Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimerakk ja taimekoed (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

1. TAIMERAKK
Soontaimed,
nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi
eristuvatest üksustest -- rakkudest
(joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude
kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised.
Kõrgemate
taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks
-- parenhüümsed
ehk isodiameetrilised rakud , mille läbimõõt on igas suunas enam-vähem võrdne ning
prosenhüümsed
rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse . Rakkude läbimõõt on
enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel
rakkudel ulatuda 25 cm-ni (bömeeria ehk ramjee , Boehmeria nivea ).
Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest
suuremad).
Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks
ning eluta
osaks

( rakukest , varuained , eritusained jms.). Protoplastis eristatakse membraan -, fibrillaar- ja makromolekulaarseid ( kromosoomid , ribosoomid ) struktuure. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu
ning milles paiknevad raku organellid , on tsütosool
(nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks ). Tsütoplasmaks
nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
Vasakule Paremale
Taimerakk ja taimekoed #1 Taimerakk ja taimekoed #2 Taimerakk ja taimekoed #3 Taimerakk ja taimekoed #4 Taimerakk ja taimekoed #5 Taimerakk ja taimekoed #6 Taimerakk ja taimekoed #7 Taimerakk ja taimekoed #8 Taimerakk ja taimekoed #9 Taimerakk ja taimekoed #10 Taimerakk ja taimekoed #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor flister Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Taim

moodustumiseni seemnes ­ Vegetatiivne areng ­ idanemisest suguküpseks saamiseni ­ Reproduktiivne e generatiivne areng ­ paljunemise ja seemnete valmimise periood Taimekoed Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Koed jagunevad: · LIHTKOED - koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest · LIITKOED - koosnevad mitut tüüpi rakkudest · Koed jaotuvad kahte suurde rühma: algkoed ja püsikoed Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Suured rakuvaheruumid esinevad veetaimede ja sootaimede lehtedes ja vartes, tagades taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid

Üldbioloogia
thumbnail
6
doc

Nimetu

organid: puuduvad olemas Autotroof ­ organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil. N: autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed. Heterotroof ­ organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosen ­ raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren ­ raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude.

Kategoriseerimata
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid. Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakk Loomarakk esinevad plastiidid ja vakuoolid, plastiidid, vakuoolid ja rakukest mis on ümbritsetud tselluloosse puuduvad. rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
7
docx

Botaanika

Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel. Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium. Hüdatoodid ­ eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel ­ valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2

Botaanika
thumbnail
6
docx

Botaanika 2 KT vastusega B osa

missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11.Korgikude (kork) e periderm: a) mis kudede hulka kuulub; b) missugustes taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm)

Aiandus
thumbnail
9
docx

Vars ja juur

3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi

Bioloogia
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus

Bioloogia
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus

Eesti loodusgeograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun