Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vars ja juur (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Vars ja juur #1 Vars ja juur #2 Vars ja juur #3 Vars ja juur #4 Vars ja juur #5 Vars ja juur #6 Vars ja juur #7 Vars ja juur #8 Vars ja juur #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor flister Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

VARS

Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Botaanika

esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel ­ valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul.

Botaanika
thumbnail
8
docx

Juur

Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka

Kategoriseerimata
thumbnail
6
doc

Nimetu

· Pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. · Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. · Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Ehitus: Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine.

Kategoriseerimata
thumbnail
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

1. TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas suunas

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Botaanika materjalid

(3) kõrvitsvili (4) hesperiid e pomerants b. Luuvili c. Tõrsik 2 Seeme y. Idu z. Varuained aa. Seemnekest 3 Viljade ja seemnete levimine bb. Mittelevi (paigalpüsimine) cc. Iselevi dd. Välisjõududega (1) Tuul (2) Vesi (3) Loom:  Sees: tahtetu  Küljes  Ahvatlev: sees, varumis- (4) Inim VARS Milleks: lehed päiksele lähemal juhtimine 1 Primaarne vars ee. Kasvukuhikust: (1) protoderm  epiderm (2) proparenhüüm  esikoor (3) püsimeristeem prokambium  protofloeem  prokambium  (a) Metafloeem (b) Kambium (c) metaksüleem  protoksüleem (4) algsäsi  säsi ff. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel

Kategoriseerimata
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

teistelt taimedelt. Härghein. VARS ·Ülesanded Külgharude moodustamine Lehtede, õite ja viljade kandmine Vee ja mineraalainete transport Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) ·Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. ­alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
14
doc

Taim

· Kudede diferentseerumine ­ Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks ­ Kattekude ­ kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest ­ Juhtkude ­ vee ja toitainete transpordiks läbi taime ­ Tugikude ­ mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid ­ Vegetatiivsed ­ lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) ­ Generatiivsed ­ õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees ­ Ontogenees ­ isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani ­ Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid ­ Fülogenees ­ liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv

Üldbioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

89mikk profiilipilt
89mikk: norm
22:14 24-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun