Stressor – stressi põhjustaja. Stressi vastureaktsioonid on elastne (pöörduv) ja plastiline (püsiv). Nt elastne on puudel osa vett läheb tsütoplasmast välja – nt stress igas aasta parasvöötme puudel, taim valmistab selleks enne. Plastiline ehk püsiv – tekivad püsikahjustused. Abiootilised – temp, vesi,kliima, toiduainete küllus/puudus, saasteained, valgus jne. Biootilised – herbivooria, patogeenid, tihedus. Veestress. Liigvesi Kuivus – põud ehk ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadusi. Selle tõttu fotosüntees lakkab, tsütoplasma vee kaotamine, valkude denaturatsioon. Põua vormid: õhu- ja mullapõud. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni
Jällegi sünnib rohkem taimtoidulisi loomi ja sellest tulenevalt paljunevad ka kiskjad. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure, nagu tatart, maisi jne. KeskEuroopas on oodata talviti rohkem lund ja uputusi. Suviti, temperatuuri kasvades, suureneb aurumine pinnase veevarud kahanevad. Taimedel tekib veestress, mis viib taimestiku liigilise koostise muutumisele. Veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Maakera keskmise õhutemperatuuri kasvu tulemusena laienevad kõrbealad, sulavad osaliselt liustikud ja maailmamere tase tõuseb 4060 sentimeetrit. Vesi ujutab üle laialdased maismaa piirkonnad. Kliimamuutused mõjuvad inimese tervisele. Kõrgenenud õhutemperatuuri all kannatavad eelkõige südamehaiged.
VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu. Taimedel on stressi suhtes erinevad kohastumused, nt taliteraviljade orased karastuvad sügisel madalal temp-l. 2. Veestress. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda
kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist giberelliinide toimel. ABA sünteesi mutantsel maisil terad tõlvikus idanevad. Osalemine pungade puhkeseisundi säilitamises (ei toimu pungade puhkemist sügisel kui ilmad on veel kasvuks soodsad). Pärsib IAA-st põhjustatud venivuskasvu, sest inhibeerib H+-ATPaasi. Stressi tingimustes (kuum, külm, kõrge pinnase soolsus) ABA hulk kasvab. Need stressi tüübid mõjuvad nagu veestress. ABA kontsentratsiooni kasvades suureneb spetsiifilise valgu osmotiini hulk, mis suurendab seotud vee hulka (vähendab veepotentsiaali)
Samuti on tüvekahjurite puhul oht, et nad suudavad produtseerida ühe suvega kaks generatsiooni senise ühe asemel. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure. Süsihappegaasi rohkus atmosfääris tõstab fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Kuivemad alad muutuvad kuivemateks ja taimedel tekib veestress, mis viib taimestiku liigilise koostise muutumisele. Nt. veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Samas sagenevad happevihmad (NOx tõusuga), mis halvendab muldade kvaliteeti ja mõjub metsa pindalale negatiivselt. 1) fotosüntees suureb just C3 taimedel (Rubisco efektiivsem) 2) kasv suureneb, samas kui mineraalaineid väheneb, siis hakkab taim rohkem juuri kasvatama
Osaliselt turgor, osaliselt kasvuliikumine. 5 Elektornast 6 Traumatonast 7 - Hüdronast IV TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Stress iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet võrreldes team genotüübi potentsiaalse võimega. Elastne vastureaktsioon taim elab selle üle ja ei jää jäävaid kahjustusi Plastiline vastureaktsioon toimuvad jäävad kahjustused. 2. Veestress. Liigvesi juured ei saa piisavalt hapniku või kui maapealsed osad on üleujutatud, tekib probleeme CO2 ja mineraalainete kättesaamisega. Samuti võivad vettimisel vetikad või bakterid vohama hakata. Kuivus taim ei saa fotosünteesida, ei saa kasvada. Kui on pikaajalisem, hakkab ka tsütoplasma vett kaotama, muutub viskoossemaks, ained ei saa reaktsioonitsentrisse liikuda ning taim võib surra... 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus, Anoksia • Hapnikku on peaaegu alati piisavalt. • Hapnik liigub ka läbi kutiikula ja teda tekib fotosünteesiprotsessis. • Hapnikupuudus võib tekkida juurtes liigniiskuse puhul, sest hapnik lahustub ja diffundeerub vees halvasti. Juurte hingamise puudulikkuse tõttu kannatab mineraalainete ja eriti vee omastamine. • üleujutatud puudel tekib veestress ja mitmed ainevahetushäired. (sootaimede veepotentsiaalid on madalad - st üsna negatiivsed). • Peale selle et hingamine vaheneb tekivad muutused kudedes. • Hüpoksia ja anoksia põhjuseks on kasvanud üleujutuste arv, talved on pehmemad ja niiskemad. • Üleujutusvesi on saastatum ja eutrofeerunum ning seetõttu on tarvis vähendada sellest tulenevat kahju nii kultiveeritavatele kui looduslikele liikidele. • Anoksia on kahjulik enamusele taimeliikidele
annaabi.ee 
