EUROTUNNEL Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendab 50 km pikkune Eurotunnel, millest veealust osa on 38 km see on kõige pikem veealune tunnel maailmas. Eurotunnel läks maksma tohutud 10 miljardit naela ehk 2 korda enam, kui esialgne eelarve ette nägi. Võrdluseks võib tuua Soome lahe alla kavandatava hiigelprojekti, mis peaks tunneli kaudu ühendama Tallinna ja Helsingi. Selle tunneli pikkus oleks 70-85 km ning asuks kuni 220 m sügavusel niisugust tunnelit pole maailmas senini. Ettevõttena rajati Eurotunnel 13. augustil 1986 eesmärgiga finantseerida, ehitada ning töösse lasta tunnel, mis ühendab Suurbritanniat ja Prantsusmaad
lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. 1.1 LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega lennujaam. Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud La Manche´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel. 2 1.2 TÖÖSTUS JA PÕLLUMAJANDUS Loodusvarade hulka kuuluvad nafta- j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus
· keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja Suuremad linnad: · Pariis · Marseille · Lyon · Lille · Bordeaux · Nice · Touluse · Nantes · Le Havre · Dunkerque Eurotunnel Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, La Manche väina all. AGV rong. Igal vagunil oma mootor. Tähtsamad jõed jõekruiisid · Seine · Loire · Garonne · Rhõne Pariis · pindala 1200 km2 · elanike arv 11 miljonit 1/6 Prantsusmaa rahvastikut · aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla · majandus, kaubandus, rahandus ja kultuurikeskus (kunst, arhitektuur, mood) · pargid ja aiad
haridust, algharidus on 100% inimestest, keskharidus 82%-l ning kõrgharidus 24%-l. Kõrghariduse protsent on väike, kuna seal asuvad ühed maailma kuulsaimad ülikoolid- Oxford ja Cambridge 10 Transport Suurbritannnias on transport väga kõrgel tasemel, erinevate transpordiliikide peale on mõeldud, olemas on autoliiklus, rongiteed, veeteed, isegi metrood ja Eurotunnel. Sisevedude tegemisel on põhiline ikka autovedu, kuna teed on hästi hooldatud ja neid on palju, samas rongiliiklus on ka tähtis. Rahvusvahelistel vedudel on peamised mereteed ning lennukiveod, kuna see on kõige kasulikum. Autotransport- nagu eelpool mainitud, on teedevõrgustik väga suur ja hästi hooldatud. Riigi lõunaosas on teid rohkem, aga ehitustööd käivad üle terve saare. Kokku on kattega maanteid ja teid 366 000 km.
aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega lennujaam. Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud La Manche´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel. TÖÖSTUS JA PÕLLUMAJANDUS Loodusvarade hulka kuuluvad nafta- j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. Sotimaal
· Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge.
kaarti 3). Kaart 3. Ida-Midlands üks tähtsamaid kivisöe kaevanduspiirkondadest. Veonduses on olulisel kohal meretransport. Teise maailmasõjani valdas Suurbritannia suurimat kaubalaevastikku. Suurim sadam on London, järgnevad naftasadamad Sullom Voe ja Milford Haven. Siseveeteid on umbes 2300 kilomeetrit kuid pidevalt kasutatakse ainult Thamesi alamjooksu ja Mersey suudmeala. 1994. aastal valmis Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline 49,4 kilomeetrit pikk Eurotunnel. Suurbritannia õhutransport on rahvusvaheliselt tähtis. British Airways on maailma üks suurimaid lennukompaniisid. London on maailma üks tähtsamaid lennuliinide sõlmpunkte. Heathrow', Gatwicki, Stanstedi, Lutoni ja London City lennujaamad moodustavad lennujaamade võrgustiku, mis muudab Londoni maailma kõige tihedama õhuliiklusega linnaks. 1989. aastal imporditi kaupu 197 miljardi ja eksporditi 152,4 miljardi USA dollari eest. Hilisematel aastatel on need arvud suurenenud
Prantsusmaal on tihe teedevõrk ja seetõttu kasutatakse maanteetransporti palju. Raudteetransport on regulaarne, odav, kõrge tööviljakusega ja võimaldab transportida suuri kaubakoguseid. Raudteetranspordi pikkus on 31840 km, mis on kõige ulatuslikum Lääne- Euroopas. Puuduseks on raudteevõrgu hajutatus ja veoprotsessi järkudeks jagamine, kuna kasutada tuleb ka teisi transpordiallikaid. Prantsusmaal on raudteeühendus Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Sveitsiga. Eurostar koos Eurotunnel Shuttle, on ühenduses Suurbritanniaga läbi La Manche'i väina tunneli. Siseveetransport on hästi arenenud. Laevatatavad jõed on Seine, Marne, Loire, Garonne, Saône, Moselle, Rhône. Laevatatavaid jõgesid on väga palju, neid ühendavad rohked kanalid. Kanalitega on ühendatud Loire ja Seine, Rhóne ja Garonne, Loire ja Saóne, Marne ja Moselle. Seega on Prantsusmaal väga tihe siseveetranspordivõrk. Siseveetranspordi puuduseks on aeglus
Kujunesid erinevad läbistusmeetodid vastavalt millist geoloogilist pinnast ja piirkonnda läbiti. Pikim raudteetunnel Seikan JAP 53,8km Alpi tunnel 1854.a Ida Alpides 1430m pikkune raudteetunnel. Esimene hiigeltunnel Mont Cenis 1857.a. 13,6km(alustati mõlemast otsast). Sveitsis Sankt Gotthardi 1880.a. 15km 8x7,5m (kasutati esmakordselt dünamiiti). Sveitsi ja Itaalia vahel Simploni tunnel 1906.a. 19,8km. Veealused tunnelid. Thamesi all 1807-40 (Kasutati emakordselt läbinduskilpi). Eurotunnel UK FRA 50,4km Autotunnelid Mont Blanc FRA-ITA 1958-62.a. 11,5km b7m h4,6m. Autotunnelite probleem on ventilatsioon ja sellepärast on nad teistest tunnelitest suuremad ja ka kallimad (2-3 korda kallim). Pikimad USA Delaware Aqueduct 137km, , Moskva metroo 41,5km, Maantee NOR 24,5km Laerdal. 13. Liiklemine ja teed Eesti aladel kuni 13.saj (k.a) Kuna esimesed asukad olid siin loomad, siis ilmselt hakkasid ka inimesed nendel liikuma, et metslasi kätte saada ja hiljem juba harjumuspäraselt
mitmete autotootjate õigused läinud välisfirmadele. Briti autotööstus sai alguse kui Frederick Simms ja Gottlieb Daimler disainisid sisepõlemismootori. Asutati firma The Daimler Motor Syndicate. 1967 Morris Mini-Minor Lotus Exige Jaaguar XF Teenindus Transport Suurbritannnias on transport väga kõrgel tasemel, erinevate transpordiliikide peale on mõeldud, olemas on autoliiklus, rongiteed, veeteed, isegi metrood ja Eurotunnel. Sisevedude tegemisel on põhiline ikka autovedu, kuna teed on hästi hooldatud ja neid on palju, samas rongiliiklus on ka tähtis. Rahvusvahelistel vedudel on peamised mereteed ning lennukiveod, kuna see on kõige kasulikum. Autotransport- nagu eelpool mainitud, on teedevõrgustik väga suur ja hästi hooldatud. Riigi lõunaosas on teid rohkem, aga ehitustööd käivad üle terve saare. Kokku on kattega maanteid ja teid 366 000 km.
Taani väinad on peamine mereveetee, mis ühendab Läänemere sadamaid maailmamere teiste sadamatega. · Inglise kanal e. La Manche La Manche on väin Euroopa mandriosa ja Suurbritannia saare vahel. Kulgeb ligi 600 km pikkuselt läänest itta. Laius lääneosas kuni 200 km, kitsama idaosa nimi on Calais' väin. 1994. aastal avati väina all Eurotunnel. · Gibraltar Gibraltai väin on väin, mis ühendab Hispaania lõunaosa Aafrika mandriga ning Vahemere lääneosa Atlandi ookeaniga. · Bosporus Bosporus on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega. Kitsaimas kohas on väina laius umbes 700 meetrit, laiemas kohas 3420 m. Mõlemas otsas on väinal selged suudmed, nende vahel on
annaabi.ee 
