavad peened raudpostid). Ka klaaspinna kasutamine oli tollel ajal märkimisväärne uuendus
jõuab, on ta juba väga lai. Hiina sisemaapiirkonnad on ka vaesed ega suuda ise kulukaid projekte teostada. Seetõttu polnud Jangtse jõel kuni 1957. aastani ühtki silda. Esimene sild üle Jangtse oli Wuhani maantee- ja raudteesild Hubei provintsis. Järgnesid Nanjingi maantee- ja raudteesild Jiangsu provintsis 1968 ning Zhichengi maantee- ja raudteesild Hubei provintsis 1971. Alates 1992, mil üle Jangtse avati neljas sild, on sillaehitus hoogustunud ja 2010. aastal on Hiina võimud lubanud avada juba 25. silla üle Jangtse. 8. Mis keskkonnaprobleemid on selle jõestikuga seotud? Viimaste uuringute kohaselt on Jangtse reostuse tõttu suremas. Jangtsesse suubub Hiina riikliku uudisteagentuuri Xinhua teatel umbes 40% riigi heitvetest. Sealne elustik hääbub ja ligi 200 jõe ääres asuvat linna (sh Shanghai) peavad leidma uue joogiveeallika.
KUIDARMATUURID REFERAAT Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse komposiitarmatuuri ja klaasfiiber armatuuri. Kuna konstruktsiooni tugevdamine on ehitajate seas aktuaalne, võiks toodet rohkem meedias kajastada. Armatuuri kasutatakse tänapäeval igas betoonkonstruktsioonis, mida nimetatakse raudbetooniks. Sarrustele tehakse erinevaid pinnaprofiile, et tagada hea nake betooniga ning hoida elementi koos. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse armatuuride tüüpe, nende omadusi, tehnilisi näitajaid võrreldes terasarmtuuriga ning kasutusalasid. 1. KOMPOSIITARMATUUR Komposiitarmatuur on basaltkiust koosnev armatuur, mille pinnaviimistlus kujutab endas na...
Impeeriumi lagunedes eraldunud riikide vahel kaubandus soikus ja teid ei ehitatud, sildadest rääkimata. Roomast eraldanud Bütsanti riik Türgi hakkas teid arendama 6 saj, Bõtsantsi riik Kiiev 11 saj, Frangi riik alles 8 saj, kui hakati korrastama roomlaste teid ja sildu. Paljudes riikides kaotasid Rooma teed tähtsuse, sest tekkisid uued keskused, kuhu hakkasid teed suunduma Pariis. 8. Teede- ja sillaehitus keskajal mis ja kuidas siis toimus Peale Rooma impeeriumi nõrgenemist ja hilisemat lagunemist jäi soiku aktiivne teede ehitamine ja remont. Samuti polnud kellelgi selliseid vahendeid, et ehitada suursuguseid sildasid ja akvedukte. Bütsantsiriigis Türgis ja naabruses tänase Armeenia ja Gruusia territooriumil arenes teede- ja sillaehitus edasi ka peale Rooma lagunemist). Lääne-Euroopas olid esimesed tegevused 8-9 saj Hispaanias. Hispaania sillad olid teistsuguse
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Vendade reisilood. Isa haual. Kaheksas lugu Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm. Üheksas lugu Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit. Kümnes lugu Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus. Üheteistkümnes lugu Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus. Kaheteistkümnes lugu Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. Kolmeteistkümnes lugu Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. Neljateistkümnes lugu Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. Viieteistkümnes lugu Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus. Kuueteistkümnes lugu Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. Seitsmeteistkümnes lugu Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. Kaheksateistkümnes lugu Teine teekond allmaailma
saanud. Muist kive jäänud Virtsu poole kaldale. Kukelaul igatahes peletanud Vanapagana plehku; töö jäänud pooleli. Varsti tekkinud kange maru. See maru purustanud Vanapagana tehtud silla, jah, viinud isegi kivid merde laiali. Vanapagana sillast mälestuseks on ainult Raunama kivisilm järele jäänud. Pärast ei ole Vanapagan ega keegi muu enam katsunud Virtsu ja Muhu vahele silda ehitada. Paremini õnnestunud Vanapaganal sillaehitus Muhu ja Saaremaa vahel. Sellegi silla purustanud hiljem maru. Uuemal ajal on ometi Muhu ja Saaremaa vahele sild ehitatud, mis vee väele seni vasta pannud. Sild Kessulaiule Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt Kesselaiule. Ta toonud esimese seljatäie kive ja prahti ja pannud selle paigale. See on praegugi selgesti näha meres, kus teda Uisu sääreks kutsutakse. Siis läinud Vanapagan uuesti teist seljatäit tooma. Ta saanud seljatäie kätte ja läinud ka seda kohale viima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
