TAIMERIIGI MITMEKESISUS (0)

1 Hindamata

TAIMERIIGI MITMEKESISUS
Taimedega tegelev teadusharu on botaanika .
Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist.
Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma:

sammaltaimed – pole juhtsooni

soontaimed – on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed)
Suurus – kasvu võimaldavad tugikoed , juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm ( sale tiivik).
Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud).
Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond – tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga.
Liikumine – rakkude liikumist piiravad rakukestad . Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks.
Taim saab liigutada üksikuid organeid kasvuliikumise abil, osmootse jm liikumise abil. Need liikumised jagatakse:

tropism – liikumise sõltumine välisärritaja suunast (lehed pöörduvad valguse poole)

nastia – liikumine välisärritaja suunast sõltumatu (vesiroos avab õied kellajaliselt 10-17)

autonoomne – välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi )
Meeleelundid – eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt ). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu.
Taimedele on iseloomulik:

embrüo – hulkrakne loode

kutiikula – keha kattev lipiidne kiht

rakke ühendavad plasmodesmid (tsütoplasmaväät)

raku pooldumisel moodustub rakuplaat, see eraldab tütarrakud ja kasvatab nende vahele uue rakukesta

haploidse ja diploidse eluperioodi vaheldumine
TAIMERAKK lk 15-19
Tsütoloogia - rakke uuriv teadusharu.
IGA RAKK PÄRINEB RAKUST!
Taimeraku läbimõõt 10-200 µm. Taimerakk on liikumatu.
Rakuehitus

Rakukest – tselluloosist, väljaspool membraani.

Rakumembraan – ümbritseb rakku.

Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid – ühendusteed naaberrakkude vahel.

Tsütoplasma – raku poolvedel sisu, liidab kõik organellid üheks tervikuks, koosneb tsütosoolist.

Rakutuum – juhib raku elu ja paljunemist. Tuumas on kromosoomid ja tuumake .

Tuumake – siin valmivad ribosoomide koostisosad

Plastiidid e proplastiidid – taimerakule omased ! Jagunevad:
Kloroplastideks – fotosüntees, roheline pigment
Kromoplastid – teised pigmendid – õites, viljades.
Leukoplastid – ilma pigmendita, maa- alustes organites .
Amüloplastid – ladestavad tärklist.

Mitokondrid – raku hingamiskeskused.

Vakuoolid – sisaldavad vett, pigmente, suhkruid jt lahustuvaid aineid. On ka jääkainete laod .
10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum – välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides)
11. Ribosoomid – valkude süntees.
12. Golgi kompleks – koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke.
Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel!
Turgor – siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku.
Kallus – haavakude, tekib vigastatud koele . Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim.
TAIMEKOED lk 19-22
Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks . Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest.
Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed.

Algkoed e meristeemid – koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad:

tipmine meristeem

vahemeristeem

hajus meristeem
Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud.
Algkudedest tekivad kõik püsikoed!

Püsikoed – spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha :

Kattekudede süsteem – N: epiderm - ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed.

Põhikudede süsteem – N: parenhüüm – mitmekihiline ( sammaskude , kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid .

Juhtkudede süsteem – juhtkoerakud on kimpudes.
*Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud – moodustub pikk toru.
*Floeemi e niinerakud – transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu.

Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest.

Erituskoed – piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium.
TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27
Ontogenees – organismide individuaalne areng
⁄ \
otsene moondega
areng areng
Embrüogenees – areng viljastumisest sünnini.
Postembrüogenees – areng sünnist surmani.
PALJUNEMINE
⁄ \
Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi)
suguta – klonaalne suguline – seemnetega
*põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas – faas viljastumisest meioosini
*organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni)
se sordiaretusel. rakud on diploidsed
* meristeempaljundus 2. gametofaas – meioosist viljastumiseni
rakud on haploidsed
Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud!
Gameet e sugurakk
Eosed – spoorid, mis idanevad mullas.
Tolmuterad – idanevad teisel taimel.
Partenogenees – neitsisigimine – seeme valmib ilma viljastumata (võilill).
Mitoos – somaatilistes rakkudes (diploidsed)
4 faasi: pro-, meta -, ana-, telofaas .
Meioos – sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi.
FOTOSÜNTEES LK 27-31
Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine veest ja CO2 -st päikeseenergia abil. Eraldub hapnik – O2 !
FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides.
I. FS mitmeastmeline protsess:

Valgusenergia neelamine ja selle muundamine keemiliseks energiaks.
a)Valgus ergastab klorofülli molekulid.
b) Kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse.
c) Seal lagundatakse H2O molekulid-vee fotolüüs.
d) O2 vabaneb, H-molekulid annavad energia ATP ja NADPH sünteesiks.
Seda etappi nim valgusfaasiks - vajab toimumiseks valgust.
2. Calvini tsükkel (CO2→glükoos) – C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C- assimilatsioon .
a) ATP energia abil lisatakse CO2 ribuloosile (5C)
b) NADPH –lt võetakse H.
c) tekib 6 C-ga glükoos (C6H12O6).
Neid protsesse katalüüsib ensüüm Rubisco .
Seda etappi nim pimefaasiks – ei vaja toimumiseks valgust.
KOKKUVÕTE:
Fotosüntees toimub taimede rakkudes mis sisaldavad kloroplaste. Valgus neeldub klorofülli molekulides mis paiknevad tülakoididel – sopistunud kloroplastide sisemembraanidel.
Fotosünteesi tingimusteks on valgus, CO2, H2O.
Tulemuseks glükoos ja vabanenud hapnik.
Mõlemad etapid toimuvad rakus üheaegselt!
RAKU HINGAMINE
Vastupidine protsess fotosünteesile!
Toimub mitokondrites.
Kasutatakse glükoosi ja O2 eraldub CO2 ja H2O
II Hingamisel 3 etappi:

Glükolüüs – glükoosi algne lagundamine kaheks 3C ühendiks – püroviinamarihappeks. See toimub tsütoplasmavõrgustikus.

Tsitraadi tsükkel e Krebsi tsükkel – püroviinamarihappelt võetakse C ära. Eralduvad CO2 ja 2H. Toimub mitokondri sisemuses.

Hingamisahel – on elektronide transpordi ahel. Orgaaniliste ainete lagundamisel vabanev energia seotakse ATP molekulidesse. Vabanenud H kantakse hapnikule, moodustub H2O.
Hingamise ja fotosünteesi vahekord rakkudes sõltub valguse intensiivsusest:
* Pimedas neeldub O2 ja eraldub CO2 - toimub hingamine.
*Valguses neeldub CO2 ja eraldub O2 – fotosüntees.
*Teatud valguse intensiivsuse (madal) juures toimuvad mõlemad protsessid võrdse intensiivsusega.
Parasiitsetel (käopäkk) ja sümbiontsetel (seenlill) taimedel fotosünteesi ei toimu.
Fotosünteesi ja hingamise erinevused:
Fotosüntees
Hingamine
Kloroplastides
Mitokondrites
Kasutab: valgusenergiat , CO2 ja H2O
Kasutab: glükoosi ja O2
Tulemuseks O2 ja tekib glükoos
Tulemuseks CO2 ja H2O
AINEVAHETUS JA AINETE LIIKUMINE TAIMES lk 32-34
Assimilatsioon – kehaainete moodustamine
⁄
Ainevahetus
Dissimilatsioon – kehaainete lagundamine
Taime keha jaguneb
⁄ \
sümplast apoplast
(tsütoplasma) (rakkudevaheline ruum ja rakukestad)
Sümplastis – orgaanilised ained liiguvad rakusiseselt tsütoplasmaväätide kaudu rakust rakku.
Apoplastis – vesi ja selles lahustunud ained liiguvad rakkude väliselt taime eri osade vahel või rakukestades.
Kiireim vee liikumise viis on mööda surnud juhtkimburakkude valendikke.
Vee liikumisel takistused:

Juure kesksilindri ümber rakukiht mille kestad on veele läbimatud nn Caspari joon.

Lehti katab kutiikula, vesi pääseb välja õhulõhedest veeauruna kui õhulõhed on avatud.
Ainete transport toimub juhtkimpudes:
*Ksüleemis vesi liigub juurtest rakkudesse. Liikumapanev jõud vee aurumine lehtedest.
*Floeemis liiguvad orgaanilised ained lehtedest juurteni. Liikumapanev jõud rõhkude vahe.
Taimede toiteelemendid - C, H, N, O, P, S
element
Kust saadakse
Milleks kasutatakse
C - süsinik
süsihappegaasist
orgaaniliste ainete sünteesiks
H - vesinik
veest
vesinikukandjatel sünteesiprotsessidel
N - lämmastik
juurte kaudu
aminohapete sünteesiks
O - hapnik
süsihappegaasist
hingamisel
P - fosfor
mullast
nukleiinhapetes
S - väävel
mullast
aminohapetes
K, Ca, Mg – mullaveest
Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo – mullast, neid vajab taim vähem.
TAIMEDE OSA LOODUSES:

Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad.

Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe .

Muld sünnib taimedest.
TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46
Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma:
I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad.
* väikesed
*neil pole juhtkimpe
*pole juuri, nende asemel risoidid
*levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline)
*helviksamblad (helvik), kõdersamblad – tallus –taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks.
* lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal , laanik, turbasammal ).
Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus)
II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed , katteseemnetaimed.
Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks!

sõnajalgtaimed:
* vars , lehed, juured
* enamasti maismaal
* viljastumiseks vaja vett
* elutsülis valdav sporofaas (diploidsus)
* esindajad: kollad , osjad, sõnajalad
2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud .
* on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub – seeme katteta.
* paljunevad suguliselt
* erisoolised eosed arenevad isas - ja emaskäbides.
* puud ja põõsad
*elutsüklis valdav sporofaas

Katteseemnetaimed e õistaimed:

seemnealge asub sigimikus – viljalehtedega kaetud.
elutsüklis valdav sporofaas
iseloomulik tunnus õis
kõige liigirikkam
jagatakse 2 rühma vt lk 46

⁄ \
üheidulehelised kaheidulehelised
kõrrelised korvõielised
liilialised liblikõielised
käpalised tulikalised
TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53
Paleobotaanika – uurib taimede jäänuseid kivimites .
Fülogeneetika – uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut.
Esimesed elusorganismid ei olnud taimed!
Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi
Eukaüootsed vetikad – 1 miljard a tagasi
Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed.
Sammaltaimed – 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris
Sõnajalgtaimed – 405 mat Devonis
↓
Paljasseemnetaimed – 360 mat Karbonis
Katteseemnetaimed – 144 mat Kriidis
INIMENE JA TAIMED lk 50-53
Taimede tähtsus:

orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele.

põllumajandus – karja-, heinamaad, põllud

energiaallikaks – fossiilsed kütused, puit, kütteõlid.

materjalitööstuses – paberi-, mööblitööstus jne

ravimtaimedena – meditsiinis
Mürktaimed-~10000 liiki
Mürkainete põhirühmad:

alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk)

glükosiidid – kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke )

eeterlikud õlid – ärritavad nahka ( jugapuu , sookail)
BIOINVASIOON – võõrliikide sissetung mingile alale .

Pärismaised e looduslikud liigid – kasvavad antud alal inimese abita .

Sissetoodud liigid:

Kultuurtaimed – kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd)

Tulnukad – tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk)

Metsistunud kultuurtaimed – kasvavad vahel metsikult , kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis)

Naturaliseerunud liigid – levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 36 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kasutajanimi123 Õppematerjali autor

Konspekt

taimeriigi mitmekesisus bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD * - Iseseisev õppimine kirjanduse põhjal, nt raamatust: H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984 (sulgudes märgitud paragrahvid sellest raamatust) # - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 1

Taime- ja loomafüsioloogia

doc

Bioloogia mõisted

1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e

Bioloogia

docx

Taimefüsioloogia konspekt

TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED:  Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees).  Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees.  Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi.  Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus).  Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid  Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel.  Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17. ja 18. saj –

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile

BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia

Bioloogia

docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid,

Taime- ja loomafüsioloogia

doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potentsiaal. Veepot väärtus sõ

Bioloogia

doc

Botaanika eksam

1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahl

Botaanika

docx

Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine

Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess Enamik taimi on autotroofi

Taimede ökofüsioloogia

Rohkem sarnaseid