Tehnikaajaloo 10.klassi kursus (2)

Nafta ehitus

• Pikad hargnemata süsinikuahelad
  

• Lühikesed sirged süsinikuahelad
  

• Hargnenud süsinikuahelad
  

Nafta kütuste toorainena

• Bensiin – 40-210 kraadi C skaalal
  
• Ligroiin – 120-210 kraadi C skaalal
  
• Petroolium – 150-320 kraadi C skaalal
  
• Diiselkütus – 150-360 kraadi C skaalal
  
• Gaasiõli – 230-360 kraadi C skaalal
  
• Solaarõli – 300-400 kraadi C skaalal
  
• Masuut – poolvedel jääk
  

• Krakkimine – ahelate lühendamine.
  
• Reformimine – ahelate hargnevaks muutmine.
  
• Rafineerimine – polümeriseerimise tõkestamine (aine töötlemine ainega, mis ei luba tekkida pikki ahelaid).
  

Vedelkütuste kvaliteedinäitajad

• Oktaanarv – võrdlussegu heptaan 0 –isooktaan 100.
  

• Isesüttivus diiselkütusel.
  
• Tsetaanarv (diiselkütustel) – võrdlussegu 1-metüülanaftaleen 0 –heksadekaan ehk tsetaan 100.
  

kütteväärtus

Kütuste kasutamise probleemid

• Kütuste ammendumise perspektiiv
  
• Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine
  
• Mittetäielik põlemine
  
• Energiakriisid
  
• Kliima muutuse ilmingud (osooniaugud, kasvuhooneefekt , soojusreostus jne)
  

Mootorsõidukite saamislugu

Autode arendamine

• 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis
  
• 1885 - C.Benz kolmerattaline auto
  
• 1886 - G.Daimler neljarattaline auto
  
• 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt)
  
• 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga)
  

• 1908 - H. Ford konveier autode tootmiseks
  
• 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie
  
• 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto
  
• 1926 - Citröen I teraskerega auto
  
• 1934 - esiveoga auto Citröen
  
• 1955 - I plastkerega auto Fiat
  
• 1980 - neljarattaveoga Audi
  

Autoosade täiustumine

• 1795 - J.Bramah hüdroajamid ( pidurid )
  
• 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool
  
• 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem
  
• 1859 - G.R. Plante pliiaku
  
• 1866 - W.Simens dünamo
  
• 1876 - G.Daimler karburaator
  
• 1881 - W.Simens sidur
  
• 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid)
  
• 1902 - R.Bosch magnetsüüde
  
• 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur
  
• 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator
  
• 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult)
  
• 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja
  
• 1911 - Charles Ketteringi starter
  
• 1923 - bensiini valmistamine ( sakslased hakkasid)
  
• 1926 - roolivõimendi Francis Davis
  
• 1927 - oktaanarvude süsteem Saksamaal
  
• 1938 - automaatkäigukast Oldsmobile
  
• 1957 - ketaspidurid (läksid standardvarustusse)
  

Autosõidu turvalisuse areng

• 1845 - R.W.Thomsoni õhukumm
  
• 1854 - A.Merian I asfalttee
  
• 1896 - J.Dunlopi õhkrehvid (hakkas tootma )
  
• 1901 - atsetüleenvalgustuslambid (hakati öösiti sõitma)
  
• 1906 - Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid
  
• 1910 - neljarattapidurdus (esialgu oli ainult vedavatel ratastel )
  
• 1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas
  
• 1908 - Gladstone Adam kojamehed
  
• 1927 - Storage Battery Co autoraadio
  
• 1958 - Niels Bohlin turvavöö VOLVO
  
• 1969 - turvavöö kohustuslik I Tšehhis
  
• 1982 - Bosch ABS pidurid
  
• 1981 - õhkturvapadi Mercedes-Benz
  
• 1983 - naastrehvid Denver Boots
  
• 1985 - Volvo libisemisvastane veojõu ETC
  

Liikluskorraldus

• 1868 gaasitulega foor Londoni Parlamendi väljakul (kahe tulega, roheline ja punane)
  
• 1893 liiklusmärgid Seine departemangus
  
• I hukkunu on Brigett Driscoll
  
• 1903 ühtsed liiklusmärgid Prantsusmaal
  
• 1904 mootorsõidukiseadus Suurbritannias
  
• 1911 valge keskjoon teel Trenton Michiganis
  
• 1918 kolme tulega elektriline foor New Yorgis
  
• 1921 Berliner Autobahn
  
• 1935 parkimisautomaat Oklahomas
  

Muud sõidukid

• 1662 hobuomnibuss Pariisis B. Pascali idee
  
• 1823 omnibussi mõiste Stanislas Baudry
  
• 1825 John Greenwoodi Manchester -Pendelton bussiliin
  
• 1882 Werner Simens trollibuss
  
• 1885 Wilhelm Maybach, Gottlieb Daimler mootorratas Einspur, esimene rattur Paul Daimler (Gottliebi tudengist poeg)
  
• 1895 I bensiinimootoriga buss Herman Golze
  

EESTI AUTOTRANSPORT

• Hobutransport
  
• Autotransport
  

Elekter ja elektri jõuseadmed

Elektri olemus

Elektrimootorid

• Alalisvoolu mootor
  
• Vahelduvvoolu mootor
  
• Asükroonmootor (alalisvoolu erimootor)
  
• Sammmootor (vahelduvvoolu sünkroonmootor)
  
• Kulgmootor
  

Elekrimootori ehitus

Elektri tootmine

• 1832 Hipolyte Pixii (prantslane) elektrigeneraator
  
• 1835 Joshep Henry (prantslane) relee
  
• 1869 Aristide Berger (prantslane) veejõul töötav generaator (hüdroelektrijaam)
  
• 1872 Zenobe Gramme (belglane) tööstuslik generaator
  
• 1966 Rance (prantslane) loodete elektrijaam (toodab elektrit tõusu ja mõõna energiast)
  
• 2000 Islay saare (šotlane) lainete elektrijaam
  

Elektrivoolu ülekanne

• Madal (toodetakse)- kõrgepinge(trantspordidakse)- malapinge(kasutatakse) [muidu läheb kaotsi elektrit]
  
• 1873 I riiklik elektrifitseerimis kava Prantsusmaal Hippolyte Fontaine
  
• 1882 Marcel Deprez kõrgepinge liinid
  
• 1885 William Stanley (ameeriklane) trafo
  

Elektrivoolu kasutamine

• 1801 Humphry Davy hõõglamp/kaarlamp
  
• 1879 Thomas Edisoni elektripirn
  
• 1901 Cooper Hewitt elavhõvedalamp
  
• 1930 George Elmer Inman fluoresentslamp
  
• 1908 William Coolidge wolframhõõgniit
  
• 1912 Bellings Company töötas välja elektriradiaatori
  
• 1970 Hoffmann (šveitslane) valgusdiood LED
  

Elektrimootori loomise ajalugu

• 1821 M. Faraday algeline elektrimootor (lõi idee ja algelise masina ka, mis ei töötanud)
  
• 1831 M.Faraday elektromagnetiline induktsioon
  
• 1834 M.H. Jacobi alalisvoolu mootor
  
• 1837 T.Davenport kasutuskõlbulik mootor
  
• 1888 Nikola Tesla vahelduvvoolu mootor
  
• 1889 M- Dolivo -Dobrovovolski 3-faasi mootor
  

Veetransport ja veesõidukid

Laevade liigitus

• Otstarbe järgi:
  
  • Sõjalaevad
    
  • Transpordilaevad
    
  • Püügilaevad
    
  • Tööstuslaevad
    
  • Teenistuslaevad
    
  • Teeninduslaevad
    
  • Sportlaevad
    
• Ujumisala järgi:
  
  • Merelaevad (avamere- ehk ookeanilaevad)
    
  • Reidilaevad
    
  • Sisevetelaevad
    
• Jõuseadme järgi:
  
  • Sõudelaevad
    
  • Purjelaevad
    
  • Aurulaevad
    
  • Mootorlaevad
    
  • Turbiinlaevad
    
  • Aatomilaevad
    
• Ajami järgi:
  
  • Rataslaevad
    
  • Sõukruvilaevad
    
  • Tiiviklaevad
    
• Kere järgi:
  
  • Puitlaevad
    
  • Teraslaevad
    
  • Plastlaevad
    
  • Raudbetoonlaevad
    

Laevade loomislugu

• 1783 de Joffroy d´ Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev
  
• 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi
  
• 1863 Le Plongeur mootorallveelaev
  
• 1864 Lenoir mootorlaev
  
• 1886 Daimler bensiinimootoriga laev
  
• 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini
  
• 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud
  
• 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin
  
• 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG)
  

LAeva iseloomulikud mõõdud

• Üldpikkus
  
• Parda kõrgus
  
• Laeva süvis
  
• Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani)
  
• Kandejõud
  
• Veeväljasurve
  
• Mahutavus
  

Laeva liikumist iseloomustavad suurused

• Ujuvus
  
• Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus])
  
• Uppumatus (7me tärni süsteem)
  
• Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine)
  
• Juhitavus
  
• Kiirus
  

Laevade areng

• Polüneeslaste katamaraanid
  
• Egiptuse papüüruslaevad
  
• Foniikia puulaevad
  
• Kreeka galeerid
  
• Rooma kaubalaevad
  
• Viikingi laevad
  
• Purjelaevad
  
• 1807 Aurulaevad
  

Õhutransport ja õhusõidukid

Lendamise alged

• Daidalos [isa] ja Ikaros [poeg] (Kreeka legend, mille juhtmõte on see, et ei tasu lennata liiga kõrgele. Valmistasid omale vahast tiivad, katsid sulgedega, künkalt alla hüpates õppisid liuglema õhus ja lõpuks ka lendama. Läks liiga päikese lähedale, sulatas vaha ära ja kukkus vette ning leidis oma lõpu.)
  
• Lauglejad (Saksamaal Alpides, 19. sajandil. Õhkutõusmiseks on vaja laugeid nõlvi, kus hea tuul on.)
  
• Tiibade lehvitamisega lennupüüded.
  
• Kõrgustest allahüpped.
  

õhupallilennud

• Vennad Montgolfierid (vene ja prantsuse keeles teadtud kujuga õhupall) ehitasid 1783 sooja õhuga täidetud palli.
  
• 21. Novembril 1783 esimene lend, 25 km, Jean- Francois Pilatre de Rozier ja Francois-Laurent d´Arlendes (kõrgus oli paarkümmend meetrit).
  
• November 1783 J.Charles vesinikuga täidetud õhupall.
  
• 17. Detsember 1783 lendasid õhupalli gondlis lammas, kukk ja part .
  

Õhupallilennud, arenenud

• 7. Jaanuar 1785 lend Inglismaalt Prantsusmaale (üle La Manche väina) Jean-Pierre Blanchard ja John Jeffreis.
  
• 1931 stratostaat (vesinikuga täidetud pall, millega tehti tõusukõrguse rekordeid) Auguste Piccard (šveits).
  
• 1885 H.Griffardi aurumasinaga õhulaev.
  
• 1900 Ferdinand von Zeppelini tsepeliin.
  
• 1928 U.Nobile „ Italia “ polaarlend.
  
• 1937 „Hindenburgi“ õnnetus (Õhupall takerdus maandumisele mastidesse, sädeme tulemusel süttis terve see suur õhupall, inimesed surid. Toimus New Yorgis.).
  

Katsetused lennukite loomiseks

• 1883 A.Možaiski aurumasinaga lennuk (tõendid puuduvad).
  
• 1891 O.Lilienthali lauglennukatsed.
  
• 17. Detsember 1903 Orville ja Wibur Wright esimene õnnestunud lennukilend.
  
• 1909 üle La Manche lend Bleriot.
  
• 1919 esimesed lennuliinid Berliin -Weimar, Pariis-London.
  

Lennualased saavutused

• 1919 I lend üle Atlandi Albert John Alcock ja Arthur Whitten- Brown .
  
• 1927 soololend üle Atlandi Charles A.Lindbergh.
  
• 1926 ja 1929 pooluste lennud Richard E. Byrd.
  
• 14. Oktoober 1947 Charles Yeager ülehelikiiruslend.
  
• 1957 vahemaandumiseta ümber maakera lend USA B-52.
  
• Helikopter 1939 I Sikorsky USA
  

OLMEtehnika

Ehitusmaterjalid

• Sobilikkus ehitamiseks (nendest saab tervikut luua)
  
• Ühilduvus teiste materjalidega
  
• Püsvis, kestvus
  
• Keskkonnaohutuse nõue
  
• Hügieenilisus
  
• Esteetiline väljanägemine
  
• Kvaliteedi püsivus ajas
  
• Hind
  

Ehitusmaterjalide liigitus

• Orgaanilised (puit, puulehed , põõsad, kõrkjad)
  
• Kivimid ( graniit , paekivi , liivakivi )
  
• Mineraalsed (liiv, kruus, savi)
  

Küte ja ventilatsioon

• Elamiseks vajalik soojus -, niiskus- ja hapnikrežiim.
  
• Süsteemne sisse- ja väljatõmme.
  
• Eriruumid- köök, vannituba, saun .
  
• Ilmastikku arvestav reguleerimine.
  

WC – water closet

• 1589 John Harington (ENG) – vesikloset
  
• 1778 Joseph Bramah (ENG) – tööstuslik WC pottide tootmine
  
• 1857 Joseph Cayette (USA) tualettpaber
  

Nõrkvoolusüsteemid

• Telefon ja side
  
• Arvutiside ja WIFI
  
• TV ja Sat-TV
  
• Tule- ja suitsuandurid
  
• Uksekell ja kohtandurid
  
• Valvesüsteemid
  

Tehismaterjalid – plastid , kummid, tekstiil

tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid

Tehismaterjalide kasutusalad

• Liimid
  
• Pinnakatted
  
• Plastmassid
  
• Kunstnahk
  
• Tekstiilid
  
• Värvained
  

Liimid ja liimimine

• Liimitavad pinnad – karedus , hüdrufiilsused ained ja hüdrofoobsed ained.
  
• Liimide liigid: pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) liimid.
  
• Spetsiaalliimid – mittekõvastuv (nakkuv) ehk kleepsud , kitid, pahtlid , kiiresti kõvenevad „Makroflex“ tüüpi.
  

pinnakatted

• Otstarve: pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine, pikaks ajaks sama kvaliteedi püsimine.
  
• Värvid: pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine.
  

plastmassid

• Polümeerid (ühest toorainest ) ja polükondensaadid (mitmest toorainest, tekib lisand ).
  
• Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult)
  
• Plastmase saab hästi töödelda.
  

Tekstiilid

• Tekstiile saab hästi värvida.
  
• Töötlemine
  

Tekstiilide liigitus

• Looduslikud tsellulooskiud – puuvilla kiud, linakiud , kanepikiud.
  
• Tehiskiud – viskoossiid, atsetaatsiid.
  
• Sünteeskiud – polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud.
  
• Looduslikud valkkiud – vill , siid.
  

Tekstiilide leiutamine

• 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) – viskoossiid
  
• 1937 Wallace H. Carothers (USA) – nailon
  
• 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) – polüester
  
• 1958 DuPont Company – lycra
  
• 1971 Stephanie Kwolek (USA) – kevlar
  

Kunstnahad

• Aluskiht ja kattekiht
  
• Tehisseemisnahk – kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse nailonkiududega
  
• Tehiskarusnahk – aluskihi külge on sisse kootud pikad dekoratiivsed kiud
  

Pisidetailid

• 1851 Gideon Sundbäck (ENG) – idee tõmblukust
  
• 1867 Gideon Sundbäck (Rootsi, kolis USA) – kasutuskindel tõmblukk
  
• 1941 George de Mestral (SWI) – Velcro takjapael
  

Tavaprobleemid kodus

• Tolm
  
• Praht
  
• Mustus
  
• Pesemine
  
• Puhastamine
  
• Triikimine
  

Koduhoolduse areng

• 1901 Hubert Cencil Booth (ENG) – tolmuimeja
  
• 1979 James Dyson – kotita keeristolmuimeja
  
• 1907 Alva J. Fisher (USA) pesumasin Thor
  
• 1907 Henkel Co (Saksa) pesupulber Persil
  
• 1924 Savage Arms Co – tsentrifuug
  
• 1982 Procter &Gamble – pesuvedelik Vizir
  
• 1926 Erik Rotheim (NOR) – aerosoolid
  

Pesumasinad

Tolmuimeja

Toiduained. Toidu töötlemine ja köök

Toiduained ja toitained

Toiduainete koostis

Toidu toiteväärtus ehk kalorsus

Inimese toidukaart

• Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida.
  
• Valgud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükgeenina.
  
• Üleliigsed toitained väljastatakse organismist.
  

Rasvad

• Taimsed (õlid) ja loomsed rasvad.
  
• Küllastunud ja küllastumata rasvad.
  
• Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster.
  
• Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse seisukohalt.
  

Süsivesikud ehk sahhariidid

• Põhiline organismi energiaallikas.
  
• Vaimse töö puhul on nende vajadus suurem.
  
• Varuaineks glükogeen.
  
• Liigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks.
  
• Olulised on seedimatute süsivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoui mõttes.
  

Valgud

• Taimsed ja loomsed.
  
• 20 aminohappest koosnevad.
  
• 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust.
  
• Tähtis on valguline mitmekesisus.
  
• Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funktsiooni tõttu.
  

vitamiinid

• Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu.
  
• Vitamiinidega üledoseerimist pole karta .
  
• A vitamiin – loomne ja tekib taimsest toidust.
  
• B vitamiin – imuunsüsteemi kontrolliv.
  
• C vitamiin – ainevahetust kontrolliv.
  
• D vitamiin – luustikku kontrolliv.
  
• E vitamiin – reprodutseerimist kontrolliv.
  

kordamine

• Ehitusmaterjalide liigitus ja kasutus (tehis ja looduslikud)
  
• Süsteemne maja.
  
• Olmematerjalid, nende liigitus ja kasutusvaldkonnad.
  
• Koduhooldusprotsessid.
  
• Toitainete liigitus.
  
• Tervisliku toitumise reeglid (kalorsus).
  
• Referaadid.
  
• Kütteviiside tööpõhimõtted (päikeseküte, maaküte, õhk-õhk küte).