Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sild, tunnel, silda, rooma, tunnelid, sillad, konstr, kivid, teedel, konstruktsioon, maantee, teedeehitus, katend, raudtee, liiklus, sood, rippsild, rajad, kivisillutis, sillaehitus, pont, hispaania, peateed, teedeehituse, kruusa, killustik, katendi, bituumen, sõidutee, vall, kivisild, postid, pikim, rajatis, kraav, korrashoid, 300m, kaarsild, inkadTartu Täiskasvanute Gümnaasium Marten Sardis TARTU SILLAD EMAJÕEL Referaat Juhendaja: õpetaja Hans Ibrus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia............................................................................. 3 Silla tüübid...........................................................................
Sissejuhatus Kõige esimeseks sillaks maailmas võib pidada üle jõe varisenud puud ehk nn primitiivsilda, mis võimaldas kuiva jalaga saada teisele kaldale. Keeruline on määratleda sildade ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse 2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20.
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded:
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed
· Kate - uhest voi mitmest kihist koosnev katendi ulaosa, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega. · Dreenkiht võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast. Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga ta on olemas, kuid pole võimalik tõmmata joont, kus ta algab või lõpeb. · Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks katte ülakiht, katte alakiht. 20) Katendi konstruktsioon 21) Katete liigitus Pusikatend · Suurima tookindlusega katendituup, mida kasutatakse I, II ja III klassi teedel a) 2- kihiline asfaltbetoonkate sideainega toodeldud ulakihiga alusel b) Katend, mille katteks voi aluseks on jaigast materjalist kiht c) Tsementbetoonalusele laotatud parkettkivi või mosaiikkate Kergkatend · Kergkatend: kasutatakse peamiselt III-IV klassi teedel. - kergasfaltbetoonist, - -pinnatud mustsegust, - munakivisillutis. · Siirdekatend - peamiselt kruus- voi
täiendamisega mõne kohaliku omavalitsuse teega seoses tee funktsiooni muutusega. Eesti riigimaanteede pikkuseks seisuga 1.01.2013 on 16'469 km. Riigimaanteedest on 1'607 km (9,8%) põhimaanteed, 2'403 km (14,6%) tugimaanteed, 12'458 km (75,6%) kõrvalmaanteed. Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2013.a oli 10'849 km, s.o 65,9% ja kruusateede pikkus 5620 km e 34,1% riigimaanteede kogupikkusest. Riigimaanteedel on 951 silda kogupikkusega 22'605 m. Kui aastatel 1998-2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6-10%-ni aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes ning 2011. aastal oli see taas kergel tõusuteel (kasv 0,5%). 2012. aastal kasvas liiklussagedus riigimaanteedel 0,1% võrreldes eelnenud aastaga, sealhulgas põhimaanteedel 1,3% ja tugimaanteedel 0,9%. Kõrvalmaanteedel liiklussagedus aga vähenes 3,6%.
· Infosüsteemidel on väga oluline roll logistikas. · Teenindus ja korrashoid. · Sujuvad üleminekud. · Majanduslikult soodsam veoskeem. · Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav. MAISMAATRANSPORT EESTIS 13. SAJANDIL Tallinn Pärnu, Tallinn Narva olid enamjaolt sarnaselt tänapäeval olemas, Tallinn Tartu teed polnud veel tehtud. · Raudteevõrk Eestis aastal 1939 kõige arenum TEEDEEITUSLIKE RAJATISTE LIIGITUS: · Sillad · Viaduktid · Tunnelid · Peale- ja mahasõidud · Pöörangud · Verstapostid · Teekattemärgistus TEEDELIIGID: · Jalgrada · Ratsarada · Rööbastee · Tolmava kattega tee · Tolmuvaba kattega tee · Kivitee · Asfalttee (1801. aastal leiutati) SILDADE LIIGID: KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: · Talasillad · Konsoolsillad · Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad
Teedeehitus Tänapäevased tõrvatud teed on kahe soti inseneri Thomas Telfordi ja John Loudon McAdami kätetöö. Telford kavandas teedele vee äravoolusüsteemi ja seadis normid kvaliteetsete ehituskivide jaoks analüüsides nende paksust ja koostist. Peagi said tema kavand ja normid kõikide teede ehitamise aluseks. John Loudon McAdam (sündinud 1756) kavandas oma teed kasutades sümmeetriliselt ja tihedalt üksteise kõrvale laotud kivisid. Ta kattis need suuremad kivid väiksematega, et suurendada tee vastupidavust ja et luua kindel pind sõidukitele. McAdami konstruktsioon sai nimeks ,,macadami teed" ja see oli üks suurimaid saavutusi 18. sajandi teedeehituses. Tänapäeval on enamik sõiduteid kaetud asfaltiga. Umbes 96 % Ameerika Ühendriikide teedest ja tänavatest on kaetud belglasest immigrandi Edward de Smedt'i loodud teekattega. Esimest korda kasutati asfalti 1824
Igal juhul tuleb arvestada, et suuremaid ulukeid, näiteks põtra ei pea tara kinni, kui see on ehitatud risti väljakujunenud rändeteega ega ole kombineeritud lähedal oleva tunneli vm läbipääsuga (Klein, 2001). 13 Joonis 7. Ulukitara MaarduValgejõe teelõigul (Liiklusõnnetused loomadega, Maanteeamet 2004). 6.2. Ökodukt Maantee kohale rajatud 8...100 m laiune loomade sild, mis on kaetud pinnase ja taimedega. Prantsusmaal, Hollandis, Luksemburgis, Norras ja Sveitsis on ehitatud peamiselt nn kahepoolse lehtri kujulisi ökodukte, mille kitsaim koht on 8...15 meetrit. Suuremaid ökodukte on ehitatud Saksamaal ja Sveitsis. Enamasti on ökoduktile istutatud taimestik ribadena, mis võimaldavad loomadel häirimatult üle ökoduktile minna. Silla kumerus peab olema minimaalne, et see ei varjaks horisondina elupaika teisel pool silda.
maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber. Enamasti olid need kindlused ja megaliidid (kultusliku tähendusega monumendid), mille hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir üks suur vertikaalselt maasse püstitatud kivi, mida esineb sageli tervete alleedena. Dolmen kivirahn teiste peal ning see on enamasti kalmehitis (kuulsaim Carnac Prantsusmaal). Kromlehh suurem ansambel, milles kivid on ringis ja üksteise peal st kromlehhi elementideks on menhirid ja dolmenid (kuulsaim - Stonehenge Wiltshire's Inglismaal - u 1500 BC). Iga kivi on individuaalne, ülekaaluka personaalsusega. Need olid esimesed hauaehitised, mille ülesandeks olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid
Võistelda ja pealtvaatajatena võivad olla peale meeste ja poiste ka naised ja tüdrukud. Tänapäeval on lisandunud ka palju spordialasid,kui vanasti Kreekas. Paljud spordialad,mida tehti Kreekas,tänapäeval aga siiski enam ei eksisteeri. Olümpiavõit on samuti põhimõtteliselt samaks jäänud,võit toob ka tänapäeval palju kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale, ainult tänapäeval ei püstitata minu meelest mälestusmärke võitjate auks kuhugile üles. 8.Kreeka ja Rooma ehitus -ja vaimne pärand,mis neist maha jäi.Kreeka vanaaja pärand(vaimne alfabeet),olümpiamängud,kirjandus,teater,museion,Aleksandria raamatukogu;materiaalne ehitiste väljanägemise hindamine (7 maailmaimet),templid. Antiik-Rooma mälestusmärgid,kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared,Colosseum,akveduktid(Pont Du Gard),sillutatud teed-Via Appia,termid). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus.
Seal asus sisse ehitatud mööbel. Hellenismiajal, mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini eKr., on Kreeka laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa, kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on Idamaade mõjud. Kui Kaaria kuningas Mauseleum ära sureb, lastakse ehitada suur mausoleum ehk üksikhaud, mis on mõnes mõttes astmikpüramiid, mille tipus ongi püramiid. Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja kujunenud. Antiik Rooma Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik. Samas kasutati orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik Roomat jagada kolme ajajärku: Kuningate ajajärk 753-510 eKr, mil toimus sugukondlike suhete purunemine, klasside ja riigiaparaadi kujunemine. Vabariigi aeg 510 -30eKr, mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki juhtis sellel ajal senat ning edukate sõjade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks
üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid
hammastatud, seinad kaetud siniste glasuurplaatidega ja loomakujutistega. Suurejoonelised olid Nebukadnetseri ajal ehitatud paleed, mis annavad tunnistust ehituskunsti edasisest arengust ( näit. olevat Nebukadnetsari palee saalide laius olnud 10 -11 m, kuna aga kuskil ei leidu jälgi vahetugedest, siis oletatakse, et babüloonlased pidid tundma mingeid liittalasid.) Võlvide ehitamisel ületasid babüloonlased kõik eelnevad ehitajate põlvkonnad. Semiramise rippaedade konstruktsioon tugines võlvehitusele: keldriruumide seintele toetusid võimsad ( 2 - 2,5 m laiad ) kivist laotud võlvid. Nendele olid paigutatud kiviplaadid, siis telliskivide kihid, bituumen, pilliroog, seatinalehed. Kõik see kaeti paksu mullakihiga. Kogu konstruktsioon kerkis paarikümne meetri kõrgusele, seal kasvasid puud, põõsad, lilled. Uus - Babüloonia riik koos hästi kaitstud ja suurejooneliselt välja ehitatud Babüloni linnaga vallutati 538. a. pärsia kuningas Kyrose poolt
· kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega · lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine Etruski kunst Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast)
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
kujutas sõjamehi, o Tehti ka puuskulptuure, kuid neid ei ole säillinud; o Hellenistlik periood puudus range ühtsus, mis iseloomustas kreeka klassikalist kunsti, nüüd kujunes igas piirkonnas omaette koolkond, või olla just sellest perioodist on alles kaks originaalset skulptuuri surev gallialane, Milose Venus(leiti Rooma saarelt seetõttu selline nimi), kujutatud suursugusena, ülakeha on alasti, alakeha on kaetud puusadelt voltidena langeva riidega, iluideaal ja seda normaalsuse piires, mitte anoreksiku või buliimiku kehaga. Laokooni grupp dünaamika, ahastus, võitlus elu eest, Laokoon on müütiline preester, keda saadeti kägistama maod; o Hellen on vahelüli kreeka ja rooma kunsti vahel;
Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud
Selle ajastu arhitektuuri nimetatakse "mega lithos"-eks e. Megaliitarhitektuur. Kõige suurem selle ajastu kiviarhitektuuri leiukoht on Maltal kust leidub palju templeid ja muid, mis on umbes 7000 a. vanad. Üks tuntud hauakamber Iirimaal Dublini lähedal, Newgrange, mis on IV a.t. eKr. Inglased uhkustavad Lõuna-Inglismaal asuva Stonehange-ga, kus on säilinud kivist vabaõhu templi jäänused, mille läbimõõt on u. 60m. Üks teine vabaõhu tempel on ka Kromlehh. Suurimad kivid on 7-8m kõrgused. Stoneheng'i vanus on umbes III-II a.t. eKr. Stoneheng'i keskel oli altar kus on ilmselt toodud ohvrika tuhandeid inimesi. Välisringi kivid on tähiseks haudadele mida nimetati tolmeniteks e. kaks püstis kivi mille peal on üks horisontaalselt ja mille all on keegi maetud. Omapärased nähtused on ka üksikud tahutud suured kivipangad e. menhir, Lääne-Saksamaal Menhir, mis on u. 2000 eKr
piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati Tartu ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: Ingli- ja Kuradisild. Toomemäel asub ka Toomemäe ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Monumentidest paiknevad seal Kristjan Jaak Petersoni, Villem Reimani, Karl Ernst von Baeri, Ernst Bergmanni ja Friedrich Robert Faehlmanni kujud, samuti Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk ning ülikooli raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni aia, nn Area Morgensterniana tähis. Toomemäest üle vallikraavi jääb Kassitoome park, kus kunagises linna kruusa- ja
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. Koha tekkimisega, kohanime päritoluga seotud muistendid. 4) 19. sajandil hakkasid ilmuma trükised -> sealt said tuntuks paljud seni tundmata paigad (nt Eiseni muistendid). 2. Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku:
Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. · 3500 ekr alustati ehitamist · ringikujuline kraav ümber · kivid on toodud Wales'ist kohale 300 km eemal. · Üks plokk kaalub 26 tonni Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud Animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
monarh- ainuvalitseja, kes nõudis jumalikku austust Aleksander Suure maailmariik ja hellenistlikud riigid (täienda joonist peale väljaprintimist õp lk 31 abil) II VANA-ROOMA AJALUGU Viited Kaardid lk 34-37 ,,Üldajalugu´´ ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50- 51) ja 11 (lk 56) Teemad Itaalia geograafilised olud ja rahvastik (võrdlus Kreekaga). Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas- Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar (VÕRDLUS- Kreeka oli mägine ja sellepärast see riik ei olnud ühtne(seal olid linnriigid), aga Itaalias on vastupidi ehk ühtne riik). Erinevalt Kreekast on Itaalia pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem
Püha Peetruse väljak - Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Väljak on ümbritsetud Dooria sammastest kolonnaadiga, mis Püha Peetruse Basiilika poolt vaadates tekitavad mulje peopesadest, mis hoiavad väljakut. Keset väljakut on Egiptusest toodud 13. sajandil eKr valmistatud Obelisk. Obelisk oli algselt mõeldud kaunistama Nero Tsirkust ehk ovaalset staadioni ja toodi Rooma juba 37. aastal m.a.j. Väljakul on kaks purskkaevu, millest lõunapoolse autor on Bernini (1675) ja põhjapoolse purskkaevu autor on Maderno (1613). Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal
portselan. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tunutmad vanad skulptorid on: A. Weizenberg, J. Koort, L. Annamees, A. Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris. Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad
annaabi.ee 
