Elust Margus Hunt on eesti kettaheitja, kes sündis 14. juulil 1987 KarksiNuias. Ta on 205 cm pikk ja 2006 aastal kaalus 115 kilogrammi. Kergejõustiku juurde sattus Margus 1999. aasta sügisel, kui juhuslikult nägi ta pealt KarksiNuia staadionil treener Rein Ahuni treeningtundi. Ahun kutsus teda kohe selles treeningus osalema andis ketta pihku ja läksidki kettasektorisse. Algusaastatel ei läinud tal kettaheites nii hästi kui praegustel kõrvalaladel kuulitõukes ja vasaraheites. 2000. aasta hooajal oli tema nö paraadalaks vasaraheide sel hooajal võitis Eesti Meistrivõistlustel Bvanuseklassis vasaraheites teise koha. Samal võistlusel kettaheites ei pääsenud ta aga finaaligi. Juba järgneval hooajal sai tema lemmikalaks kettaheide 2001. aastal sai ta Eesti meistriks Bvanuseklassi kettaheites. Sellelt võistluselt võitis veel hõbemedalid kuulitõukes...
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
füüsika- matemaatikateadusko nnas, mille lõpetas 1. järgu diplomiga . HARIDUSTEE Hiljem täiendas end mitmel välisreisil tutvumaks koolikorraldusega: • Berliinis (1926), • Austrias (1927), • Šveitsis (1927, 1928), • Londonis (1929). TEENISTUS Töötas aastail 1903– KÄIK 1911 õpetajana Lätis Limbaži, Valmiera ja Riia linnakoolides ning Valmiera tütarlastegümnaasiu mis. TEENISTUS 1919. aastast asus tööle KÄIK Pihkva kubermangu haridusosakonna instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate
Balti kett Balti kett 23.augustil 1989 Balti kett oli 620km pikk Ulatus Tallinnast Vilniuseni Osales 2 miljonit inimest (Eestist oli 400000 inimest) Balti kett loodi kolme balti riigi vahel Eesti, Läti ja Leedu, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet Põhjus V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala ...
· Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" · Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud http://www.youtube.com/watch?v=MXxDFw3tm0o Balti keti marsruut Pikk Hermann Pärnu mnt. Nabala rist Viljandi mnt. Kohila Hagudi Rapla Lelle Käru rist Türi Viljandi Loodi Sultsi Karksi Karksi Nuia piir Ruijena Valmiera Liepa Cesis Drabesi Ligatne Sigulda Riia Iecava Bauska Grenctale Panevezys Kaunas Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks valgustatud jutti,pikem oli hiina müür ja lühem oli Balti kett Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid
Kuna Katariina kartis, et mõisnikele ei meeldi see asehalduse aeg, selleks nimetati mõisnikud läänimõisate pärusvalduseks. Põhm läänist muutusid alloodideks. Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem. Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae
Pärast kaotust pakkus August Karl XII rahu, kuid Karl loobus, sest August ei olnud nõus kuninga kohast loobuma. 24. septembril 1705 kroonita, aga uueks Poola kuningaks Stanislaw I Lescvnski. Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid. Nüüd võis Baltimaid ründama minna. 29. juulil saavutas Peeter I rootslaste üle võidu Hummuli lahingus, seejärel kuulus venelastele Mõniste, Valmiera ja Alüksene. 22. oktoobril vallutasid venelased Nöteborgi kindluse ja 1703. aasta mais Nevanlinna, seega oli kogu Neeva Vene valdustes. 27. mail hakati Neeva deltale rajama Peterburi, millest sai hiljem Venemaa pealinn. 1704. aastal saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augusti Narva. 3. veebruaril 1706. aastal olid Fraustadti lahingus Rootsi ja Saksi väed. Pärast Rootsi rünnakut varisesid saksi väed kokku
................................................................. 4.0 ÜMERA LAHING.................................................................................................................. ALLIKAD:.................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. aastal nüüdsel Läti alal jõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine. 2.0 KONFLIKTI ALGUS 1208. aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada,
Kogu tõde Ümera lahingu kohta Tänaseks on möödunud Ümera lahingust tervelt 800 aastat. Tegemist oli ühega vähestest eestlastele võidukatest suurematest lahingutest muistse vabadusvõitluse ajal. Ümera lahing peeti maha 1210. aastal praeguse Läti territooriumil Koiva lisajõe Jumara (tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis"
· Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda RIIGILIPP · Punane-valge-punane · Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE
tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate
1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal 15 WANRADT KOELLI KATEKISMUS (1535) 16 REFORMATSIOONI TAGAJÄRJED VANA-LIIVIMAAL Hakkas levima protestantism (luterlus), lõplikult juurdus Rootsi ajal 17. sajandil Ilmuma hakkasid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, hakati tähelepanu pöörama haridusele (lugemisoskus)
1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal 15 WANRADT KOELLI KATEKISMUS (1535) 16 REFORMATSIOONI TAGAJÄRJED VANA-LIIVIMAAL Hakkas levima protestantism (luterlus), lõplikult juurdus Rootsi ajal 17. sajandil Ilmuma hakkasid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, hakati tähelepanu pöörama haridusele (lugemisoskus)
Haabersti Vene Gümnaasium 10A klass Jan Kolossovski SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS REFERAAT Tallinn 2016 SISSEJUHATUS Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. AJALUGU Soomusrongide kasutus Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõja...
pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu Raad säilis kohtuasutusena Poolitseivõim oli politseimeistril Kaubanduse ja käsitööga tohtisid tegeleda kõik
Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega (Heljo Mänd, Oskar Tanner). Kirjanduselust on Andra Teede osa võtnud ka organiseerijana, olles 2007. aastal kirjandusnädala SOTSIA peakorraldaja, aastast 2008 on ta Tartu kirjandusfestivali Prima Vista kaaskorraldaja. 2009. aastal korraldas Andra Teede koostöös Valmiera teatri ja Eesti Teatriliiduga eesti kirjanike jalgsimatka Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Riiast Tartusse. Alates 2007. aastast töötanud kirjastaja ja toimetajana. 5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs Debüütkogu "Takso Tallinna taevas" sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku,
- Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD
valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid juhtima vallavalitsus ja vallavolikogu, suured muutused toimusid ka kohaliku elu juhtimisel ja korraldamisel, Halliste territoriaalne üldpind (272 ruutkilomeetrit) jäi samaks. Peale
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pika...
Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat)
ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27.mail asuti Neeva soises deltas rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. Väga soise pinnase tõttu suri linna ehitamise käigus suur hulk töölisi. 1704 aastal 14.
Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga Läti seaduslik valitsus Krlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi sakslased Lätist välja. Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919
Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul. Suurtükitule toetusel ründas Landeswehr Eesti ja Läti vägesid. Hoolimata ägedast suurtüki ja miinipildujatulest suutsid Eesti väed siiski oma positsioone kaitsta, paljuski tänu kriitilisel hetkel appi saabunud soomusautodele. Cesise juures algas pealetung hommikul ning sellele järgnes ulatuslik rünnak kogu rinde idalõigus. Rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja Valmiera poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Lode jaamas, linnade lähedal, mille Landeswehr oli just vallutanud, paiknesid kaks Eesti laiarööpalist soomusrongi oma üksustega ning muidki vägesid, kellel õnnestus Landeswehri rünnak paari kilomeetri kaugusel jaamast seisma panna. Keskpäevaks saabus piirkonda ka lisavägesid ning nende abiga õnnestus Landeswehr linnadest välja tõrjuda ja suruda tagasi üle Rauna jõe. Eesti vägede pealetung
Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
1 riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... 1 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise
kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. 16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Krlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja. Sõjaline olukord suvel ja sügisel 1919
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
Karli selja taga lõi ta kaks korda väikest Rootsi väge, mis Balti provintside kaitseks oli maha jäänud. 9. jaanuaril 1702 (Juliuse kalendri järgi 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29. (18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindlused. Ingerimaal vallutasid venelased 22. (11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Ohta jõe suudmes paikneva Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. Neeva soises deltas asuti 27. mail 1703 rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. 14
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enam...
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL. Peale Veebruarirevolutsiooni toimumist Venemaal tekkis eesti patriootlikult meelestatud jõududel võimalus alustada iseseisva Eesti riigi loomise idee elluviimist. Esimeseks sammuks sellel okkalisel teel oli Vene Ajutiselt Valitsuselt Eestile omavalitsusliku autonoomia nõudmine. 1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Ve...
Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing 1210. a peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Viljandi piiramine 1211. a Lahing toimus Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna linnust ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti. Eestlased pealetungil 1211 a suveks valmis suurem ja tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soist...
Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 1210 Ümera lahing: eestlased varjasid metsas ja lahingu võitsid eestlased, osa vangilangenud lätlastest ohverdati jumalale, võit tugevdas eestlaste võitlusvaimu, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Ümera lahing peeti nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1211 veebruar rüütlid, sakslased, liivlased piirasid Viljandi linnust, ümbruskond rüüstati, osa vange tapeti linnuse juures. Kasutati piiramistorni, kiviheitemasinaid, lõhuti müüri (ilma sideaineta, lagunesid kergesti), linnuse kaev sai tühhjaks. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased eestlastega läbirääkimisi. Veepuuduse ning rohkete haavatute tõttu sõlmisid vanemad piirajatega vaherahu. Linnusesse lubati preestrid. Kuid
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...............................................................
Linnaelanikel oli selge, et vastu panna ei suudeta ja valisid Magnuse. Paljud sellised linnad lähevad niimoodi Magnuse võimu alla, et pääseda tsaari võimu alla minemast. Siit tuleb konflikt tsaari ja Magnuse vahel, et tsaar leidis, et Magnus võtab rohkem kui talle ette nähtud. Kui tsaar hakkab tegutsema Latgales annavad mitmed linnad end ise Magnuse kätte, et mitte langeda tsaari võimu alla. Pärast Võnnu minekut Magnuse võimu alla teeb kohe seda Valmiera. Tsaar vallutades on väga julm, mis kiirendab linnade soovi Magnuse võimu alla minna. Tsaar vihastas Magnuse peale. Tsaar hakkas Magnuselt neid alasid hõivates ära võtma. Tsaar tuli Võnnu alla, linn langeb, aga kindlus püsib. Tsaar kutsus Magnuse välja, sõimas ta läbi, kuid siis leebus, kuni selle momendini, et nad hakkasid läbirääkima kuni järsku tuli lossist lask, mille peale tsaar vihastas ja lasi lossi vallutada. Lossi varjunud otsustasid, et nemad alla ei anna
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC.
2 ja pool läti aladel. Ordu riik , alguse sai 1207 kui Albert otsustas läänistada ordule 1/3 vallutatud aladest kuni 1233 olukord muutus.Nüüd siis 2/3 maad neile. Veelgi suurenes ordu maavalduste üle pärast jüriöö mässu 14 saj keskpaigaks oli kõvasti üle poole vana-liivima territooriumist ordu käes.Erinevad piirkonnad: Ordu tuumikala, siin hakkas saama ta esimesi maid, Koiva jõe vasakul kaldal , siia rajati ka kohe esimesi kindlusi Võnnu orduloss, Teine oli Volmari või Valmiera, Sigulda.Teine territoriaalselt suurem osa paiknes Kuramaal ja Semgales Väina jõe vasakul kaldal. Siiagi rajas ordu mitmeid tähtsaid tugipunkte Kuldila, Venspils. Kolmas ala läti territooriumil paiknes Latgalite kunagiste asualade Jersika vürsti , Väina jõe ida kaldal , kindlused olid Resekne ja Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu
Pärast surma anti välja tema loengutel põhinev " Üldine kasvatusõpetus"(1932) ja " Eesti kooli ajalugu"(1933). Ta esitas peokõne rahvusliku ülikooli avaaktusel 1919.aastal. Johannes Käis(1885-1950) sündis Põlva lähedal Rosma koolimajas, kus sai oma isalt esimese koolihariduse. Seejärel õppis ta ta Põlva kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Peterburi Õpetajate Instituudis. Järgnesid tööaastad Valmiera linnakolis ja Riia Aleksandri Gümnaasiumis. 1917. aastal sooritas ta lõpueksamid ja kaitses diplomitöö Peterburi Ülikooli loodusteaduste osakonnas. Sõjasündmuste tõttu sattus ta koos Riia Aleksandri Gümnaasiumiga Võrru ja sealt edasi Saranskisse. 1918. aastal valiti J.Käis Vologda Õpetajate Instituudi direktoriks ja seejärel Pihkva kubermangu haridusosakonnas instruktoriks. 1920. a. tuli ta tagasi Eestisse. Algul töötas
jaan 31. jaan Paju lahing Vabadussõja veriseim, langes u 150 meest veebr võeti Valga lahinguta (soomlased+Kuperjanovi partisanid+soomusrongid) Vabastati ka Võru Sõjategevus väljaspool Eestit 1919. a kevadel 3 peasuunda Narvast Petrogradi peale mais koos Vene valgete Loodearmeega linna vallutada ei suudetud Petseri - Pihkva peale mai lõpus vallutati Pihkva ja võeti vangi Eesti kommunistlik polk Põhja-Lätis Valgast Valmiera -Võnnu-Riia peale mai lõpuks vabastati Põhja-Läti punastest Sõjategevus Lätis: Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Eestlaste eesmärk: vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Riia oli kindral von der Goltzi Landeswehri (u 28 000 meest, valdavalt baltisakslased) kontrolli all ja taotles Balti hertsogiriigi moodustamist Saksamaa kaitse all I kokkupõrge Eesti kaitseväega toimus 5. juunil 1919
*) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata. -) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda. * Asehalduskord kestis 1783-96. -) Asehalduse ajal toimusid osad haldusmuutused *) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat. *) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast eraldati Valmiera maakond ning Võnnu maakonnast eraldati Valga maakond. -) Eesti aladele tekkis kaks uut linna: Paldiski ja Võru. -) Üritati ümber korraldada ka siinsete alate valitsemist, kaotades ära aadlike matriklid; kaotati raad ja loodi linnaduuma (sinna valiti esindajaid kõigi majaomanike poolt). *) Pärast asehalduskorda läks kõik tagasi nii nagu oli enne, v.a Liivimaal tehtud muutused. -) Kehtestati ka pearahamaks, kuid see säilis ka hiljem.
püsimise. Uus Venemaa keiser Aleksander I (1801-1825) oli mõngitale valgustusideedele vastuvõtlik. Taastas piirkonnas kaks ülikooli: 1802.aastal saksakeelse Tartus ja 1803.aastal poolakeelse Vilniuses. Rüütelkonnad sattusid surve alla parandada Balti talurahva olukorda, ei saanud vältida arutelu pärisorjuse vähendavate reformide üle. - Verine kokkupõre 1802.aastal Kauguri mõisas Valmiera lähedal ->tuli teha muudatusi. Parandasid mõnevõrra talupoegade olukorda, kuid tõid kasu ka maaomanikele. Keelati mõisnikel pärisorje müüa või osta, rajati talurahvakohtud.Vakuraamatud (kohustused mõisniku ees) - Surve reformidele suurenes pärast 1807.aastat kui talupojad vabastati Preisimaal. - Venemaa sõjaminister, Michael Barclay de Tolly. Juhtis võidukalt Venemaa sõjaväge Napoléoni vastu
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
). Pietism tegeleb vaimulik-teoreetiliste probleemidega, hernhuutlus on rohkem praktiline. Mõlemal on oluline see, et nad ei löö ametlikust luteri kirikust lahku. 1720. aastate teisel poolel hakkab teave jõudma ka Eesti- ja Liivimale. Kõige esimene algus ideed levivad tänase Läti alal, seejäärel saavutatakse suur aktiivsus Saaremaal. 38 Herrnhuti liikumise kohalikuks keskuseks kujuneb Valmiera mõis tänase Läti alal. Idee kohapealseks toetajaks on Magdaleena Elisabet Hallart. Temal on tihedad sidemed ka Herrnhuti keskusega, on kirjavahetuses ka Christian Davidiga. 1730. aasta talvel teeb talupoegadega kaasa retke Tallinnasse. Tagasi Saksamaale minnes David hakkab organiseerima Liivimaa äratamist. Herrnhuti tegelastele on oluline, et sellega kaasneb ka aktiivne misjonitegevus. Misjonärid hakkavad siia ka üsna suurel hulgal jõudma. 1736
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
