pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931 Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A
6. Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime? Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7. Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ? Abstsiishape on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid). Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb struktuurilt karotenoidiga.
Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse. Tuntumad hormoonid: Kasvu stimuleerivad – AUKSIIN - juurte moodustumise stimuleerimine. GIBERELLIIN - soodustab seemnete idanemist ja teiskasvu. TSÜTOKINIIN - külgharude kasvu soodustamine. Kasvu inhibeerivad - ETÜLEEN (gaasiline aine) - soodustab viljade valmimis. ABSTSIISHAPE - lehtede ja viljade langemise soodustamine, külmakindluse suurendamine, õhulõhede sulgemise reguleerimine. e. Keskkonnatingimuste mõju taimede kasvule ja arengule Taimedele mõjuvad temperatuur, sademed, toitainete kättesaadavus, valgustingimused jne. Näiteks jahe suvi aeglustab arengut, soe suvi aga kiirendab. 2. Taimede puhkus (dormantsus) a. Kasvu- ja puhkeperioodi mõiste Kasvu- e. vegetatsiooniperiood – temp
hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke, neid inhibeerides edasiseks jagunemiseks. Olulist rolli kasvufaasi üleminekul etendavad ka kasvuained ning välisteguritest päevapikkuse lühenemine. Seniilne arengufaas. Taime loomulik areng lõpeb seniilse järguga. Kasvuainete, näiteks tsütokiniinide, auksiinide ja giberelliinide taseme langus põhjustavad taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu inhibeerivad taimehormoonid: abstsiishape ja etüleeni kontsentratsioon. Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole) Nastideks nim kõverdusliikumisi, mille suund on määratud reageeriva organi struktuuriga (võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
